Tema hääle kuulamine
Maailmas, kus on nii palju võistlevaid hääli, on meie Taevane Isa teinud meie jaoks võimalikuks, et kuulda ja järgida Tema häält.
Täna hommikul näitas minu vennanaine vennale kirja, mille oli mitme aasta eest oma emale kirjutanud. Õde Homer oli tol ajal vaid väike tüdruk. Osaliselt oli seal kirjas: „Kallis ema! Ma vabandan, et ma täna oma tunnistust ei jaganud – kuid ma armastan sind.” Kui me läksime lõunat sööma, siis meenus see lugu mulle. Istusin siis maha ja kirjutasin järgmise kirja: „Kallis president Nelson, ma vabandan, et ma täna oma kõnet ei pidanud – kuid ma armastan sind.” Kuid see ei tundunud õige. Siin ma siis olen ja lisan rõõmsasti oma sõnad neile, kes sellel istungil juba kõnelesid.
Aastaid tagasi lendasin ma väikelennukiga, mida juhtis äsja diplomi saanud piloot. Lennu lõpus anti meile maandumisluba. Maapinnale lähenedes kuulsin aga kokpitis häiresignaali, mis hoiatas, et piloodil tuleb lennuk kõrgemale juhtida. Piloot vaatas kogenud kaaspiloodi otsa, kes andis käega märku laskuda allapoole, maandumisrajast eemale, ja ütles: „Nüüd!”
Meie lennuk liikus kiiresti vasakule ja alla, seejärel tõusis tagasi sobivale kõrgusele, sisenes taas maandumiskoridori ja saabus turvaliselt sihtpunkti. Hiljem saime teada, et ühele teisele lennukile oli antud luba õhku tõusta. Kui oleksime järginud häiresignaali juhiseid, oleksime õhku tõusvale lennukile otsa, mitte eemale lennanud. Sain sellest kogemusest kaks tähtsat õppetundi: esiteks kuuleme oma elu kriitilistel hetkedel mitmeid hääli, mis võitlevad meie tähelepanu eest. Ja teiseks on eluliselt oluline kuulata õiget häält.
Võistlevad hääled
Elame maailmas, kus paljud hääled püüavad saada meie tähelepanu. Kõikide pommuudiste, säutsude, blogide, taskuhäälingute ning Alexa, Siri ja teiste vastupandamatute nõuannete juures võib tunduda, et on keeruline teada, milliseid hääli usaldada. Mõnikord otsime oma elus juhatust ühisloomet kasutades, arvates, et enamuse arvamus on parim tõeallikas. Teinekord oleme kahevahel ja „lonka[me] kahe karguga” , suutmata otsustada, kas olla „külm või kuum”. Siis jälle järgime seda, mis on mugav, keskendudes ühele häälele või asjale, mis meid juhib, või loodame üksnes iseenese tarkusele.
Kuigi kõigist neist meetoditest võib kasu olla, õpetab kogemus, et need pole alati usaldusväärsed. See, mis on populaarne, pole alati sugugi parim. Kahe arvamuse vahel pendeldama jäädes ei saa me juhatust. Mugavus viib harva asjadeni, mis on tähtsad. Vaid ühele häälele või asjale tähelepanu pööramine võib vähendada meie nägemisvõimet. Ja üksnes iseenese tarkusele lootmine võib juhtida meid mõtte tardumiseni. Kui me pole ettevaatlikud, võivad valed hääled viia meid evangeeliumile keskendumise asemel kohtadesse, kus on raske usku säilitada ja kust leiame veelgi rohkem tühjust, kibestumist ja rahulolematust.
Vale hääle kuulamine
Lubage mul analoogia ja pühakirjanäite abil demonstreerida, mida ma silmas pean. Mägironijad kutsuvad tavaliselt üle 8000-meetrist kõrgust „surmatsooniks”, kuna alates sellest kõrgusest pole enam piisavalt eluks vajalikku hapnikku. On olemas ka vaimne surmatsoon. Kui veedame liiga palju aega kohtades, kus usk puudub, jätavad näiliselt head tahtvad hääled meid ilma vaimse hapnikuta, mida vajame.
Mormoni Raamatust loeme Korihorist, kel oli selline kogemus. Ta nautis suurt poolehoidu, kuna tema õpetused „meeldisid lihalikule meelele”. Ta ütles, et vanemad ja prohvetid õpetavad rumalaid pärimusi, mis on loodud selleks, et vähendada vabadust ja hoida alal teadmatust. Ta väitis, et inimesed peaksid olema vabad valima, kuna käsud pole midagi muud kui mugavalt väljamõeldud piirangud. Tema jaoks oli Jeesuse Kristuse lepitusse uskumine „meeletuse tagajärg”, mis põhines uskumusel olendisse, keda ei saanud olemas olla, kuna teda ei saanud näha.
Korihor tekitas nii palju rahutust, et ta viidi ülemkohtuniku ja ülempreestri ette. Seal „ta tõusis suureliste sõnadega”, kritiseerides juhte ja nõudes tunnustähte. Tunnustäht sai antud. Ta jäi tummaks ega saanud rääkida. Siis taipas Korihor, et teda on petetud, ja mõeldes hinnalistele tõdedele, mis ta oli hüljanud, ta ahastas: „Ma olen alati teadnud.”
Sellest alates kerjas Korihor süüa, kuni soramlased ta surnuks trampisid. Selle loo viimases salmis on kirjas arukad sõnad: „Ja nõnda me näeme, et kurat ei toeta oma lapsi viimsel päeval, vaid veab nad kiiresti alla põrgusse.”
