Kõrgem rõõm
Otsigem ja leidkem kõik kõrgemat rõõmu, mis tuleneb oma elu pühendamisest Taevasele Isale ja Tema Armastatud Pojale.
Mul on olnud suur õnnistus kõneleda üldkonverentsil juba kolm aastakümmet. Selle aja jooksul on on paljud kogu maailmas esitanud mulle nende sõnumitega seotud küsimusi. Viimasel ajal kerkib pidevalt esile üks konkreetne küsimus. Tavaliselt kõlab see umbes nii: „Vanem Uchtdorf, ma kuulasin tähelepanelikult teie viimast kõnet, kuid … ma ei kuulnud sõnagi lennundusest.”
Noh, pärast tänast ei pruugi ma seda küsimust enam mõnda aega kuulda.
„Päikesest lõhestatud pilvede tormakas lustis”
On raske uskuda, et see oli ainult 120 aastat tagasi, kui Wilbur ja Orville Wright esimest korda õhku tõusid ja üle Põhja-Carolina Kitty Hawki liivade lendasid. Neli lühikest lendu sel detsembripäeval muutsid maailma ja avasid ukse maailma ajaloo ühele suurimale leiutisele.
Lendamine oli neil algusaegadel riskantne. Vennad teadsid seda. Ja samuti teadis seda nende isa Milton. Tegelikult kartis ta nii väga, et kaotab lennuõnnetuses mõlemad oma pojad, nii et nad lubasid talle, et ei lenda kunagi koos.
Ja nad ei teinud seda kunagi – ühe erandiga. Seitse aastat pärast seda ajaloolist päeva Kitty Hawkis andis Milton Wright lõpuks nõusoleku ja vaatas, kuidas Wilbur ja Orville esimest korda koos lendasid. Pärast maandumist veenis Orville oma isa sooritama tema esimese ja ainsa lennu ning kogema seda ise.
Kui lennuk maapinnalt tõusis, sattus 82-aastane Milton lennust nii elevusse, et kogu tema hirm kadus. Orville rõõmustas, kui tema isa rõõmust hüüdis: „Kõrgemale, Orville, kõrgemale!”
See mees oli minu hingesugulane!
Võib-olla on põhjus, miks ma aeg-ajalt lennundusest räägin, see, et tean omast käest, mida Wrightid tundsid. Ka mina olen „heitnud endalt Maa tusased sidemed ja tantsinud taevastes naerust hõbetatud tiibadel”.
Vendade Wrightide esimene lend, mis leidis aset vaid 37 aastat enne minu sündi, täitis mu elu seikluste, hämmastuse ja puhta rõõmuga.
Ja ometi, nii imeline kui see rõõm ka pole, on olemas veel kõrgemat sorti rõõm. Täna tahaksin Milton Wrighti rõõmustava hüüde „Kõrgemale, Orville, kõrgemale” vaimus rääkida sellest kõrgemast rõõmust – kust see tuleb, kuidas see meie südamesse siseneb ja kuidas me saame seda suuremal määral kogeda.
Inimeksistentsi kogu eesmärk
Ilmselt on ütlematagi selge, et kõik tahavad olla õnnelikud. Sellegipoolest on ütlematagi selge, et kõik ei ole õnnelikud. Kahjuks tundub, et paljude inimeste jaoks on õnne leidmine raske.
Miks see nii on? Kui õnn on üks asi, mida me, inimesed, kõige enam ihaldame, siis miks ei õnnestu meil seda leida? Kui parafraseerida kantrilaulu, siis võib-olla oleme otsinud rõõmu kõigist valedest kohtadest.
Kust võime leida õnne?
Enne kui arutleme selle üle, kuidas rõõmu leida, lubage mul tunnistada, et depressioon ja muud rasked vaimsed ja emotsionaalsed väljakutsed on tõelised ning vastus ei ole lihtsalt: „Püüdke olla õnnelikum.” Minu tänane eesmärk ei ole vaimse tervise probleeme vähendada ega tähtsusetuks muuta. Kui seisate silmitsi selliste väljakutsetega, leinan ma koos teiega ja seisan teie kõrval. Mõne inimese jaoks võib rõõmu leidmine hõlmata abi otsimist koolitatud vaimse tervise spetsialistidelt, kes pühendavad oma elu nende väga olulise kunsti praktiseerimisele. Peame olema tänulikud sellise abi eest.
