Tema käed on valmis meid aitama

Vanem Juan Pablo Villar

Seitsmekümnest

Kui me usus Jeesust Kristust otsime, on Ta alati olemas

Kui ma olin laps, käisime perega puhkamas minu kodumaa Tšiili rannikul. Mul oli hea meel veeta paar päeva perega suve nautides. Samuti olin vaimustuses, sest arvasin, et saan lõpuks liituda oma vanemate vendadega, kes alati suurtes lainetes mängisid.

Ühel päeval läksid mu vennad mängima sinna, kus lained murdusid, ja ma tundsin end piisavalt suure ja küpsena, et neile järgneda. Laintele lähenedes mõistsin, et need on palju suuremad, kui kaldalt paistsid. Ühtäkki tabas üks laine mind ootamatult. Tundsin, kuidas looduse jõud minu enda võimusesse võttis ja mind meresügavusse rebis. Laintes heideldes ei teadnud ma, mis on all, mis ülal. Just siis, kui arvasin, et mu seiklus maa peal on lõppemas, tundsin üht kätt mind vee peale tõmbamas. Lõpuks nägin päikest ja sain hinge tõmmata.

Mu vend Claudio oli näinud mind nendele järgnemas ja tõttas mulle appi. Ma ei olnud kaldast kaugel. Kuigi vesi oli madal, olin ma sedavõrd segaduses, et ei mõistnud, et oleksin saanud ennast ise aidata. Claudio ütles mulle, et pean olema ettevaatlik ja kui tahan, võib ta mind õpetada. Hoolimata liitrite jagu veest, mida olin alla neelanud, said minu uhkus ja soov olla suur poiss ebamugavusest võitu ning ma vastasin: „Jah.”

Claudio seletas, et pean laineid ründama. Mõtlesin endamisi, et jään lahingus selle tohutu veeseinaga kaotajaks.

Uue suure laine lähenedes ütles Claudio kiiresti: „Vaata mind, tee minu järgi.” Claudio jooksis läheneva laine poole ja sukeldus sellesse, enne kui see murdus. Tema sukeldumine avaldas mulle nii suurt muljet, et mul jäi märkamata järgmine lähenev laine. Taas rebisid loodusjõud mu meresügavustesse ja heitsid mind ringi. Mõni sekund hiljem haaras käsi minu käest ja tõmbas mu taas pinnale õhu kätte. Minu uhkuse leek oli kustumas.

Seekord kutsus mu vend mind endaga koos sukelduma. Tema kutsel järgnesin talle ja me sukeldusime koos. Tundsin, nagu oleksin alistanud kõige keerulisema väljakutse. Kindlasti ei olnud see väga lihtne, aga sain hakkama tänu venna abile ja eeskujule. Tema käsi päästis mu kaks korda; tema eeskuju õpetas mulle, kuidas oma väljakutsega toime tulla ja sel päeval võidukas olla.

President Russell M. Nelson on kutsunud meid mõtlema selestiliselt ja ma tahan järgida tema nõuannet ja rakendada seda oma suveloos.

Päästja vägi vastase üle

Kui mõtleme selestiliselt, mõistame, et seisame oma elus silmitsi väljakutsetega, mis tunduvad suuremad kui meie võime neid ületada. Oma sureliku elu ajal oleme vastase rünnakute all. Nagu lained, mis tol suvepäeval minu üle võimutsesid, võime tunda end jõuetuna ja soovida tugevamale saatusele järele anda. Need pahatahtlikud lained võivad meid küljelt küljele tõugata. Kuid ärge unustage, kellel on vägi nende lainete ja tegelikult kõige üle. See on meie Päästja Jeesus Kristus. Tal on vägi aidata meid välja igast viletsast või ebasoodsast olukorrast. Olenemata sellest, kas me tunneme end Talle lähedal, võib Ta sirutada meile abikäe seal, kus me oleme.

Kui me usus Teda otsime, on Ta alati olemas ja omal ajal on Ta valmis meil käest kinni haarama ja meid turvalisse kohta tõmbama.

Päästja ja Tema teenimise eeskuju

Kui mõtleme selestiliselt, siis näeme Jeesuses Kristuses teenimise veatut eeskuju. Pühakirjades on meile antud muster, kui Tema või Tema jüngrid sirutavad käe abi, päästmist või õnnistust vajava inimese poole. Oma loos teadsin, et mu vend on minu jaoks olemas, kuid sellest üksi ei piisanud. Claudio teadis, et olen hädas, ja aitas mu veest välja.

Aeg-ajalt mõtleme, et peame vaid abivajaja jaoks olemas olema, kuid sageli saame teha enamat. Igavikuline vaatenurk võib aidata meil saada ilmutust, et pakkuda õigeaegset abi teistele abivajajatele. Võime toetuda Püha Vaimu juhatusele ja inspiratsioonile, et mõista, millist abi on vaja, olgu selleks siis ajalik toetus, nagu emotsionaalne trööst, toit, abi igapäevaste ülesannete täitmisel või vaimne juhatus, et aidata teisi nende teekonnal, et valmistuda sõlmima ja austama pühasid lepinguid.

Päästja on valmis meid päästma

Kui vanemapostel Peetrus „kõndis vee peal ja tuli Jeesuse juurde ‥, lõi ta kartma ja hakkas vajuma, kisendas ning ütles: „Issand, päästa mind!”” Jeesus teadis, millist usku Peetrus oli rakendanud, et tulla Tema juurde vee peale. Ta oli teadlik ka Peetruse hirmust. Ülestähenduse sõnade kohaselt „Jeesus sirutas sedamaid oma käe, haaras temast kinni ja ütles talle: „Sa nõdrausuline, miks sa kahtlesid?”” Tema sõnade eesmärk ei olnud Peetrusega riielda, vaid meelde tuletada, et Tema, Messias, oli koos Peetruse ja jüngritega.

