Üks küsimus, mis võib muuta teie elu

Ülemaailmne pühalik koosolek noortele täiskasvanutele koos president Nelsoniga

Wendy W. Nelson

Pühapäeval, 15. mail 2022. a

Meie kallid vennad ja õed! Me armastame teid väga! Kuidas me soovime, et saaksime teid kõiki koju kaasa võtta. Veelgi tähtsam: me palvetame, et midagi, mida Püha Vaim teile täna õhtul õpetab, aitab teil olla paremini valmis naasma Koju. See on Kodu suure algustähega.

Täna õhtul tahaksin rääkida teiega ühest küsimusest – ühest küsimusest, mis võib teie elu muuta! See üks küsimus võib suurendada teie enesekindlust, vähendada teie ärevust, motiveerida teid, parandada teie meeleolu ja anda sihte, aidata olla tegusam, paremini keskenduda, selgemalt mõelda, aidata teil vastu seista kiusatusele, aidata tuvastada pettust, olla tänulikum, vähendada teie elus stressi, suurendada teie võimet armastada ja aidata teha paremaid otsuseid. See üks küsimus võib tuua teile rõõmu, lohutust, armastust ja rahu!

Kuidas saan selles nii kindel olla?

Sest just seda õpetasid mulle 30 teie eakaaslast. Ja ma usun neid!

Need noored täiskasvanud õpetasid mulle, et kui te esitate endale selle konkreetse küsimuse, võib see aidata teil püüelda selle poole, mis on elus tõesti oluline, aidata teil teha oma elus muudatusi, mida teie soovite teha, ja võib isegi aidata teil tõeliselt meelt parandada.

Teie sõprade sõnul võib see küsimus anda teile silmad, et näha – nagu te pole kunagi varem näinud – oma elus Issanda kätt, maailmas ilu ja teistes inimestes headust. Lühidalt öeldes, kuna see küsimus võib luua kontakti Issanda Vaimuga ja teie vaimus oleva jumaliku DNA-ga, võib see üks küsimus tuua teile rohkem valgust ja tõde!

Teie eakaaslased õpetasid mulle ka seda, et see küsimus töötab olenemata sellest, kui hullult hõivatud või monotoonne teie elu praegu on. Samuti ei ole oluline, kuidas te end tunnete: õnneliku, kurva, isoleerituna, pinges, masendunu, julge, ärevuses, põnevil, üksildase, kõrvalejäetu, ülekoormatu, tähelepanuta jäetuna või enneolematult rõõmsana! See pole oluline. See üks küsimus võib teie jaoks toimida.

Kas te sooviksite seda küsimusi teada?

Suurepärane!

Kõigepealt veidi taustinfot: Jeesus Kristus, meie Päästja, meie Lunastaja ja selle, Tema Kiriku pea, on teinud väga selgeks, et Ta tahab, et me teiega muutuksime üha pühamaks. Ta isegi käsib meil seda teha, öeldes: „Te peate ‥ näitama üles ‥ pühadust minu ees.”¹ Ja Ta ei jäta seda lihtsalt nii! Ta lisab sellele sõna jätkuvalt.

Kas see tundub liiga kõrgelennuline – ja lihtsalt võimatu – näidata jätkuvalt üles pühadust? Ma saan täiesti aru, kui te mõtlete: „Õde Nelson, mul lihtsalt ei ole selleks jõudu.” Lubage mul teile kinnitada, et ma tean, et teil on.

Enne meie abielu töötasin psühholoogi, abielu- ja pereterapeudi ning BYU professorina. Nende 30 tööaasta jooksul õppisin ma tundma küsimuste väge. Mõned küsimused võivad aidata meil mõelda asjadest täiesti uuel viisil, avades meie südamed ja meele igasugustele võimalustele, mida me muidu kunagi ei kaaluks. Seega kaks kuud tagasi, kui ma mõtlesin küsimuste väele, kutsusin 30 meie noort täiskasvanud sõpra – täpselt teie vanuses, abielus ja vallalised – kolmeks päevaks eksperimenteerima selle ühe küsimusega. Palusin neil teha järgmist: „Küsige endalt vaid ühes olukorras päevas – kolme päeva jooksul –, mida teeks püha noor täiskasvanu?”