Elu ei ole lõputu emotsionaalsete kõrgpunktide jada. „Sest on paratamatu, et kõigis asjades on vastandlikkus.” Ja kui Jumal ise nutab, nagu pühakiri kinnitab, siis loomulikult nutame ka teie ja mina. Kurb tunne ei ole ebaõnnestumise märk. Vähemalt selles elus on rõõm ja kurbus lahutamatud kaaslased. Nagu teie kõik, olen tundnud omajagu pettumust, leina, kurbust ja kahetsust.
Ent olen ka ise kogenud seda hiilgavat koitu, mis täidab hinge nii sügava rõõmuga, et seda saab vaevu talitseda. Olen ise avastanud, et see rahumeelne enesekindlus tuleneb Päästja järgimisest ja Tema rajal käimisest.
Rahu, mille Ta meile annab, ei sarnane sellega, mida maailm annab. See on parem. See on kõrgem ja püham. Jeesus ütles: „Mina olen tulnud, et neil oleks elu ja kõike ülirohkesti!”
Jeesuse Kristuse evangeelium on tõesti head uudised suurest rõõmust. See on võrratu lootuse sõnum! Ikke kandmise ja koorma tõstmise sõnum. Valguse kogumise sõnum. Sõnum taevasest soosingust, kõrgemast mõistmisest, pühamast lepingust, igavesest turvalisusest ja igavesest hiilgusest!
Rõõm on selle plaani eesmärk, mille Jumal oma laste jaoks on teinud. Just selle jaoks teid loodi – et te võiksite tunda rõõmu! Teid on selleks loodud!
Meie Taevane Isa ei ole varjanud teerada õnneni. See ei ole saladus. See on kõigile kättesaadav!
Seda tõotatakse neile, kes käivad jüngriteed, järgivad Päästja õpetusi ja eeskuju, peavad Tema käske ja austavad Jumalaga sõlmitud lepinguid. Milline tähelepanuväärne lubadus!
Jumalal on pakkuda veel midagi enamat
Me kõik teame inimesi, kes ütlevad, et nad ei vaja Jumalat, et olla õnnelikud, et nad on piisavalt õnnelikud ilma religioonita.
Ma tunnustan ja austan neid tundeid. Meie armastatud Taevane Isa soovib, et kõik Tema lapsed saaksid võimalikult palju õnne, seetõttu on Ta täitnud selle maailma kaunite tervislike naudingute ja rõõmudega, „nii meeldima silmale kui ka rõõmustama südant”. Mulle tõi lendamine suurt rõõmu. Teised leiavad seda muusikast, kunstist, hobidest või loodusest.
Kõiki kutsudes ja jagades Päästja häid uudiseid suurest rõõmust, ei jäta me tähelepanuta ühtki neist rõõmuallikatest. Me lihtsalt ütleme, et Jumalal on midagi enamat anda. Kõrgem ja sügavam rõõm – rõõm, mis ületab kõik, mida see maailm pakub. See on rõõm, mis kannatab südamevalu, tungib läbi kurbusest ja vähendab üksindustunnet.
Maailma õnn seevastu ei kesta. See lihtsalt ei suuda püsida. Kõigile maistele asjadele on omane vananeda, laguneda, kuluda või raiskuda. Kuid jumalik rõõm on igavene, sest Jumal on igavene. Jeesus Kristus tuli meid tõstma välja ajalikust ja asendama rikutuse rikkumatusega. Ainult Temal on see vägi ja ainult Tema rõõm on igavene.
Kui tunnete, et teie elus võiks olla rohkem sellist rõõmu, kutsun teid üles asuma Jeesuse Kristuse ja Tema teeraja järgimise teekonnale. See on teekond, mis kestab kogu elu ja veel kauem. Palun lubage mul soovitada paar algussammu sellel puhta rõõmu avastamise väärilisel teekonnal.
Lähenege Jumalale
Kas mäletate Uue Testamendi naist, kes kannatas 12 aastat veritõve käes? Ta oli kulutanud kõik, mis tal oli, arstide peale, kuid asjad läksid ainult hullemaks. Ta oli kuulnud Jeesusest; Tema tervendamisvõime oli hästi teada. Aga kas Ta suudaks ka teda terveks teha? Ja kuidas ta üldse Jeesuse lähedale pääseks? Tema haigus tegi ta Moosese seaduse kohaselt „roojaseks” ja seetõttu pidi ta teistest eemale hoidma.
