See on minu evangeelium – see on minu kirik
See on Päästja evangeelium ja see on Tema Kirik (vt 3Ne 27:21; Mo 26:22; 27:13). Nende kahe komponendi kombinatsioon on vägev ja transformatiivne.
Püssirohi oli sajandeid kõige võimsam saadaolev lõhkeaine. See võis tulistada kahuripalle, kuid see ei olnud efektiivne enamiku kaevandus- ja teedeehitusprojektide puhul. See oli liiga nõrk, et kive purustada.
1846. aastal sünteesis Itaalia keemik nimega Ascanio Sobrero uue lõhkeaine nitroglütseriini. See õline vedelik oli püssirohust vähemalt tuhat korda võimsam. See suutis kergesti kive purustada. Kahjuks oli nitroglütseriin ebastabiilne. Kui see väikeselt kõrguselt maha kukkus, lendas see õhku. Kui see läks liiga kuumaks, lendas see õhku. Kui selle temperatuur liiga madalale langes, lendas see õhku. Isegi kui see puutumatult jahedasse pimedasse ruumi jätta, lendaks see lõpuks õhku. Enamik riike keelas selle transpordi ja paljud keelasid selle valmistamise.
1860. aastal hakkas Rootsi teadlane Alfred Nobel katsetama, kuidas nitroglütseriini stabiliseerida. Pärast seitset aastat katsetamist saavutas ta oma eesmärgi, absorbeerides nitroglütseriini peaaegu väärtusetusse ainesse, mida tuntakse diatomiidina. Diatomiid on poorne kivim, mida saab peeneks pulbriks murendada. Nitroglütseriiniga segatuna imab diatomiid nitroglütseriini ja saadud pasta saab vormida pulkadeks. Sellisel kujul oli nitroglütseriin palju stabiilsem. Seda saab ohutult hoida, transportida ja kasutada ilma, et selle plahvatusjõud väheneks. Nobel nimetas nitroglütseriini ja diatomiidi kombinatsiooni dünamiidiks.
Dünamiit muutis maailma. Samuti tegi see Nobeli rikkaks. Nagu Ascanio Sobrero avastas, oli nitroglütseriin ilma stabilisaatorita lihtsalt liiga ohtlik, et olla kaubanduslikult tasuv. Ja nagu ma mainisin oli diatomiid üksi väheväärtuslik. Kuid kahe komponendi kombinatsioon muutis dünamiidi transformatiivseks ja hinnaliseks.
Samamoodi pakub Jeesuse Kristuse evangeeliumi ja Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku kombinatsioon meile võimsaid ja transformatiivseid eeliseid. Evangeelium on täiuslik, kuid jumalikult organiseeritud kirik peab seda kuulutama, hoidma selle puhtana ja viima läbi selle pühasid talitusi Päästja väe ja volitusega.
Mõelge Päästja evangeeliumi ja Tema Kiriku kombinatsioonile, millele viitas Mormoni Raamatu prohvet Alma. Kirik vastutas selle eest, „et nad ei jutlustaks midagi muud kui meeleparandust ja usku Issandasse, kes [pidi lunastama] oma rahva”. Kasutades Jumala volitust, vastutas Kirik ristimise talituse läbiviimise eest „Issanda nimel tunnistusena tema ees, et te olete sõlminud temaga lepingu, et te teenite teda ja peate kinni tema käskudest”. Inimesed, kes ristiti, võtsid endale Jeesuse Kristuse nime, liitusid Tema Kirikuga ja neile lubati Vaimu väljavalamise kaudu suurt väge.
Inimesed kogunesid Mormoni vete juurde, et kuulata Almat evangeeliumi jutlustamas. Kuigi nad austasid neid veekogusid ja ümbritsevaid metsi, ei olnud Issanda Kirik asukoht ega hoone ega ole ka tänapäeval. Kirik on lihtsalt tavalised inimesed, Jeesuse Kristuse jüngrid, kes on kokku kogutud ja organiseeritud jumalikult määratud struktuuriks, mis aitab Issandal oma eesmärke täita. Kirik on vahend, mille kaudu me õpime Jeesuse Kristuse keskset rolli Taevase Isa plaanis. Kirik pakub üksikisikutele volitust talitustel osalemiseks ja püsivate lepingute sõlmimiseks Jumalaga. Nendest lepingutest kinnipidamine lähendab meid Jumalale, annab meile juurdepääsu Tema väele ja muudab meid selleks, kelleks Ta soovib, et me saaksime.