Ja see on kõik. See ongi mu küsimus: „Mida teeks püha noor täiskasvanu?”

Näiteks:²

• kuidas alustaks püha noor täiskasvanu oma päeva?

• Mis oleks tema tegevuste nimekirjas?

• Kuidas ta räägiks sõbraga? Või käiks poes, või mängiks, või palvetaks, või peseks pesu, või loeks lapsele ette?

• Mida kuulaks või ütleks, kirjutaks või loeks, vaataks või kannaks püha noor täiskasvanu?

• Mida teeks püha noor täiskasvanu, kui ta seisaks silmitsi valesüüdistustega, reetmise või valesti mõistmisega?

• Mida ta teeks tõeliselt keerulises olukorras, milles tema väärtused või moraal proovile pannakse?

• Kuidas valmistaks ta end igal pühapäeval ette sakramendi võtmiseks?

• Kuidas kasutaks püha noor vallaline täiskasvanu oma aega pigem abieluks valmistumiseks kui abielu ootamiseks?

• Kuidas võiksid pühad noored täiskasvanud, kes on abielus, oma abielu tugevdada?

Ja mis nendega juhtus? Mitmes USA osariigis ja kahes Kanada linnas hakkasid 30 noort täiskasvanut eksperimenteerima, küsides endalt: „Mida teeks püha noor täiskasvanu?”.

Leidis aset tavapäraste igapäevaste tegevuste virvarr – nüüd juba sedamoodi, nagu püha noor täiskasvanu seda teeks. Juba mõne päeva pärast hakkasid laekuma aruanded.

Ma räägin teile, mida mõned teie sõbrad tegid.³

• Lõunasöögiks mõeldud porgandit krõbistati suurema tänulikkusega.

• Tavapärane muusika ja taskuhäälingud vahetati inspireeriva muusika, üldkonverentsikõnede ja „Tule, järgne mulle” taskuhäälingusaadete vastu.

• Aeganõudvad sotsiaalmeedia rakendused kustutati.

• Ropu keelekasutusega saated lülitati välja.

• Pikad ülesannete nimekirjad järjestati ümber uues tähtsuse järjekorras.

• Enne raskete koduste ülesannete tegemist palvetati, kutsudes Püha Vaimu endale juhendajaks.

• Pühakirju loeti erinevatel aegadel – sealhulgas vahetult enne eksami algust, mis tõi imelisi tulemusi.

• Vaimselt tugevdavad harjumused, mis olid kadunud pärast misjonilt koju naasmist, taastati.

• Klassikaaslastega jagati tunnistust.

• Kadedus sõprade suhtes, kes käisid kohtamas ja abiellusid, asendus armastuse ja rõõmuga nende vastu.

• Autoga sõitmisest sai vaikne mõtisklusaeg.

• Pidevad negatiivsed mõtted asendusid väikeste võitude ja paljude õnnistuste üleslugemisega.

• Nutiseadmete kasutamine asendati telefonikõnede ja isiklike külaskäikudega.

• Kasvas templis veedetud aeg – nagu ka abielumeeste kodutööde hulk!

• Ja ohtralt kogeti Taevase Isa ja Jeesuse Kristuse armastust!

Mis veel juhtus?

Üks noor täiskasvanu avastas valikuvabaduse väe! Ta ütles: „Kuna ma otsustasin vaadata üldkonverentsi nagu püha noor täiskasvanu, ei vaadanud ma seda selleks, et kellelegi meeldida või mõjutada seda, kuidas inimesed mind näevad. Ma vaatasin, sest ma tean, et see Kirik on tõene. See evangeelium on tõene. Mehed ja naised, kes kõnelevad, on inspireeritud ja juhitud Issandast, ja ma tahtsin õppida.”

Üks „krooniliselt inimestele meelejärele olija” teatas, et tema tööstress vähenes. Ta kirjutas: „Selle küsimuse esitamine muutis mu vaatenurka täielikult. Leidsin uut enesekindlust, sest mäletasin tähtsamate asjade olulisust. Ma õppisin, et mida pühamaks me muutume, seda vähem muretseme selle pärast, mida kõik teised tahavad, ja rohkem selle pärast, mida Jumal tahab.”