Kui mõtleme selestiliselt, saame oma südamesse kinnituse, et Jeesus Kristus on tõepoolest meie Päästja, meie eestkostja Isa juures ja meie Lunastaja. Kui me rakendame Temasse usku, päästab Ta meid langenud seisundist, aitab meid kõigi väljakutsete, nõrkuste ja vajadustega selles ajalikus elus ning annab meile kõigist andidest suurima, mis on igavene elu.

Päästja ei anna meie suhtes alla

Tol päeval ei andnud minu vend minu suhtes alla, vaid aitas mind, kuni õppisin, kuidas seda ise teha. Ta aitas mind, isegi kui selleks oli vaja mind kaks korda päästa. Ta aitas mind isegi siis, kui ma sellest alguses aru ei saanud. Ta jätkas abistamist, et võiksin sellest väljakutsest üle saada ja edu saavutada. Kui mõtleme selestiliselt, mõistame, et meie Päästja on meiega nii mitu korda kui vaja, et aidata, kui soovime õppida, muutuda, üle saada, toime tulla või edu saavutada kõiges, mis toob meie ellu tõelise ja igavese õnne.

Päästja käed

Pühakirjades on jäädvustatud Päästja käte sümbol ja tähendus. Tema lepitusohvri osana torgati Tema käed naeltega läbi, et Teda risti külge naelutada. Pärast ülestõusmist ilmus Ta oma jüngritele täiusliku kehaga, kuid jäljed Tema kätes olid alles, et meenutada meile Tema lõputut ohverdust. Tema käed on alati meie jaoks olemas, isegi kui me seda alguses ei näe ega tunne, sest meie Taevane Isa valis Ta meie Päästjaks, kogu inimkonna Lunastajaks.

Jay Bryant Ward. Meie haardeulatuses

Yongsung Kim. Jumala käsi

Kui ma mõtlen selestiliselt, siis tean, et meid ei ole selles elus üksi jäetud. Kuigi me peame seisma silmitsi väljakutsete ja katsumustega, teab meie Taevane Isa meie võimeid ja et suudame oma raskusi taluda või ületada. Peame tegema oma osa ja pöörduma Tema poole usus. Tema armastatud Poeg Jeesus Kristus on meie Päästja ja on alati meiega. Tema pühal nimel, Jeesuse Kristuse nimel, aamen.

Viited

1. Vt Russell M. Nelson. Mõtelge selestiliselt! – 2023. a sügisene üldkonverents.

   „Kui teete valikuid, kutsun teid üles kasutama laia vaatenurka – igavikulist vaatenurka. Seadke Jeesus Kristus esikohale, sest teie igavene elu sõltub teie usust Temasse ja Tema lepitusse. ‥

   Kui seisate silmitsi küsimusega, mõtelge selestiliselt! Kui kiusatus teid proovile paneb, mõtelge selestiliselt! Kui elu või lähedased teid alt veavad, mõtelge selestiliselt! Kui keegi enneaegselt sureb, mõtelge selestiliselt! Kui keegi põeb kauakestvat laastavat haigust, mõtelge selestiliselt! Kui teid tabavad elu pinged, mõtelge selestiliselt! Õnnetusest või vigastusest taastudes, nagu mina praegu, mõtelge selestiliselt!”

2. Vt Mk 4:35–41.

3. Kuigi me usume, et meie Taevasel Isal ja Jeesusel Kristusel on võime meid alati aidata, kui seda vajame, ei pruugi nende abi tulla alati nii, nagu me ootame. Oluline on usaldada, et nad tunnevad meid paremini kui meie ise ning pakuvad meile õigel ajal parimat tuge ja abi: „Tea, mu poeg, et kõik need asjad annavad sulle kogemusi ja on sinule kasuks” (ÕL 122:7).

   Katsumused ja väljakutsed, millega silmitsi seisame, aitavad meil arendada jõudu ja iseloomu, et kiusatusele vastu seista ja loomupärasest inimesest võitu saada.

4. Vt Mt 14:31; Mk 1:31; 5:41; 9:27; Ap 3:7; 3Ne 18:36.

5. Kui president Russell M. Nelson kutsus meid teenima uuel pühamal viisil (vt Teenimine. – 2018. a kevadine üldkonverents), palus ta meil mõista, et see uus teenimisviis ei puuduta mind ega seda, mida mina tahan anda, vaid seda, mida teised vajavad. Jeesus Kristus annab meile võimaluse armastada oma ligimest (vt Lk 10:27) kõrgemal ja pühamal viisil.

6. Mt 14:29–30.

7. Mt 14:31.

8. Õnne tõeliselt mõistmiseks peame mõistma õnnistuste rolli meie elus. Mõiste „õnnistus” aitab seda mõistet selgitada: Õnnistus on „kellelegi jumaliku toetuse andmine. Õnnistus on kõik see, mis aitab kaasa tõelisele õnnele, heaolule või õitsengule” (märksõna „Õnnistama, õnnistatud, õnnistus” – Pühakirjajuht, Evangeeliumi Raamatukogu). Maailm ajab sageli tõelise õnne segi ajutise naudinguga, mis jäljendab lühiajalist „õnne”.

9. Vt Js 49:16.