Õpetaja kontrollnimekiri

„Päästja viisil õpetamine” koos vanem Uchtdorfiga

Vanem Dieter F. Uchtdorf

Kaheteistkümne Apostli Kvoorum

Pühapäev, 12. juuni 2022. a

Minu lemmikinimesed!

Mu kallid vennad ja õed, mu kallid sõbrad, milline imeline hetk olla koos ja vaadata seda suurepärast imelist ja ilusat videot, mis näitab meile, kuidas Kiriku liikmed ja maailma inimesed saavad õpetada igas vanuses inimesi, igat põlvkonda, Päästja viisil.

Mu kallid sõbrad! Ma olen tänulik, et saan olla täna oma lemmikinimeste seas: mineviku, oleviku ja tuleviku õpetajate seas! Kuna kõik on ühel või teisel viisil õpetajad, võiks arvata, et mu lemmikinimeste rühm on päris ulatuslik. Ma armastan õpetajaid. Mulle meeldib olla nende läheduses. Ma armastan ja võlgnen õpetajatele oma elus rohkem, kui suudan iial tagasi maksta.

Õpetlased on uurinud sadu aastaid, mis teeb ühest õpetajast oivalise, ning on pakkunud, propageerinud ja avaldanud oma teooriaid selle kohta, mis teeb ühest õpikogemusest eduka.

Meil on õnnistus õppida kõigi aegade parimalt õpetajalt, kelleks on Jeesus Kristus. Eeldan, et suurem osa ajast viimase kahe tuhande aasta jooksul pole möödunud ühtainsat sekunditki, mil kusagil maailmas Tema õpetusi poleks väärtustatud, uuritud, korratud, nende üle mõtiskletud või neid eeskujuks toodud.

Ja kas see pole mitte kõigi õpetajate eesmärk? Kutsuda esile positiivset muutust, mis jääks püsima? Õnnistada teiste elu viisil, mille mõju kestab veel kaua pärast õppetundi või väljaspool klassiruumi.

Ja Naatsareti Jeesusel on just selline mõju – minevikus, olevikus ja tulevikus. Keda siis oleks meil veel parem uurida? Temalt õppides ei arene me mitte ainult õpetajatena, vaid areneme eluoludest sõltumata tublisti ka inimestena.

Seega on mul eriline võimalus ja au kõneleda teile täna Päästjast, sest parim viis paremaks õpetajaks saada on saada paremaks Jeesuse Kristuse järgijaks.

Lennueelse kontrolli olulisus

Kui ma olin lennukipiloot, oli mul iga kord end kapteniistmele istuma sättides vaid üks suur eesmärk – iseennast, oma meeskonda ja oma reisijaid turvaliselt sihtkohta toimetada. See eesmärk nõudis keskendumist ja valvsust.

Et keskendumine säiliks, teevad piloodid terve rea lennueelseid kontrollimisi, vaatavad üle ohutusmeetodid ning uurivad töövahendite toimimist ja mehaanilist töökindlust. Piloot on teinut igat asja kontrollnimekirjas sadu (kui mitte tuhandeid) kordi.

Kogenud piloot ei eelda kunagi, et kuna ta on lennanud sadu kordi, pole lennueelne kontroll vajalik või et selle võib möödaminnes ära teha.

Lennueelne kontroll distsiplineerib piloote pöörama tähelepanu olulisele, mistõttu lend on edukas.

Nii nagu piloodil, nõnda on ka meil Sõna õpetajatena konkreetne suunis tuua hingi Kristusele lähemale. Õpetamisvõimaluse lähenedes peaksime ennekõike meeles pidama just seda eesmärki.

Kas meil on õpetajatena kontrollnimekiri, mis meil meie pühale eesmärgile keskenduda aitab? Jah!

Päästja viisil õpetamine

Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikul ilmub sel kuul trükise „Päästja viisil õpetamine” parandatud trükk. See juhend on mõeldud kõigile, kes nii kodus kui ka kirikus evangeeliumi õpetavad. Evangeeliumi raamatukogu rakendusest leiab selle 70 keeles. Tulevate kuude jooksul järgnevad ka trükiversioonid.