Just nagu dünamiit ilma nitroglütseriinita poleks eriline, on Päästja Kirik eriline ainult siis, kui see on ehitatud Tema evangeeliumile. Ilma Päästja evangeeliumita ja volituseta läbi viia selle talitusi ei oleks Kirik midagi erilist.
Ilma diatomiidi stabiliseeriva toimeta oli nitroglütseriinil lõhkeainena piiratud väärtus. Nagu ajalugu on näidanud, oli inimkonna arusaam Issanda evangeeliumist ilma Tema Kirikuta samuti ebastabiilne – sel oli kalduvus õpetustest kõrvale kalduda ning erinevate religioonide, kultuuride ja filosoofiate mõjul muutuda. Nende mõjude ühinemine on ilmnenud igal evangeeliumi ajajärgul kuni selle viimase ajajärguni. Kuigi evangeelium ilmutati algselt oma puhtuses, omandas selle evangeeliumi tõlgendamine ja rakendamine järk-järgult vormi, millel oli küll jumalakartuse nägu, kuid millel puudus vägi, kuna puudus jumaliku volitusega raamistik.
Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik võimaldab juurdepääsu Jumala väele, sest sel on Tema volitus õpetada Kristuse õpetust kui ka pakkuda evangeeliumi päästvaid ja ülendavaid talitusi. Päästja soovib meie patud andeks anda, aidata meil pääseda ligi Tema väele ja meid muuta. Ta kannatas meie pattude pärast ja soovib kustutada karistuse, mida me muidu vääriksime. Ta tahab, et me saaksime pühaks ja saaksime täiuslikuks Temas.
Jeesusel Kristusel on vägi seda teha. Ta ei tundnud lihtsalt kaasa meie ebatäiuslikkuse pärast ega leinanud meie igavest hukkamõistu patu tagajärjel. Ei, Ta läks sellest kaugemale, lõpmatult kaugemale ja taastas oma Kiriku, et võiksime saada osa Tema väest.
Kirik õpetab, et evangeeliumi tuum seisneb selles, et Jeesus Kristus võttis „enese peale meie haigused ja kandis meie valusid”. Ta „laskis meie kõigi süüteod tulla tema peale”. Ta kannatas risti, murdis „surma köidikud”, „on tõusnud taevasse ja ‥ istunud Jumala paremale käele, et nõuda Isalt tema halastuse õigust”. Päästja tegi seda kõike, sest Ta armastab oma Isa ja Ta armastab meid. Ta on juba maksnud lõpmatu hinna, et Ta saaks „[nõuda] endale kõik need, kellel on temasse usku”, ja kosta nende – meie – eest. Jeesus Kristus ei taha midagi muud, kui et me meelt parandaksime ja tuleksime Tema juurde, et Ta saaks meid õigeks mõista ja pühitseda. Selles soovis on Ta järeleandmatu ja vankumatu.
Juurdepääs Jumala lepingujärgsele väele ja Tema lepingujärgsele armastusele tuleb Tema Kiriku kaudu. Päästja evangeeliumi ja Tema Kiriku kombinatsioon muudab meie elu. See muutis minu emapoolsete vanavanemate elu. Minu vanaisa Oskar Andersson töötas Stockholmi saarestikus Högmarsö saarel asuval laevatehases. Tema naine Albertina ja nende lapsed elasid Rootsi mandriosas. Kord kahe nädala tagant, laupäeval, aerutas Oskar nädalavahetuseks oma paadiga koju, enne kui naasis pühapäeva õhtul Högmarsösse. Ühel päeval kuulis ta Högmarsös viibides kahte Ameerika misjonäri kuulutamas Jeesuse Kristuse taastatud evangeeliumi. Oskar tundis, et see, mida ta kuulis, on puhas tõde, ja teda täitis kirjeldamatu rõõm.
