Tõuse kohe püsti!
President Dieter F. Uchtdorf
Teine nõuandja Esimeses Presidentkonnas
Niikaua, kui oleme valmis uuesti tõusma ja teekonda jätkama, .. võime läbikukkumisest õppida ja saada paremaks ning õnnelikumaks inimeseks.
Kui ma olin noor, tundus kukkumine ja uuesti püsti tõusmine ühe ja sama liigutusena. Aastate möödudes aga olen jõudnud rahutuks tegeva järelduseni: loodusseadused on muutunud – ja mitte minu kasuks.
Mõnda aega tagasi käisin oma 12aastase lapselapsega suusatamas. Nautisime koosolemist, kuni ma järsul mäenõlval jäise koha peale sattusin ja pikali kukkusin.
Proovisin igat trikki, et end püsti saada, kuid ei suutnud: olin maas ega suutnud tõusta.
Füüsiliselt tundsin ma end hästi, aga minu ego oli veidi kannatada saanud. Nii ma siis kontrollisin, et mu kiiver ja suusaprillid oleks kenasti peas, sest ma eelistasin, et teised suusatajad mind ära ei tunneks. Kujutasin ette, kuidas ma seal abitult istun, samal ajal kui teised minust elegantselt mööda suusatavad ja hüüavad: “Tervitused, vend Uchtdorf!”
Mõtlesin, kuidas ennast sellest situatsioonist päästa. Sel hetkel tuli mu lapselaps minu juurde. Ma rääkisin talle, mis juhtunud oli, kuid ta ei tundunud olema eriti huvitatud minu selgitustest, miks ma püsti ei saa. Ta vaatas mulle silma, võttis mul käest kinni ja ütles kindlal hääletoonil: “Vanaisa, tõuse kohe püsti!”
Ja kohe ma tõusingi.
Ma murran selle üle ikka veel pead. Mis vaid hetk varem tundus võimatu, sai tõeks seetõttu, et kaheteistkümneaastane poiss ulatas mulle käe ja ütles: “Tõuse kohe püsti!” Minu jaoks oli see kui enesekindluse, entusiasmi ja jõu süst.
Vennad! Meie elus võib olla aegu, kui arvame, et tõusmine ja teekonna jätkamine käib meil üle jõu. Tol päeval neil lumistel nõlvadel ma õppisin midagi. Isegi kui me arvame, et ei suuda püsti tõusta, on siiski lootust. Ja mõnikord on meil vaja, et keegi meile silma vaataks ja käest kinni võttes ütleks: “Tõuse kohe püsti!”
Sitkuse väärkujutelm
Me võime arvata, et võimetuse ja pettumuse tunded kimbutavad naisi rohkem kui mehi ja seega mõjutavad need tunded naisi rohkem kui meid. Ma pole kindel, et see on tõsi. Mehed tunnevad end sageli süüdi, masenduses või läbikukkununa. Me võime teeselda, et need tunded meid ei vaeva, kuid nad vaevavad. Meie läbikukkumised ja ebaõnnestumised võivad meid niivõrd koormata, et me hakkame arvama, nagu ei suudaks me eales edu saavutada. Me võime isegi mõelda, et kuna oleme varem läbi kukkunud, on läbikukkumine meie saatuseks. Nagu üks kirjanik ütles: „Nii me rügame edasi, võitleme vooluga, ja meie laevukesed kantakse tagasi minevikku.”1
Ma olen näinud mehi täis potentsiaali ja armu loobumas Jumala kuningriigi ehitamise vaevarikkast tööst, kuna nad on paar korda milleski läbi kukkunud. Nad olid head mehed, kes oleksid võinud saada erakordseteks preesterluse juhtideks ja Jumala teenijateks. Kuid kuna nad komistasid ja heitusid, tõmbusid nad preesterluse kohustustest tagasi ja pöördusid teiste, kuid vähem väärtuslike ettevõtmiste juurde.
Ja nii nad jätkavad oma teekonda, kogedes vaid varju sellest elust, mida nad oleksid võinud elada, ega saavuta kunagi oma täit potentsiaali. Nagu üks luuletaja kord kurtis, on nad selliste õnnetute hingede seas, kes “surevad ilma, et oleksid oma laulu laulnud.”2
Kellelegi ei meeldi läbi kukkuda. Veel vähem meeldib meile, kui teised - eriti need, keda armastame - meie läbikukkumist näevad. Me kõik tahame, et meid austataks ja hinnataks. Me tahame olla võitjad. Kuid surelikena ei saa me võitjaiks ilma pingutuste ja distsipliinita ega ilma vigu tegemata.