See materjal põhineb Jeesuse Kristuse elul ja õpetustel, millest me õpetajatena juhatust ja inspiratsiooni saame. See aitab meil õpetada nii, nagu õpetas Tema.

„Päästja viisil õpetamine” on abiks kõigile, kes õpetavad. Sellest saavad inspiratsiooni ja juhatust lapsevanemad, naabrid, teenivad vennad ja õed, misjonärid ning kõik Jeesuse Kristuse jüngrid. Jüngripõlv tähendab teiste armastamist, õnnistamist ja meele ülendamist ning neist hoolimist, ja see tähendab õpetamist.

Teiste sõnadega: kui te püüate armastada ja teenida nii, nagu Jeesus, siis te olete õpetaja ja „Päästja viisil õpetamine” on teie jaoks. Ma loodan, et te hindate seda, ükskõik kas te olete sel rännakul uus või olete seda juba aastaid kõndinud.

„Päästja viisil õpetamise” materjali kolmandas osas on isiklik hindamisleht – ehk nii-öelda lennu kontrollnimekiri –, mis aitab meil oma õpetamisega seotud püüdlustele rohkem tähelepanu pöörata. See paneb endasse süüvima, toob välja varju jäänud kohad ja annab inspiratsiooni, kuidas end täiustada. See on õpetajate jaoks sama kasulik kui lennu kontrollnimekiri pilootide jaoks.

Kui lubate mul nii-öelda piloodikabiinis enda kõrval istet võtta, tahaksin koos teiega õpetamiseks vajaliku lennueelse kontrolli läbi viia. Ma palun teil võtta välja metafooriline paberialus ja mõtiskleda, kuidas te end iga punkti puhul hindaksite. Selline enesehindamine võib olla suur õnnistus täna ja alati, mil Päästja viisil õpetama valmistume.

Keskenduge Jeesusele Kristusele

Esimene punkt teie lennueelses kontrollnimekirjas on „keskenduge Jeesusele Kristusele”. See annab võimaluse mõtiskleda, kas Päästja on tõesti meie õpetuse keskel. Palun mõelge järgmiste küsimuste üle:

Kas ma õpetan Jeesusest Kristusest, olenemata sellest, mida ma õpetan?
Kas ma rõhutan Jeesuse Kristuse eeskuju?
Kas ma aitan õppijatel ära tunda Issanda armastust, väge ja halastust nende elus?
Kas ma aitan õppijatel teadlikult püüda rohkem Jeesuse Kristuse sarnaseks saada?

Need on sügavmõttelised küsimused!

Olgem ausad: evangeelium on nii ulatuslik, et me võime seda kogu elu uurida ja vaevu pinnast sügavamale jõuda. Kujutage ette, et värvite märklauda, mis on sama pikk ja lai kui hiigelsuur puithoone, mis võiks evangeeliumi ulatuslikkust sümboliseerida.

Meil kõigil on oma lemmikud evangeeliumihobid – asjad, mis meid huvitavad. Ajalooperioodid, Kiriku programmid, õpetusteemad, pühakirjasalmid. Ja meil võib tekkida kiusatus keskenduda peamiselt nendele meie lemmikteemadele.

Kuid olgu evangeeliumi õpetamise märklaud kui tahes suur, on selle keskpunkt, millele me peaksime alati keskenduma, väike. Ja seda keskpunkti ei saanud me kommentaaride või arvamusküsitluse ega arutelu käigus. Päästja ise andis selle meile.

Mis see on?

Armastage Jumalat ja armastage teisi.

See on keskpunkt.

Meid võivad huvitada ka teised asjad. Need võivad isegi tähtsad olla. Kuid need pole keskpunkt.

Need on tugiosad. Need on lisandid meie menüüs, ehk nagu salat meie toidu kõrval. Need lisavad vürtsi või mitmekesisust ja ehk ka palju vitamiine, kuid pole pearoog.

Mis siis on õpetamisel meie eesmärk?

Meie eesmärk on aidata neil, keda õpetame, tulla Kristusele lähemale, saada üha teadlikumaks Jumalast ja hakata Teda üha enam armastama, ning teenida Jumalat kõigile Tema lastele kaastundlikult abikätt ulatades.

See on keskpunkt.

