Püsige sel päeval Kristuses
Jeesus Kristus teeb „sel päeval püsima [jäämise]” võimalikuks.
See päev pakatas otsekohestest ja vahetutest tähendamissõnadest, keerukatest küsimustest ja sügavmõttelisest õpetusest. Noominud teravasõnaliselt neid, kes olid „lubjatud haudade sarnased, mis küll väljastpoolt on nägusad, aga seestpoolt on täis surnute luid ja kõike räpasust”,1 õpetas Jeesus vaimse valmisoleku ja jüngripõlve kohta veel kolm tähendamissõna. Üks neist oli tähendamissõna kümnest neitsist.
„Siis on taevariik kümne neitsi sarnane, kes võtsid oma lambid ja läksid välja peigmehele vastu.
Viis neist olid rumalad ja viis mõistlikud.
Rumalad võtsid küll lambid, aga ei võtnud õli enesega.
Aga mõistlikud võtsid õli astjatesse ühes oma lampidega.
Kui peigmees viibis, jäid nad kõik uniseks ja uinusid magama.
Aga keskööl kuuldi häält: ennäe, peigmees! Minge vastu!
Siis tõusid kõik need neitsid üles ja valmistasid oma lambid.
Aga rumalad ütlesid mõistlikele: andke meile oma õlist, sest meie lambid kustuvad!
Kuid mõistlikud kostsid ja ütlesid: Ei ilmaski, sellest ei jätku meile ja teile; vaid minge pigemini kaupmeeste juurde ja ostke endile!
Aga kui nad läksid ostma, tuli peigmees, ja kes olid valmis, läksid temaga pulma. Ja uks suleti.
Pärast tulid ka teised neitsid ja ütlesid: „Issand, Issand, ava meile!”2
Aga tema vastas ning ütles: „Tõesti ma ütlen teile, te ei tunne mind!”3
Seepärast valvake, sest te ei tea päeva ega tundi!”4
President Dallin H. Oaks on esitanud Peigmehe5 saabumisega seoses järgmised mõtlemapanevad küsimused: „Mis siis, kui Ta saabumispäev oleks homme? Mida me täna teeksime, kui teaksime, et me Issandaga homme – enneaegse surma või Ta ootamatu tulemise tõttu – kokku saame?”6
Ma olen õppinud enda kogemustest, et vaimne valmistumine Issanda tulemiseks pole mitte ainult oluline, vaid ainus viis, kuidas leida tõelist rahu ja õnne.
Kuulsin esimest korda sõnu „Sul on vähk” ühel kargel sügispäeval. Olime abikaasaga vapustatud. Kui me uudiseid käsitada püüdes vaikides kodu poole sõitsime, mõtlesin südames meie kolmele pojale.
Küsisin mõtteis Taevaselt Isalt: „Kas ma suren?”
Püha Vaim sosistas: „Kõik saab korda!”
Seejärel küsisin ma: „Kas ma jään ellu?”
Taas tuli vastuseks: „Kõik saab korda!”
Ma olin hämmingus. Miks ma sain elu ja surma kohta täpselt sama vastuse?
Äkitselt täitusin ma pealaest jalatallani täieliku rahuga, kui mulle meenus: me ei pea koju tormama ja oma lapsi palvetama õpetama. Nad teavad, kuidas palvest vastuseid ja tröösti leida. Me ei pea koju tormama ning õpetama neile pühakirjadest ja elavate prohvetite sõnadest. Need sõnad on juba tuttavad jõu ja arusaamise allikad. Me ei pea koju tormama ning õpetama neile meeleparandusest, ülestõusmisest, taastamisest, päästmisplaanist, igavestest peredest ega Jeesuse Kristuse enda õpetusest.
Tol hetkel oli iga pereõhtu õppetund, pühakirjade uurimise aeg, usupalve esitamine, õnnistuse andmine, tunnistuse jagamine, lepingu sõlmimine ja pidamine, Issanda koja külastamine ja hingamispäeva pidamine tähtis – oi kui tähtis! Meil oli liiga hilja õli lampi valada. Me vajasime iga õlitilka kohe praegu!
Kui ma peaksin surema, leiaks mu pere tänu Jeesusele Kristusele ja Tema taastatud evangeeliumile tröösti ja jõudu ning taastatakse ühel päeval. Kui ma peaksin edasi elama, pääseksin ma ligi suurimale väele siin maa peal, mis mind aitaks, toetaks ja tervendaks. Lõpuks võibki kõik tänu Jeesusele Kristusele korda saada.
Seda, kuidas korda saamine välja näeb, saame teada, kui uurime hoolega Õpetust ja Lepinguid:
„Ja sel päeval, kui ma tulen oma auhiilguses, täitub tähendamissõna, mis ma rääkisin kümnest neitsist.