Vennad, meie saatust ei otsusta mitte see, kui palju kordi me komistame, vaid see, mitu korda me tõuseme, end tolmust puhtaks pühime ja edasi läheme.
Jumalik kurbus
Me teame, et maine elu on meie katseaeg. Kuid kuna Taevane Isa armastab meid täiusliku armastusega, näitab Ta meile, kust vastuseid leida. Ta on andnud meile kaardi, mille abil oskame läbida selle ebakindla maastiku ja ootamatud katsumused, mida kogeme me kõik. Prohveti sõnad on selle kaardi üks osa.
Kui me eksime – kas kukume või lahkume Taevaisa rajalt – õpetavad prohvetite sõnad meile, kuidas püsti tõusta ja rajale naasta.
Kõikidest põhimõtetest, mida prohvetid aastasadade jooksul on õpetanud, on seda südantsoojendavat sõnumit üha uuesti korratud: inimkond võib meelt parandada, kurssi muuta ja jüngerluse õigele rajale naasta.
See ei tähenda, et peaksime oma nõrkuste, eksimuste või pattudega leppima. Kurbus, mis viib meeleparanduseni, ja kurbus mis viib meeleheiteni, on väga erinevad.
Apostel Paulus õpetas, et “Jumalale meelepärane kurvastus toob meeleparanduse päästeks, .. maailma kurvastus toob aga surma.”3 Jumalale meelepärane kurbus inspireerib meid muutuma ja Jeesuse Kristuse lepitusest lootust leidma. Maailma kurvastus viib meid masendusse, kustutab lootuse ja veenab meid edasistele kiusatustele järele andma.
Jumalale meelepärane kurbus viib pöördumiseni4 ja südame muutuseni.5 See paneb meid vihkama pattu ja armastama headust.6 See julgustab meid tõusma ja käima Kristuse armastuse valguses. Tõeline meeleparandus toob muutuse, mitte piina. Jah, südamest tulev kahetsus ja tõeline süümepiin sõnakuulmatuse pärast on tihti valulik. Kuid need on väga tähtsad sammud meeleparanduse pühas protsessis. Kuid kui süümepiin viib enese vihkamiseni või ei lase meil uuesti püsti tõusta, siis takistab see meeleparandust, mitte ei aita sellele kaasa.
Vennad, on olemas parem viis. Tõuskem üles ja saagem Jumala meesteks. Meil on eestvõitleja, Päästja, kes meie eest surma pimedast orust läbi käis. Ta andis ennast lunaks meie pattude eest. Kellelgi pole iial olnud suuremat armastust kui see: Jeesus Kristus, süüta tall, tõi end vabatahtlikult altaril ohvriks ja tasus meie pattude eest, makstes “viimse veeringu.”7 Ta võttis enda peale meie kannatused. Ta võttis meie koormad ja meie süü oma õlgadele. Mu kallid sõbrad, kui me otsustame Tema juurde tulla, kui me võtame enda peale Tema nime ja käime julgelt jüngrirajal, siis lubatakse meile lunastuse kaudu mitte ainult “rahu selles maailmas” vaid ka “igave[st] elu tulevases.”8
Kui me teeme vigu, kui me patustame ja langeme, mõtelgem sellele, mida tähendab tõeline meeleparandus. See tähendab pöörata oma süda ja tahe Jumala poole ja patust loobuda. Tõeline südamest tulev meeleparandus toob kaasa taevaliku kinnituse, et me suudame “kohe püsti tõusta”.
Kes te olete?
Üks vastase viis meie arengut takistada on meie eksitamine selle suhtes, kes me tõeliselt oleme ja mida tõeliselt soovime.
Me soovime veeta aega koos oma lastega, kuid samuti soovime tegeleda oma mehiste hobidega. Me soovime kaalus alla võtta, kuid samuti tahame nautida himustatud roogasid. Me soovime saada Kristuse sarnaseks, kuid samuti soovime teel ette trüginud auto juhi sõimuga üle valada.
Saatana eesmärk on meid ahvatleda, et me hindamatud tõelise õnne ja igaveste väärtuste pärlid vahetaks võltsi plastikust pisiasja vastu, mis on vaid võltsing või illusioon tõelisest õnnest ja rõõmust.