Õige hääl
Kuna meie Taevane Isa soovib meile parimat, on Ta teinud võimalikuks, et me kuuleme Tema häält. Kõige sagedamini kuuleme Teda Püha Vaimu abil antavate mõjutuste kaudu. Püha Vaim on Jumaluse kolmas liige. Ta tunnistab Isast ja Pojast, Ta saadeti, et õpetada meile kõike ja Ta näitab meile kõik, mida me peame tegema.
Vaim räägib eri inimestega erineval moel. Ta võib rääkida sama inimesega eri aegadel erineval moel. Seepärast on paljude viiside selgeks õppimine, kuidas ta räägib, elukestev protsess. Mõnikord räägib ta meie „meeles ja ‥ südames” häälega, mis on tasane, kuid nii vägev, et tungib „kuuljate sisemusse”. Teinekord täidab Tema mõju meie meeli või rõhub meie tunnetele. Teinekord jälle süda põleb meie sees. On aegu, mil Ta täidab meie hinge rõõmuga, valgustab meie meeli või rahustab meie muretsevat südant.
Tema hääle leidmine
Me leiame oma Isa häält paljudes kohtades. Leiame seda, kui palvetame, uurime pühakirju, käime kirikus, osaleme usuteemalistes aruteludes või läheme templisse. Kindlasti leiame seda sellel nädalavahetusel konverentsilt.
Täna toetasime me 15 meest prohvetite, nägijate ja ilmutajatena. Nende vaimsus ja kogemus annavad neile ainulaadse vaatenurga, mida väga vajame. Nende sõnumeid on lihtne leida ja nad kõnelevad väga selgesõnaliselt. Nad kõnelevad meile, mida Jumal tahab, et me teaksime, olgu see asi populaarne või mitte.
Tema hääle otsimine ükskõik millisest neist kohtadest on hea, kuid selle otsimine mitmetest neist kohtadest on isegi parem. Ja kui me seda kuuleme, peame antud juhatust järgima. Apostel Jaakobus ütles: „Olge sõna tegijad ja mitte ükspäinis kuuljad.” Ja president Thomas S. Monson õpetas kord: „Me vaatame. Me ootame. Me kuulame seda vaikset, tasast häält. Kui see räägib, kuuletuvad targad mehed ja naised sellele.”
Kui juhatuse saamine võtab aega
Kui oma erialase tööga alustasin, paluti meil õde Homeriga võtta vastu uued tööülesanded. Tookord tundus see meile hiigelsuure otsusena. Me uurisime asja, paastusime ja palvetasime, kuid vastuse saamine võttis aega. Lõpuks tegime otsuse ja pürgisime edasi. Kui olime otsuse vastu võtnud, tundsime rahu ja saime peagi teada, et see oli üks parimaid otsuseid, mida kunagi teinud olime.
Selle tulemusena oleme õppinud, et vastuste saamine võtab mõnikord aega. Selle põhjus võib olla see, et pole õige aeg, vastust pole vaja või usaldab Jumal meid, et ise otsuse teeksime. Vanem Richard G. Scott õpetas kord, et me peaksime selliste aegade eest tänulikud olema, ja andis järgmise lubaduse: „Kui te elate vääriliselt ja teie valik ühtib Päästja õpetustega ning teil tuleb tegutseda, siis jätkake usaldavalt. ‥ Jumal [ei lase] teil minna liiga kaugele, ilma et tunneksite valet valikut tehes hoiatust.”
Me peame valima
Niisiis peame otsustama, millisele kõigist neist erinevatest häältest kuuletume. Kas järgime ebalojaalseid maailmahääli või teeme, mis vaja, et lasta meie Isa häälel end otsustes juhatada ja meid ohu eest kaitsta? Mida usinamalt me Tema häält otsime, seda lihtsamini hakkame seda kuulma. Tema hääl ei muutu valjemaks, kuid meie võime seda kuulda paraneb. Päästja on lubanud, et kui me võtame kuulda Tema õpetusi ja avame oma kõrva Tema nõuannetele, siis Ta annab meile rohkem. Ma tunnistan, et see lubadus on õige meie kõigi jaoks.
Ligi aasta tagasi kaotasime traagilises autoavariis minu vanema venna. Johni noorusaastad olid täis lubadusi ja nende täitumist. Kuid vanemaks saades muutsid haige keha ja mittekoostööaldis meel tema elu väga keeruliseks. Kui paranemine, mida ta ootas, ei saabunud, jäi ta sellegipoolest ustavaks, otsustades lõpuni vastu pidada nii hästi, kui suudab.
Nüüd, ma tean, et John polnud täiuslik, kuid olen mõelnud, mis andis talle niivõrd suure vastupidamisvõime. Paljud hääled kutsusid teda olema küüniline ja mitte järgima evangeeliumipõhimõtteid, kuid ta otsustas nendega mitte kaasa minna. Selle asemel andis ta endast parima, et siduda oma elu evangeeliumiga. Ta elas oma elu evangeeliumi põhimõtete järgi, kuna teadis, et leiab seda tehes oma Õpetaja hääle. Ta elas oma elu evangeeliumi põhimõtete järgi, kuna teadis, et seda tehes teda õpetatakse.
Lõppsõna
Vennad ja õed! Ma tunnistan teile, et maailmas, kus on nii palju võistlevaid hääli, on meie Taevane Isa teinud meie jaoks võimalikuks, et kuulda ja järgida Tema häält. Kui oleme usinad, annavad Tema ja Ta Poeg meile juhatust, mida otsime, jõudu, mida vajame, ja õnne, mida me kõik soovime. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.