Ja kust leida Jumala ja teiste armastamisel ülimat eeskuju?

Meie Päästja ja Lunastaja elust ja õpetustest.

Hingi Kristusele lähemale tuues tuues aitame neil suurendada nende usku ja armastust Jumala vastu. Ja me aitame neil olla ka teiste vastu kaastundlikumad ning neid rohkem armastada.

Alati kui tunneme kiusatust kõrvale kalduda ja lasta mõnel muul näiliselt huvitaval teemal oma tähelepanu kõrvale juhtida, peaksime küsima endalt:

„Kas ma keskendun Päästjale, olenemata sellest, mida ma õpetan?”

„Kas see, mida ma õpetan, aitab teistel üha enam Jumalat armastada ning seda armastust armastamise ja teenimise kaudu väljendada ning Päästja õpetusi oma elus rakendada?”

Me võime kõneleda õpetajatena inglite keelt; me võime lahutada meelt, pakkuda rõõmu, lõbustada ja hämmastada. Kuid kui meil pole õnnestunud tähelepanu Jeesusel Kristusel hoida, pole me märki tabanud¹ ja meie õpetus on vaid selle vari, mis see peaks olema.

Keskenduge alati oma Päästjale ja Lunastajale Jeesusele Kristusele.

Armastage neid, keda te õpetate

Teine kontrollnimekirja kategooria on „armastage neid, keda te õpetate” See kontrollnimekirja kategooria võimaldab meil mõtiskleda, mis on meie motiiv õpetajana, ning tuletab meile meelde keskenduda oma südames nende armastamisele ja väärtustamisele, keda me õpetame. Siin on mõned küsimused, mille peale mõelda:

Kas ma püüan näha õppijaid nii, nagu Jumal neid näeb?
Kas ma püüan tunda neid, keda ma õpetan – mõista nende olukorda, vajadusi ja tugevusi?
Kas ma palvetan õppijate eest nimeliselt?
Kas ma loon turvalise keskkonna, kus kõiki austatakse ja teatakse, et nende panust hinnatakse?
Kas ma leian sobivaid viise, kuidas oma armastust väljendada?

Ma kuulsin ühest naisest, kes oli vilunud keskkooliõpetaja. Ta oli aastaid oma õpetamisviisi kujundanud ja keskkooliõpilaste ellu märkimisväärselt panustanud. Ta teadis, kuidas selle vanuserühmaga täiuslikult toime tulla.

Ühel aastal osales ta suvekooli programmis, kus ta õpetas palju nooremaid, hoopis teistsuguseid õpilasi, koguni viieaastaseid lapsi. Loomulikult olid lapsed tema klassiruumi tulles elevil ja energilised. Nad olid lärmakad ja naersid, kisasid, jooksid laudade vahel ringi ning ajasid üksteist taga. Selleks et klassi korrale kutsuda, kasutas see õpetaja oma „õpetaja häält”, mis toimis keskkooliõpilaste puhul ning aitas neil maha rahuneda ja istet võtta. Kuid mis juhtus?

Klassiruum vaikis. Lapsed lõpetasid otsekohe selle, millega nad olid tegelenud ja tormasid, silmad pärani, vaba laua juurde. Kõik peale kahe.

Esimene laps, väike tüdruk, vajus põrandale ja hakkas pisaraid tihkuma. Kuigi õpetajal polnud tema vastu vähimatki viha, tundus tüdrukukesele, et ta oli teinud midagi tõeliselt halba ja uppus pisaraisse.

Teine laps, väike, kuid tugev poiss, vaatas õpetajale hirmunult otsa ja sööstis ukseava poole, kus ta välgukiirusel piki koridori silmist kadus. Õpetaja imestas, kas ta üldse kunagi tagasi tuleb.

Tol päeval sai õpetaja tähtsa õppetunni: teismeliste puhul kasutatud meetodid väikeste laste puhul eriti ei toiminud.

Ja ka meie teiega saame sellest õppida.

Iga inimene, keda me õpetame, on Jumala laps ja tal on oma iseloom.