Teine vaenlase meetod, kuidas meid püsti tõusmast heidutada, on panna meid vaatama käske kui midagi, mis on meile peale surutud. Inimesele on loomupärane hakata vastu kõigele, mis ei tundu kohe algul tema enda idee olevat.
Kui me suhtume tervislikku toitu ja võimlemisharjutustesse kui millesegi, mida vaid arst meilt ootab, kukume tõenäoliselt läbi. Kui me aga näeme neid valikuid osana selles, kes oleme ja kelleks soovime saada, on meil suurem võimalus edu savutada.
Kui näeme koduõpetust kui üksnes vaiajuhataja eesmärki, ei pane me sellele suurt rõhku. Kui aga näeme seda kui enda eesmärki, mida ihaldame täita selleks, et saada rohkem Kristuse sarnaseks ja teisi teenida, siis me mitte ainult ei täida oma kohust, vaid teeme seda viisil, mis õnnistab nii perekondi, keda külastame, kui ka meie enda perekonda.
Tihti oleme meie ise need, keda pere või sõbrad aitavad. Kuid kui me vaatame ringi tähelepanelikult ja hooliva südamega, tunneme ära võimalused, mida Issand meie teele asetab, et aidata teistel tõusta ja saavutada oma tõeline potentsiaal. Pühakiri ütleb: “Mida te iial teete, seda tehke kogu hingest, nõnda nagu Issandale ja mitte nagu inimestele.”9
Aus ja õigemeelne elu ning oma igaveste eesmärkide meelespidamine on suur vaimse jõu allikas. Isegi kui me näeme seda jumalikku sihtmärki ainult usu silmadega vaadates, aitab see meil püsida õigel kursil.
Kui keskendada tähelepanu peamiselt vaid igapäevastele kordaminekutele ja ebaõnnestumistele, võime me kaotada õige tee, ekselda ja kukkuda. Kui aga hoiame pilgu kõrgematel eesmärkidel, suudame saada paremateks poegadeks ja vendadeks, lahkemateks isadeks ning armastavamateks abikaasadeks.
Ka need inimesed, kes seavad südame taevaste eesmärkide kursile, võivad vahel komistada, kuid nad ei anna alla. Nad panevad usu ja lootuse Jumala lubadustesse. Nad tõusevad jalule, omades helget lootust õiglasesse Jumalasse ja inspireerivat nägemust suurepärasest tulevikust. Nad teavad, et suudavad kohe püsti tõusta.
Tõuse kohe püsti
Kõik inimesed, noored ja vanad, on läbikukkumist omal nahal kogenud. Seda me surelikud juba kord teeme. Kuid niikaua, kui oleme valmis uuesti tõusma ja teekonda jätkama vaimsete eesmärkide suunas, mis Jumal meile andnud on, võime läbikukkumisest õppida ja saada õnnelikumaks.
Mu kallid vennad, mu kallid sõbrad. On aegu, kui te mõtlete, et ei suuda enam seista või edasi minna. Palun usaldage Päästjat ja Tema armastust. Usuga Jeesusesse Kristusesse ja taastatud evangeeliumi väe ja lootusega suudate te sirgelt seista ja edasi minna.
Vennad, me armastame teid. Me palvetame teie eest. Kui te vaid võiksite kuulda, kuidas president Monson teie eest palvetab. Olgu te noor isa, vanem preesterluse hoidja või äsja pühitsetud diakon, me oleme teist teadlik. Issand on teist teadlik.
Me teame, et vahel võib teekond olla raske. Kuid ma annan teile Issanda nimel ühe lubaduse: tõuske püsti ja minge edasi meie Lunastaja ja Päästja jälgedes ning ühel päeval vaatate te tagasi ja täitute igavese tänutundega, et otsustasite usaldada lepitust ja selle väge teid üles tõsta ja teile jõudu anda.
Mu kallid sõbrad ja vennad. Ükskõik mitu korda te olete libastunud või kukkunud, tõuske püsti! Teie saatus on kuulsusrikas! Seiske sirgelt ja käige Jeesuse Kristuse taastatud evangeeliumi valguses. Te olete tugevamad, kui te oskate arvata. Te olete võimekamad, kui oskate ettegi kujutada. Tõuske kohe püsti! Jagan selle kohta tunnistust meie Õpetaja ja Lunastaja Jeesuse Kristuse pühal nimel, aamen.