Mida me õpime ega unusta kunagi
Kuid kui te palvemeelselt oma elule vaatate, siis usun, et näete mitut viisi, kuidas Issand on teid nendel rasketel aegadel juhatanud.
Mu kallid vennad! Olen innukalt oodanud seda virtuaalset koosolekut teiega. Viimane kord, kui meil üldkonverentsi preesterluse istung toimus, oli 2019. aasta aprillis. Möödunud kahe aasta jooksul on palju juhtunud. Mõned teist on kaotanud lähedasi. Teised on kaotanud töökoha, elatise või tervise. Osa on kaotanud rahu ja lootuse tuleviku suhtes. Ma tunnen kaasa igaühele teist, kes on neid kaotusi läbi elanud. Palvetan pidevalt, et Issand teid trööstiks. Kui te lubate Jumalal endiselt oma elus valitseda, siis tean, et Tema on teie tuleviku suhtes sama optimistlik, kui Ta on alati olnud.
Nende kaotuste seas, mida oleme kogenud, on ka mõned asjad, mida oleme leidnud. Mõned on leidnud sügava usu Taevasesse Isasse ja Tema Poega, Jeesusesse Kristusesse. Paljud on leidnud elus uue vaatenurga – igavikulise vaatenurga. Olete ehk leidnud tugevama suhte oma lähedaste ja Issandaga. Ma loodan, et olete leidnud suurema võime Teda kuulda ning isiklikku ilmutust saada. Rasked katsumused on sageli toonud kaasa kasvuvõimalusi, mida me poleks saanud ühelgi teisel viisil.
Mõtelge viimase kahe aasta peale. Kuidas olete kasvanud? Mida olete õppinud? Esiti võite soovida, et võiksite naasta aastasse 2019 ja sinna jääda! Kuid kui te palvemeelselt oma elule vaatate, siis usun, et näete mitut viisi, kuidas Issand on teid nendel rasketel aegadel juhatanud, aidanud teil saada rohkem pühendunud ja uskupöördunud meheks – tõeliseks jumalameheks.
Ma tean, et Issandal on meie jaoks – nii individuaalselt kui ka kollektiivselt – varuks suured ja imelised plaanid. Kaastunde ja kannatlikkusega ütleb Ta:
„Te olete väetid lapsukesed ja te ei ole veel aru saanud, kui suured õnnistused on Isal ‥ teie jaoks valmistatud;
ja te ei suuda taluda kõiki asju praegu; ometi, olge rõõmsad, sest mina juhin teid edasi.”1
Mu kallid vennad! Ma tunnistan, et Ta on alati juhtinud ja juhib meid ka praegu, kui püüame Teda kuulda. Ta soovib, et me kasvaksime ja õpiksime, isegi – ehk just eriti – vastuolude kaudu.
Vastuolu on hea õpetaja. Mida olete teie viimase kahe aasta jooksul õppinud, mida soovite alati meeles pidada? Vastused on igaühele ainuomased, kuid tooksin välja neli õppetundi, mida oleme loodetavasti kõik õppinud ega unusta kunagi.
1. õppetund: kodu on usu ja jumalakummardamise keskus
Sageli, kui Issand hoiatab meid viimse aja ohtude eest, jagab Ta järgmist nõu: „Seiske pühades paikades ja ärge laske ennast kõigutada.”2 Kindlasti on nende pühade paikade seas Issanda templid ja kogudusehooned. Kuid kui meie võimalust nendes paikades koguneda on erineval määral piiratud, siis oleme õppinud, et üks kõige püham paik maa peal on kodu – jah, isegi teie kodu.
Vennad, meil on Jumala preesterlus. „Preesterluse õigused on lahutamatult seotud taeva vägedega.”3 Teie olete ja teie pere on saanud preesterluse talitused. „Seepärast avaldub [preesterluse] talitustes jumalikkuse vägi.”4 See vägi on saadaval nii teile kui ka teie perele teie enda kodus, kui peate kinni lepingutest, mida olete sõlminud.5
Vaid 185 aastat tagasi, selsamal päeval, 3. aprillil 1836 taastas Eelija preesterluse võtmed, mis võimaldavad meie pered igavesti kokku pitseerida. Seetõttu oli teil nii hea tunne oma kodus sakramenditalitust läbi viia. Kuidas mõjutas see teie arvates teie pereliikmeid, kui nad nägid teid, oma isa, vanaisa, abikaasat, poega või venda seda püha talitust läbi viimas? Mida te teete, et seda püha tunnet oma peres alles hoida?
Võite tunda, et peate tegema veel enamat, et oma kodu tõeliseks usupühamuks muuta. Kui nii, siis palun tehke seda! Kui olete abielus, siis pidage nõu oma abikaasaga, kes on selles tähtsas töös teie võrdväärne partner. Pole just palju asju, mis oleksid sellest olulisemad. Ajavahemikus praegusest kuni Issanda taastulemiseni peavad meie kõigi kodud olema rahu- ja turvapaigad.6
Hoiakud ja tegevused, mis kutsuvad Vaimu, suurendavad pühadust teie kodus. Samavõrd kindel on tõsiasi, et pühadus kaob, kui teie käitumises või keskkonnas on midagi sellist, mis solvab Püha Vaimu, sest siis „taevad eemalduvad”.7
Kas olete kunagi mõelnud, miks soovib Issand, et muudaksime oma kodu evangeeliumi õppimise ja evangeeliumi järgi elamise keskuseks? See pole mitte ainult selleks, et meid pandeemiaks ette valmistada ja seda üle elada. Praegustele kogunemispiirangutele saabub kord lõpp. Kuid teie pühendumine muuta oma kodu oma peamiseks usupühamuks ei tohiks kunagi lõppeda. Kui usk ja pühadus selles langenud maailmas vähenevad, suureneb teie vajadus pühade paikade järele. Ma innustan teid muutma oma kodu tõeliseks pühapaigaks, „ja ärge laske ennast kõigutada”8 selle tähtsa eesmärgi täitmisel.