Sest need, kes on targad ja on tõe vastu võtnud ja on võtnud Püha Vaimu enesele teejuhiks ning keda ei ole petetud – tõesti ma ütlen teile, et neid ei raiuta maha ja ei visata tulle, vaid nad jäävad sel päeval püsima.”7
Jeesus Kristus teeb „sel päeval püsima [jäämise]” võimalikuks. Sel päeval püsima jäämine ei tähenda üha pikenevat tegemata asjade loetelu. Mõelge suurendusklaasile. Selle ainueesmärk pole pelk asjade näiline suurendamine. Lisaks sellele kogub ja fokusseerib see ka valgust, et see oleks veelgi vägevam. Me peame lihtsustama, oma jõupingutused koondama ja olema Jeesuse Kristuse valguse kogujad. Meil on vaja rohkem pühi ja ilmutuslikke kogemusi.
Loode-Iisraelis asub üks kaunis mäeahelik, mida nimetatakse sageli igihaljaks. Karmeli mägi8 on aastaringselt roheline eelkõige tibatillukeste kastepiiskade tõttu. See kosutus on igapäevane. Kui me püüame Karmeli kaste9 sarnaselt kosutada oma hinge „sellega, mis õigemeelsusele kohane”,10 „väikeste ja lihtsate asjadega”,11 siis meie tunnistus ja ka meie laste tunnistus elavad!
Te võite nüüd mõelda: „Aga õde Wright, sa ei tunne mu perekonda. Meil on tõeliselt raske ja meie pered pole üldse sarnased.” Teil on õigus. Ma ei tunne teie perekonda. Kuid Jumal kogu oma piiritu armastuse, halastuse, väe, teadmiste ja hiilgusega tunneb.
Võib-olla on teil südamel küsimusi, mida te hingepõhjas hellitate. Ka pühakirjadest leiab sarnaseid küsimusi:
„Õpetaja, kas sa ei hooli sellest, et [mu pere] hukku[b]?”12
„Kus on siis mu lootus?”13
„Mida [ma] peaksi[n] tegema, et see pimedusepilv kaoks ega varjaks [mind] enam?”14
„Aga tarkus – kust seda leitakse? ja kus on mõistuse asupaik?”15
„Kuidas on võimalik, et [ma] saa[n] haarata kinni kõigest heast?”16
„Issand, mida sa tahad, et ma teen?”17
Ning seejärel vastatakse nii sulnilt, kui see on üldse võimalik:
„Kas sa usud Kristuse päästvasse väesse?”18
„Kas on Issand käskinud kedagi, et nad ei võtaks osa tema headusest?”19
„Kas te usute, et [Ta] või[b] seda teha?”20
„Kas sina ‥ usud prohveteid?”21
„Kas te rakendate usku tema lunastusse, kes teid on loonud?”22
„Kas kõige maailma kohtumõistja ei peaks tegema õigust?”23
Mu kallid sõbrad! Me ei saa jagada oma õli, kuid me saame jagada Ta valgust. Kui meil on õli lambis, aitab see meil „sel päeval püsima [jääda]” ning võib valgustada teerada, mida mööda jõuavad ka need, keda me armastame, Päästjani, kes seisab „avasüli, et [neid] vastu võtta”.24
„Nõnda ütleb Jehoova: keela oma häält nutmast ja silmi pisaraid valamast, sest su teol on tasu ‥ ja nad tulevad tagasi vaenlase maalt!
Sul on lootust tulevikuks, ütleb Jehoova, su lapsed tulevad tagasi oma rajadesse!”25
Jeesus Kristus on „su lootus tulevikuks”. Miski, kes me oleme või mida me oleme teinud, ei jää Ta piiritu ja igavese ohverduse haardeulatusest välja. Tema on see põhjus, miks meie lugu sellega ei lõpe.26 Me peame seega „Kristuses püsivana edasi pürgima täiusliku lootuse sära ja armastusega Jumala ja kõikide inimeste vastu. Mispärast, kui [me] edasi pürgi[me], toitudes rõõmuga Kristuse sõnast, ning pea[me] vastu lõpuni, vaata, nõnda ütleb Isa: [Me] saa[me] igavese elu.”27
Igavene elu on igavene rõõm. See on rõõm selles elus, kohe praegu, mitte meie aja väljakutsetele vaatamata, vaid tänu sellele, et Issand aitab meil neist õppida ja need lõpuks seljatada, ning mõõtmatu rõõm tulevas elus. Pisarad kuivavad, murtud südamed paranevad, kaotatu leitakse üles, mured lahenevad, pered taastatakse ja kõik, mis on Isal, saab olema ka meie oma.28
Tõstke pilk Jeesuse Kristuse poole ja elage,29 on mu tunnistus meie armsa „hingede Karjase ja Hooldaja”30 Jeesuse Kristuse pühal nimel, aamen.