Kas me näeme neid nii, nagu näeb neid Jumal – ainulaadsete isikutena, kellel on oma mõtted, tunded, katsumused ja heitlused? Kas me loome turvalise õpikeskkonna – koha, kus igaüks saab tunda end turvaliselt ja omaksvõetuna?

Olgu meie emakeel milline tahes, kas meie õpilased teavad, et me kõneleme ka üleilmset armastuse keelt? Et me neid väärtustame, oleme nende suhtes osavõtlikud ja neist lugu peame?

Päästja veetis suure osa oma elust ühiskonna heidikute ja äratõugatutega.

Ta oleks võinud neile loengut pidada ja neid hukka mõista. Kuid selle asemel võttis Ta nad omaks, ravis terveks ja trööstis neid.

Jah, Ta õpetas neile: „Mine ja ära tee enam pattu.”² Kuid Ta rääkis haigete, patustajate ja santidega ning tegeles nendega, kuna Ta neid armastas, neile kaasa tundis ja neist lugu pidas.

Ta näeb meid kõiki Kõikvõimsa Jumala poegade ja tütardena – mitte endast allpool, vaid sellistena, kellel on igavene potentsiaal käia auhiilguses Tema kõrval.

Suur kristlasest kirjanik C. S. Lewis lasi kajada sel väljavaatel, kui ta õpetas, et „tõsine asi on elada võimalike jumalate ja jumalannade ühiskonnas, pidades meeles, et kõige igavam ja ebahuvitavam inimene, kellega te räägite, võib olla ühel päeval isend, keda teil oleks suur kiusatus kummardada, kui te seda praegu näeksite”. Ta jätkas: „Tavalisi inimesi pole olemas. Te pole iial rääkinud pelga surelikuga. ‥ Need on surematud, kellega me nalja teeme, koos töötame, abiellume, keda me solvame ja ära kasutame – surematud ‥ igavikulised hiilgused.”³

Kui me kohtleme teisi sellise austusega, peegeldame Jeesuse Kristuse eeskuju. Nõnda nagu Tema armastas, armastame ka meie. Nõnda nagu Tema meelt ülendas, ülendame ka meie. Nõnda nagu Tema õpetas, õpetame ka meie.

Pidagem meeles neid, keda me õpetame, armastada, neist lugu pidada ja nende meelt ülendada.

Õpetage Vaimuga

Kolmas kontrollnimekirja kategooria on „õpetage Vaimuga”. Palun mõelge järgmiste küsimuste üle:

Kas ma valmistun õpetamiseks vaimselt?
Kas ma reageerin vaimsetele õhutustele õppijate vajaduste kohta?
Kas ma loon keskkondi ja võimalusi, et Püha Vaim õppijaid õpetaks?
Kas ma aitan õppijatel otsida, ära tunda ja tegutseda isikliku ilmutuse järgi?
Kas ma jagan sageli tunnistust ja innustan ka õppijaid tunnistust jagama?

Ma püüan endale sageli meelde tuletada, et kuidas ma ka ei proovi evangeeliumi õpetada ja inimesi Jeesuse Kristuse juurde tuua, ei suuda ma kedagi usule pöörata.

Seda saab teha vaid Püha Vaim.

Me võime küll sõnu lausuda, kuid usule pöördumine on Vaimu asi. See leiab aset, kui Püha Vaim liigutab südant ja inimene järgib Tema mõjule reageerides Päästjat.

Kui kedagi veenvate sõnade ja hästi põhjendatud argumentidega Jeesust Kristust järgima „veenda”, võib see veendumus olla sama põgus kui seeme, mis kukub kaljusele maale.⁴

Meie töö ei ole usule pöörata. See pole meie kohustus.

Mis on meie töö? Õpetada häid uudiseid Jeesusest Kristusest ja Ta evangeeliumist, mis on meie ajal taastatud! Ja meie töö on ka kinnitada ja toetada oma sõnu ausate ja siirate tegudega! Sellega, kuidas me elame ja tegutseme.

See, kas keegi meie õpetusele reageerib, jääb nende ja Jumala vahele. Meie saame olla sillaks, mis ühendab neid Püha Vaimuga. Me saame olla aken, mille kaudu Püha Vaim nende ellu pääseb. Me võime edastada oma sõnade ja tegudega Kristuse õpetust moel, mis aitab õpilastel tunda Püha Vaimu sekkumist.