Järgmine kord koju naastes rääkis Oskar Albertinale põnevusega misjonäridest. Ta selgitas, et uskus seda, mida nad õpetasid. Ta palus tal lugeda brošüüre, mille misjonärid olid talle andnud, ja ütles naisele, et arvab, et nende tulevasi lapsi ei peaks imikuna ristima. Albertina oli maruvihane ja viskas brošüürid prügihunnikusse. Nad ei rääkinud teineteisega palju, kuni Oskar pühapäeva õhtul tööle tagasi sõudis.
Niipea, kui ta oli läinud, otsis Albertina need brošüürid välja. Ta võrdles nende õpetust hoolikalt õpetustega tema kulunud Piiblis. Ta oli üllatunud, kui tundis, et see, mida ta luges, on tõsi. Järgmine kord, kui Oskar koju naasis, võeti soojalt vastu nii mees kui ka Mormoni Raamat, mille ta endaga kaasa tõi. Albertina luges innukalt ja võrdles selle õpetust oma Piibliga. Nagu Oskar, tundis ta ära puhta tõe ja oli täis kirjeldamatut rõõmu.
Oskar, Albertina ja nende lapsed kolisid Högmarsösse, et olla sealsete väheste Kiriku liikmete läheduses. Nädal pärast Oskari ja Albertina ristimist 1916. aastal kutsuti Oskar Högmarsö pühade rühma juhiks. Nagu paljud pöördunud, langesid ka Oskar ja Albertina oma uue usu tõttu kriitika alla. Kohalikud talupidajad keeldusid neile piima müümast, nii et Oskar sõudis iga päev üle fjordi, et tolerantsemalt talunikult piima osta.
Ometi suurenes järgnevate aastate jooksul Kiriku liikmeskond Högmarsös, osaliselt Albertina võimsa tunnistuse ja leegitseva misjonärihinge tõttu. Kui rühmast kasvas kogudus, kutsuti Oskar koguduse juhatajaks.
Selle Högmarsö koguduse liikmed austasid seda saart. Need olid nende Mormoni veed. See oli koht, kus nad said teada oma Lunastajast.
Aastate jooksul, kui Oskar ja Albertina ristimislepingust kinni pidasid, muutusid nad Jeesuse Kristuse väe mõjul. Nad soovisid väga sõlmida rohkem lepinguid ja saada oma templiõnnistusi. Nende õnnistuste saamiseks emigreerusid nad 1949. aastal alaliselt oma Rootsi kodust Salt Lake Citysse. Oskar teenis Högmarsöl liikmeid nende juhina 33 aastat.
Nitroglütseriini ja diatomiidi kombinatsioon muutis dünamiidi väärtuslikuks; Jeesuse Kristuse evangeeliumi ja Tema Kiriku kombinatsiooni väärtus on hindamatu. Oskar ja Albertina kuulsid taastatud evangeeliumist, kuna üks Jumala prohvet oli kutsunud, määranud ja saatnud Rootsi misjonäre. Jumala kutsel õpetasid misjonärid Kristuse õpetust ning preesterluse volitusega ristisid Oskari ja Albertina. Liikmetena jätkasid Oskar ja Albertina õppimist, arenemist ja teiste teenimist. Neist said viimse aja pühad, sest nad pidasid kinni sõlmitud lepingutest.
Päästja on öelnud, et Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik on Tema Kirik, kuna Ta on andnud sellele ülesandeks täita Tema eesmärke kuulutada Tema evangeeliumi, viia läbi Tema talitusi ja sõlmida lepinguid ning teha võimalikuks, et meid saaks Tema väe läbi õigeks mõista ja pühitseda. Ilma Tema Kirikuta pole volitust, ilmutatud tõdede kuulutamist Tema nimel, talitusi ega lepinguid, jumalikkuse väe avaldumist ega muutumist selleks, kelleks Jumal tahab, et me saaksime, ja Jumala plaan Tema laste heaks on tühine. Kiriku olemasolu sellel evangeeliumi ajajärgul on Tema plaani lahutamatu osa.
Kutsun teid üles pühenduma täielikumalt Päästjale, Tema evangeeliumile ja Tema Kirikule. Seda tehes avastate, et Päästja evangeeliumi ja Tema Kiriku kombinatsioon toob teie ellu väge. See vägi on palju suurem kui dünamiidi jõud. See purustab teie teel olevad kivid ja muudab teid Jumala kuningriigi pärijaks. Ja te täitute „selle rõõmuga, mis on väljendamatu ja täis kirkust”. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.