Mu kallid vennad ja õed, praegu on Salt Lake’i tempel ikka veel arhitektuuriline ime, kuid mitte tegutsev Issanda tempel. Kuni selles erakordses ehitises tehakse ulatuslikke renoveerimistöid ja kindlustatakse selle aluseid, on Salt Lake’i tempel templina kasutuselt kõrvaldatud. Kui tempel kasutuselt kõrvaldatakse, eemaldatakse see, mis on püha, see, mis on seotud talituste ja õpetustega. Kahjuks võib sama juhtuda ka inimestega.

Pühadus on kahjuks paljude noorte täiskasvanute elust eemaldatud Saatana löökide, halbade valikute ja ohtliku suhtluse tõttu suures ja ruumikas hoones olijatega. Need noored täiskasvanud on nii-öelda kasutuselt kõrvale jäänud „Jumala temp[lid]”.⁴

Olenemata sellest, kas see on teiega juhtunud või mitte, kutsun teid üles taastama – või suurendama – pühadust oma elus, tehes täpselt seda, mida Issand on käskinud: „jätkuvalt näitama üles ‥ pühadust”. Võite alustada seda protsessi sellega, mida tegid teie eakaaslased: küsige endalt vaid ühes olukorras päevas – kolme päeva jooksul – „Mida teeks püha noor täiskasvanu?” Ja siis järgige seda vastust.

Kui te elate oma elu tõusujoones,⁵ püüdes olla päevast päeva pisut püham ja kiirelt meelt parandada, kui eksite, leiate rõõmu selles elus ja igavest elu tulevases maailmas. Ja te hakkate kogema kõige sügavamal ja unustamatul viisil täpselt seda, mida meie Päästja Jeesus Kristus lubas, kui Ta ütles: „Mina suudan teid teha pühaks”.⁶

Mu kallid vennad ja õed, nüüd kõneleb teile president Nelson. Ma tunnistan teile – ja ma võin tunnistada iga riigi mis tahes kohtu ees maa peal –, et president Russell M. Nelson on praegu maa peal Issanda prohvet – Tema valitud ja juhitud. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.

Viited

1. ÕL 46:33.

2. Muud küsimused, mida kaaluda: kuidas läheneks püha noor täiskasvanu raskele ülesandele? Kuidas kasutaks püha noor täiskasvanu oma aega, energiat ja raha?

3. Mida teatasid teised noored täiskasvanud?

   Südameid pehmendati ja avati sihilikult, et saada Issandalt juhiseid.

   Palvetati häälega, siiramalt ega lastud oma tähelepanu hajutada.

   Palvetati vahetult enne heidutavate ülesannete, näiteks rootsikeelse luuletuse analüüsimist, ja ka enne pinnaseteaduse kodutöö alustamist.

   Suurenes märkmete tegemine üldkonverentsil, nagu ka päeviku pidamine.

   Sagenes teistele, sealhulgas õdede-vendade vajadustele mõtlemine ja seejärel nende abistamine.

   „Vähehaaval hakkasid mu päevad sisaldama rohkem meeliülendavaid tegevusi või mõtteid.”

   Ideedes leiti uusi seoseid.

   Vähenes edasilükkamine, näiteks sügisel ülikooli registreerimise edasilükkamine.

   Lapsi kuulati tähelepanelikumalt.

   Esivanemad muutusid tõelisemaks.

   Pühakirjad muutusid elavaks ja tõid ellu ka teisi tõdesid: „Lugesin kooli raamatukogu surmvaikuses Alma 11. peatükki. Salm 44 tuletas mulle meelde, kui väga mu Taevane Isa ja Päästja mind armastavad ja kui palju nad minu heaks teevad. Olles hiljuti templianni saanud, mõtlesin päästmisplaanile ja kohtupäevale uuel viisil.”

   Kui üks mees „keskendus sellele, et olla ustav lepingutele ja suurendada võimet kuulda Issanda häält”, asendus senine armukadedus kohtamas käivate ja abielluvate sõprade vastu armastuse ja rõõmuga nende vastu.

   Teine ütles: „Et hinnata oma positsiooni Issanda ees”, muutus sõiduaeg vaikseks mõtiskusajaks.