Avalikult Jeesuse poole pöördumine ja tervenemise palumine tundus olevat välistatud.
Siiski mõtles ta: „Kui ma aga puudutaksin tema riideid, saaksin ma terveks.”
Lõpuks sai tema usk hirmust võitu. Ta trotsis teiste keelde ja sirutas end Päästja poole.
Lõpuks jõudis ta käeulatuse kaugusele. Ta sirutas välja oma käe.
Ja ta sai terveks.
Kas mitte me kõik pole selle naise moodi?
Põhjuseid, miks me kõhkleme Päästjale lähenemast, võib olla palju. Võime saada teiste naeruvääristamise või hukkamõistu osaliseks. Oma uhkuses võime välistada võimaluse, et midagi nii lihtsat võib olla nii väärtuslik. Võime arvata, et meie seisund ei võimalda meid kuidagi Tema tervendamisest osa saada – et vahemaa on liiga suur või meie patud liiga suured.
Nagu see naine, olen ka mina õppinud, et kui läheneme Jumalale ja sirutame käe, et Teda puudutada, võime tõepoolest leida tervenemist, rahu ja rõõmu.
Otsige seda
Jeesus ütles: „Otsige, siis te leiate.”
Usun, et see lihtne fraas pole ainult vaimne lubadus; see on tõekuulutus.
Kui otsime põhjuseid vihaks, kahtlemiseks, kibestumiseks või üksiolemiseks, leiame ka need.
Kui aga otsime rõõmu – kui otsime põhjuseid rõõmustamiseks ja õnnelikuna Päästja järgimiseks, siis leiame need.
Me leiame harva midagi, mida me ei otsi.
Kas te otsite rõõmu?
Otsige, siis te leiate.
Kandke üksteise koormaid
Jeesus õpetas: „Õndsam on anda kui võtta.”
Kas võib juhtuda, et rõõmu otsides on parim viis selle leidmiseks teistele rõõmu teha?
Vennad ja õed! Teie teate ja mina tean, et see on tõsi! Rõõm on nagu vakatäis jahu või õlikruus, mis ei saa kunagi otsa. Tõeline rõõm mitmekordistub, kui seda jagada.
See ei nõua midagi suurt ega keerulist.
Me saame teha lihtsaid asju.
Nagu kogu südamest kellegi eest palvetamine.
Siira komplimendi tegemine.
Aidates kellelgi tunda end teretulnu, austatu, väärtustatu ja armastatuna.
Jagades lemmikkirjakohta ja mida see meie jaoks tähendab.
Või isegi lihtsalt kuulates.
„Kui te olete oma kaasinimeste teenistuses, te olete ainult oma Jumala teenistuses” ja Jumal tasub teie lahkuse heldelt. Rõõm, mida teistele teete, tuleb teile tagasi „tuubitud ja raputatud ja kuhjaga”.
Mida me siis tegema peame?
Järgnevatel päevadel, nädalatel ja kuudel kutsun teid üles tegema järgnevat.
-
Veetke aega, püüdes siiralt ja kogu südamest Jumalale läheneda.
-
Otsige usinalt igapäevaseid lootuse, rahu ja rõõmu hetki.
-
Tooge rõõmu teistele teie ümber.
Mu kallid vennad ja õed, kallid sõbrad, kui te otsite Jumala sõna Jumala igavese plaani sügavamaks mõistmiseks, võtate need kutsed vastu ja püüate kõndida Tema teerajal, kogete isegi keset kurbust „Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest”. Te tunnete, kuidas teie südames paisub Jumala ületamatu armastus. Taevase valguse koit tungib läbi teie katsumuste varjude ja te hakkate maitsma nähtamatu täiusliku taevase sfääri kirjeldamatut hiilgust ja imesid. Tunnete, kuidas teie vaim selle maailma gravitatsiooniväljast eemaldub.
Ja nagu hea Milton Wright, tõstate ka teie võib-olla rõõmustades häält ja hüüate: „Kõrgemale, isa, kõrgemale!”
Otsigem ja leidkem kõik kõrgemat rõõmu, mis tuleneb oma elu pühendamisest Taevasele Isale ja Tema Armastatud Pojale. See on mu siiras palve ja õnnistus Jeesuse Kristuse pühal nimel, aamen.