Dallin H. Oaks on õpetanud vanema ametis: „Uurimine ja arutamine aitavad tõde leida, ‥ kuid vaid ilmutus saab seda kinnitada.”⁵

Lubage mul seda lauset korrata: „Uurimine ja arutamine aitavad tõde leida, ‥ kuid vaid ilmutus saab seda kinnitada.”

Ajuti elame oma elu otsekui poolunes. Me küll näeme, kuid vaevalt mäletame, mida nägime. Reklaamid, veebisaitidelt leitud tsitaadid ja isegi teetähised – enamik neist vilksab läbi mõtteist, kuid ei tungi meie südamesse.

Kuid kui Püha Vaim teie hingele räägib, minu hingele räägib, ei unusta teie ega mina seda, sest see muudab teid, see muudab meid. Pidage meeles, mida ütles Joseph Smith pärast Jaakobuse 1. peatüki 5. salmi lugemist: „Iial ei ole ükski pühakirjakoht tunginud inimsüdamesse suurema jõuga kui tookord see minu omasse.”⁶

Vaim võib võtta täiesti hariliku tavaliselt lausutud mõtte ja panna selle tulesarnaselt põlema.

Teise inimese usulepöördumine ei sõltu meie sõnaosavusest ega pühakirjatundmisest. See ei sõltu sellest, kui hästi me õpetust edastame või kaitseme. See ei sõltu meie arukusest, karismast ega keeleoskusest.

Meil on vaja teha tööd vaid selle kallal, et ise teada. Siis kutsub meie Taevane Isa meid „avama oma suu kõikidel aegadel, kuulutades [Tema] evangeeliumi rõõmuhäälel”⁷. Ja kui me seda teeme, tunnistab Püha Vaim tõest.

Me ei pea „olema” ei enam ega vähem kui need, kes me tõeliselt oleme, ehk Jumala lapsed ja Jeesuse Kristuse järgijad.

Kas te saate väljendada rõõmuga oma armastust Päästja, Tema evangeeliumi ja Ta Kiriku vastu?

Kui me teeme oma osa, teeb Vaim oma osa. Niimoodi me „õpetame Vaimuga”.

Õpetage põhiõpetust

Neljas punkt meie lennueelses kontrollnimekirjas on „õpetage põhiõpetust” – loomulikult mitte mingit suvalist õpetust, vaid seda, mille Jeesus Kristus sai oma Isalt. Päästja ütles: „Minu õpetus ei ole minu oma, vaid selle, kes mind on läkitanud.”⁸ Selleks et hinnata, kui hästi te Tema eeskuju järgite, mõelge järgmiste küsimuste üle:

Kas ma õpin ise Jeesuse Kristuse õpetust?
Kas ma õpetan pühakirjadest ja viimse aja prohvetite sõnadest?
Kas ma aitan õppijatel ära tunda ja mõista tõdesid pühakirjades?
Kas ma keskendun tõdedele, mis suurendavad usku Jeesusesse Kristusesse?
Kas ma aitan õppijatel leida põhiõpetuses isiklikku ilmutust?

Issand on öelnud meie evangeeliumiajajärgul: „Ma annan teile käsu, et teil tuleb õpetada üksteisele kuningriigi õpetust. Õpetage usinasti ja minu arm on teiega.”⁹

Mis on see põhiõpetus, mida me peame õpetama?

Me peame õpetama sõna, mis lähtub pühakirjadest ning apostlite ja prohvetite suust. Neil on õigus ja volitus õpetust selgitada ja lahti seletada. Ja just nende kaudu on Jumal alati oma sõna kuulutanud, et oma lastele juhatust ja arusaamist anda.

Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikus on kesksel kohal päästev õpetus, et Jeesus Kristus on kõigi Päästja ja Lunastaja. Apostel Paulus, kes nägi ülestõusnud Päästjat ja suhtles Temaga, kirjutas korintlastele: „Ma juhin teie tähelepanu evangeeliumile, mida ma teile kuulutasin, ‥ et [Jeesus] Kristus suri meie pattude eest ‥ ja et ta maeti ja et ta üles äratati kolmandal päeval ‥ ja et ta ilmus Keefasele, pärast seda neile kaheteistkümnele.”¹⁰

Meil on kästud „haarata kinni Jumala sõnast, mis on elav ja võimas ‥ ning juhib Kristuse inimes[i] kitsal ja ahtal teel ‥ ja juhib nende hinged, jah, nende surematud hinged Jumala paremale käele taevariiki”.¹¹

Õpetajatena ei tohi me Jeesuse Kristuse evangeeliumi häbeneda.¹² Selle asemel peame me õpetama Ta õpetust rõõmu ja valju häälega ka siis, kui see võib tunduda osale pahanduse ja teistele jõledusena.¹³ „Sest see on Jumala vägi õndsakssaamiseks igaühele, kes usub.”¹⁴

Innustage usinat õppimist

Viimane punkt teie lennueelses kontrollnimekirjas on „innustage usinat õppimist”. See punkt tuletab meelde, et meie usin õpetamine on vaid pool võrrandist. Teine, pikas perspektiivis võib-olla isegi tähtsam pool, on meie õpilaste usin õppimine. Siin on mõned küsimused, mis aitavad meil hinnata, kas meie usin õpetamine viib usina õppimiseni:

Kas ma aitan õppijatel võtta vastutust oma õppimise eest?
Kas ma julgustan õppijaid iga päev evangeeliumi uurima?
Kas ma julgustan õppijaid jagama õpitavaid tõdesid?
Kas ma kutsun õppijaid üles elama õpitu järgi?

Meie vaim vajab pidevat kosutust, et meist võiksid saada need valguse ja hiilguse isendid, kelleks Jumal lõi meid saama. Kui me uurime Jumala prohvetite sõnu ja mõtiskleme nende üle, joome me elavat vett ja toitume rõõmuga Kristuse sõnast.

Pelgast sõnade lugemisest ei piisa. Meil on vaja neid kuulda võtta, meil on vaja nende üle mõtiskleda ja need omaks võtta.¹⁵

Teistesse sõnadesse panduna öeldakse vanasõnas: „Õpetage inimesele evangeeliumi ja te olete õnnistanud teda kogu päevaks. Õpetage inimest Jumala sõnast rõõmuga toituma ja Püha Vaimuga ühenduses olema ning te olete õnnistanud teda kogu eluks.”

Me ehitame oma elu oma Lunastaja kaljule just selle inspiratsiooni ja isikliku ilmutuse protsessi käigus.¹⁶ Siis võib Jeesuse Kristuse evangeeliumist saada „hinge ankur”¹⁷.

Evangeeliumi õpetamine on oluline. Vähemalt sama oluline on õpetada teisi palvesse sukelduma, Vaimu otsima ja õpitut rakendama.

Lubadus & õnnistus

Mu kallid vennad ja õed, armsad sõbrad, kallihinnalised õpetajad – ja te kõik olete õpetajad, me kõik oleme õpetajad! Aitäh teile teie ustavuse eest ja soovi eest head teha. Aitäh teile nende paljude tundide eest, mida olete veetnud valmistudes ning teisi teenides ja neile rõõmuga evangeeliumi õpetades.

Ma kutsun teid seda uut „Päästja viisil õpetamise” juhist uurima ning isikliku hindamislehe abil endale oma eesmärki meelde tuletama.

Kui me haarame kinni Jumala sõnast ja õpetame ka teisi sellest kinni haarama – kui me õpetame Päästja viisil –, siis me näitame oma armastust Jumala ja kaasinimeste vastu. Ja kui me kõnnime sel kitsal ja ahtal rajal, saame osa pühimast kutsest juhatada omaenda surematut hinge ja teiste hingi „Jumala paremale käele taevariiki istuma koos Aabrahami ja Iisaki ja Jaakobiga ning kõikide meie pühade isadega, et mitte enam sealt välja minna”¹⁸.

Jumal õnnistagu teid, mu kaasõpetajad, mu kallid sõbrad, mu kaasteenijad, teie siira töö eest, et Päästja nimel õpetada. Kõigi aegade suurima õpetaja, meie Meisterõpetaja Jeesuse Kristuse pühal nimel, aamen.