   „On nii lahe, et meie valikud määravad meie päeva kulgemise. Ma tean, et võin olla püham ja et ma olen õnnelikum, sest Vaim on minuga.”

   Keegi teine sai teada seosest pühaduse ja ohverdamise vahel. Ta kirjutas: „Pole juhus, et „muistsel ajal tähendas ohverdus millegi või kellegi pühakstegemist” (märksõna „Ohverdus”. – Pühakirjajuht, ChurchofJesusChrist.org).” Ta jõudis järeldusele, et soovib alati „pidada meeles püha olemise ideed ja leida iga päev isegi väikseid viise, kuidas ohverdada Issandale rohkem, et muuta end pühamaks.”

   „Ma valisin pühakirjasalmi, et seda kogu päeva jooksul meeles pidada.”

   „Valisin ühe kristliku omaduse, mida olen tahtnud arendada, ja püüdsin keskenduda selle omaduse arendamisele kogu päeva jooksul.”

   „Ma loobusin üldkonverentsile eelneval nädalal täielikult sotsiaalmeediast, et tuua oma ellu tasadust ja keskenduda oma elu positiivsetele, meeliülendavatele mõjudele – mitte mõjutajatele, kes on kõikjal internetis.”

   „Vaim juhtis mu tähelepanu halvale harjumusele, mida ma pean parandama.”

   Vastuseid leiti pühakirjadest.

   Kui muusika vahetati „parema muusika vastu, märkasin, et olen produktiivsem, positiivsem ja rohkem kooskõlas Vaimuga. Minu meeleolu muutus ja minu suhtlemine teistega oli värskendavam ja armastavam.”

   „Iga kord, kui ma otsustasin seada prioriteediks vaimsed hetked, loksus kõik muu mu päevas paika.”

   „Minu aeg mitmekordistus, kui ma enne kodutööde tegemist pühakirju lugesin.”

   „Proovides teha smuutit nagu püha noor naine, olin paremini valmis reageerima oma armastatu vajadustele.”

   „Selle asemel, et kooli minnes muusikat kuulata, rääkisin ülekäigurajal ühe teise noore täiskasvanuga. Kuulasin, kui stressis ta oli, ja rääkisin talle, et Issandal on tema jaoks plaan ja et kõik saab korda; nii leidsin uue sõbra.”

   „Kui ma sõitsin autoga nagu püha noor täiskasvanu, tundsin end vähem ärevana ja olin kannatlikum.”

   „Kolme päeva jooksul muutsin oma harjumust vaadata esimese asjana hommikul ja viimase asjana õhtul telefoni ja asendasin selle hoopis pühakirjade lugemisega. Mul oli iga kord päris lahe kogemus. Ma palvetasin, et leiaksin võimalusi olla misjonär, otsisin kedagi, kellega ma võiksin headust jagada (nagu Kristus teeks).” Mis oli selle tulemus? „Kohtasin uusi inimesi, kes on samuti hõivatud üliõpilased. Meil olid lahedad vestlused Jumalast ja religioonist ning nüüd tahavad nad kohtuda misjonäridega.”

   „Seisin silmitsi millegagi, mis mind hirmutab, mida ma poleks olnud innukas tegema, kui ei oleks aktiivselt püüdnud püham olla. Lõpuks aitas hirmuga silmitsi seismine mul end selles konkreetses valdkonnas kindlamana tunda – olin selle nimel ka hiljuti palvetanud.”

   „Püüdsin olla püham, kui hoolitsesin oma kahe noorema nõbu eest. Kogu õhtu püüdsin olla rohkem Kristuse moodi – öelda seda, mida Ta ütleks, ja käituda nii, nagu Tema käituks. Ma pole nendega kunagi imelisemalt aega veetnud. Ma mõtlesin rohkem neile ja vähem iseendale.”

4. Vt 1Kr 3:16–17.

5. B. H. Roberts ütles, et nii elas Joseph Smith oma elu; vt B. H. Robertsi sissejuhatus raamatusse The History of the Church of Jesus Christ of Latter-day Saints, 2. trükk (1980), 6. kd, lk xlii.

6. ÕL 60:7.