Sulle, Noor!
Kristuse sünnilugu
Detsember 2024


Sulle, Noor! kuusõnum, detsember 2024

Kristuse sünnilugu

Tutvu tuntud jõululooga ja sellega, kuidas see aitab meil keskenduda Päästjale.

Petlemm

Illustreerinud Caroline Vibbert

Petlemm

Petlemm tähendab heebrea keeles „leivakoda”. Seda kutsutakse mõnikord ka Taaveti linnaks, kelle sugupuust pidi Messias ettekuulutuste järgi põlvnema (vt Jr 23:5; Jh 7:42). Saamuel võidis Taaveti Petlemmas kuningaks (vt 1Sm 16:1–13). Prohvetliku kuulutuse järgi pidi seal sündima Messias (vt Mi 5:2).

maja

Maja

Kreekakeelne vaste sõnale maja võib tähendada ajutist majutust, sealhulgas külalistetuba. Maarja „asetas [Kristuslapse] sõime, sest neil polnud muud aset majas” (Lk 2:7). (Joseph Smithi tõlke järgi öeldakse selles salmis „majades”.) „Muud aset” võis tähendada seda, et neid ei võetud vastu või et üheski kohas, kus nad oleksid saanud ööbida, polnud paika lapse ilmaletoomiseks. Igal juhul läksid nad kuskile, kus oli sõim.

Kristuse sünnilugu

sõim

Sõim on maast kõrgemale tõstetud kast või küna, mille sees on loomasööt. Vanaaja Juudamaal valmistati neid enamasti kivist. Külalismajade keskel asus sõimedega õu ja ka paljudes kodudes olid suures põhiruumis sõimed, et loomi seal üleöö pidada.

Mähkmed

Emad on mähkinud vastsündinuid (mässinud neid teki või lina sisse) tuhandeid aastaid. See rahustab ja lohutab vastsündinuid pärast vapustavat emaüsast lahkumist. Kangatükk, mida Maarja kasutas, võis kanda tema perekonna tähist.

Maarja ja Jeesus

Nad olid head ja õigemeelsed inimesed ning põlvnesid mõlemad Taavetist. Neile mõlemale ilmus enne Päästja sündi ingel, kes neid selleks sündmuseks ette valmistas (vt Mt 1:18–25; Lk 1:26–38). Nad rändasid Petlemma jõudmiseks 100–140 kilomeetrit. Maarja oli sel teekonnal rase.

karjased

Karjased

Karjased karjatasid oma karju Petlemma lähedal. Mõnede õpetlaste sõnul võis linna lähedal kasvatada vaid templis ohverdamiseks mõeldud lambaid. Need karjased võisid seega hoolitseda lammaste eest, kelle ohverdamine sümboliseeris Jeesuse Kristuse ohverdamist meie eest (vt Ms 5:6–7). Nad jätsid oma karjad, et näha Messiat, kelle lepitusohvriga lõppenuks loomade ohverdamine.

Kristuslaps

Jeesus Kristus on peategelane nii oma sünniloos kui ka meie elus.

Viited

  1. JST, Lk 2:7 (Luke 2:7, allmärkus b).

  2. Vt Andy Mickelson, An Improbable Inn: Texts and Tradition Surrounding Luke 2:7, Studia Antiqua 14. kd, nr 1 (mai 2015).

  3. Vt Andy Mickelson, An Improbable Inn.

  4. Vt Russell M. Nelson, The Peace and Joy of Knowing the Savior Lives, Liahona, dets 2011, lk 19–20.

  5. Vt Alfred Edersheim, The Life and Times of Jesus the Messiah, 8. tr, 1907, 1. kd, lk 186.