2. õppetund: me vajame üksteist
Jumal soovib, et me koos töötaksime ja üksteist aitaksime. Seepärast saadab ta meid maa peale peredena ja organiseerib meid kogudustesse ja vaiadesse. Selle pärast palub Ta meil üksteist teenida ja abistada. Selle pärast palub Ta meil elada maailmas, aga mitte saada osaks maailmast.9 Üheskoos võime saavutada palju enamat kui üksinda.10 Jumala õnneplaan nurjuks, kui Tema lapsed üksteisest eraldatuks jääksid.
Hiljutine pandeemia on olnud ainulaadne, sest mõjutas kõiki inimesi maailmas üsna samal ajal. Kuigi mõni teist on kannatanud rohkem kui teised, on see meile kõigile mingil viisil katsumus olnud. Seetõttu võib see ühine katsumus potentsiaalselt aidata ühendada Jumala lapsi nii, nagu pole kunagi varem juhtunud. Seega ma palun, et see jagatud katsumus lähendaks teid ligimestega – teie vendade ja õdedega teisel pool tänavat ja kogu maailmas.
Selles võivad meid juhatada kaks suurt käsku: esiteks armastada Jumalat ja teiseks armastada oma ligimest.11 Me näitame oma armastust teenides.
Kui teate kedagi, kes on üksinda, siis võtke temaga ühendust – isegi siis, kui ise end üksildasena tunnete. Teil ei pea olema põhjust või sõnumit või mingit asja, mida ajada. Lihtsalt öelge tere ja näidake oma armastust. Tehnoloogia võib teid aidata. Olgu pandeemia või mitte, iga kallis Jumala laps peab teadma, et ta ei ole üksinda!
3. õppetund: teie preesterluse kvoorum on mõeldud enamaks kui vaid koosoleku pidamiseks
Pandeemia ajal piirati mõnda aega kvoorumite koosolekuid. Mõned kvoorumid võivad nüüd virtuaalselt kohtuda. Kuid see töö, mille Issand on preesterluse kvoorumitele teha andnud, ei olnud kunagi mõeldud piirduma vaid koosolekuga. Koosolekud on vaid väike osa sellest, mida kvoorumid on mõeldud tegema ja mida nad teha saavad.
Minu vennad Aaroni preesterluse ja vanemate kvoorumis: laiendage oma nägemust sellest, miks meil kvoorumid on. Kuidas soovib Issand, et te oma kvoorumit kasutaksite, et saata täide Tema tööd praegusel ajal? Otsige ilmutust Issandalt. Alandage ennast. Küsige! Kuulake! Kui teid on kutsutud juhtima, siis pidage nõu koos juhatuse ja kvoorumi liikmetega. Olgu teie preesterluse amet või kutse mis tahes, lubage Jumalal valitseda oma pühendumises kvoorumi liikmena ja oma teenimistöös. Kogege rõõmuga, millist õigemeelsust te korda saadate, kui olete „õhinaga kinni heades aadetes”.12 Kvoorumid on ainulaadsel positsioonil, et kiirendada Iisraeli kokkukogumist mõlemal pool eesriiet.
4. õppetund: me kuuleme Jeesust Kristust paremini, kui oleme vagusi
Me elame ajal, millest kuulutati prohvetlikult kaua aega tagasi, kui „kõik on ärevuses; ja tõesti, inimeste südamed löövad araks, sest kartus tuleb kõikide inimeste peale”.13 See oli nii enne pandeemiat ja on nii ka pärast seda. Ärevus maailmas üha suureneb. Selle vastandina ei ole Issanda hääl „vali, kärarikas hääl, vaid ‥ täiusliku pehmuse tasane hääl, otsekui sosin, ja see tungi[b] sügavale hingepõhjani välja”.14 Et seda tasast häält kuulda, peate ka teie olema vagusi!15
Mõneks ajaks on pandeemia jätnud ära tegevused, millega me muidu oma elu täidaksime. Peagi võime taas valida täita seda aega maailma lärmi ja saginaga. Või võime kasutada oma aega, et kuulata Issanda häält sosistamas Tema juhatust, tröösti ja rahu. Vaikne aeg on püha aeg – aeg, mis annab võimaluse saada isiklikku ilmutust ja tunda rahu.
Distsiplineerige ennast veetma aega omaette ja koos lähedastega. Avage palves oma süda Jumalale. Võtke aega, et süüvida pühakirjadesse ja teenida templis.
Mu kallid vennad! On palju asju, mida Issand soovib, et me õpiksime oma kogemustest selle pandeemia ajal. Mina nimetasin neli asja. Ma kutsun teid tegema oma nimekirja, seda hoolikalt uurima ja oma lähedastega jagama.
Issanda lepinguid pidava rahva jaoks on tulevik helge.16 Issand annab üha rohkem ülesandeid oma teenijatele, kes hoiavad väärilisena preesterlust, et inimkonda õnnistada, trööstida ja tugevdada ning aidata valmistada maailma ja selle inimesi ette Tema teiseks tulemiseks. Igaühel meist tuleb kasuks elada saadud pühade õnnistuste väärilisena. Me suudame seda! Ma tunnistan seda ja väljendan veel kord oma armastust teie kõigi vastu, minu armsad vennad, Jeesuse Kristuse pühal nimel, aamen.