Oma tahte joondamine Tema tahtega
Issanda tahte järgimine oma elus võimaldab meil leida maailma kõige hinnalisema pärli – taevariigi.
Kord rääkis Jeesus kaupmehest, kes otsis „ilusaid pärleid”. Otsingute käigus leidis kaupmees ühe „kalli pärli”. Kuid selle suurepärase pärli ostmiseks pidi mees müüma kogu oma vara, mida ta ka kiiresti ja rõõmsalt tegi.
Selle lühikese ja läbimõeldud tähendamissõna kaudu õpetas Päästja kaunilt, et taevariiki võrreldakse hindamatu pärliga, tõesti kõige hinnalisema aardega, mida tuleks ihaldada rohkem kui kõike muud. Asjaolu, et kaupmees müüs selle väärtusliku pärli ostmiseks kohe kogu oma vara, viitab selgelt sellele, et peaksime joondama oma meele ja soovid Issanda tahtega ning tegema oma surelikul teekonnal vabatahtlikult kõik, mida suudame, et saada Jumala kuningriigi igavesed õnnistused.
Et olla selle suure tasu vääriline, peame muu hulgas kindlasti andma endast parima, et jätta kõrvale kõik enesekesksed püüdlused ja loobuda seotusest kõigega, mis takistab meil täielikult pühenduda Issandale ning Tema kõrgematele ja pühamatele teedele. Apostel Paulus viitab neile pühitsevatele püüdlustele kui „Kristuse meelele”. Jeesuse Kristuse näitel tähendab see meie elus, et „[teeme] ikka, mis on [Issandale] meelt mööda”, või nagu mõned tänapäeval ütlevad „teeme seda, mis Issandale sobib”.
Evangeeliumi mõttes tähendab Issandale meeltmööda olemine oma tahte allutamist Tema tahtele. Päästja selgitas selle põhimõtte tähtsust oma jüngreid õpetades:
„Sest ma olen taevast alla tulnud mitte oma tahtmist tegema, vaid selle tahtmist, kes mind on läkitanud.
Aga see on selle tahtmine, kes mind on läkitanud, et ma ühtki ei kaota sellest kõigest, mis ta minule on andnud, vaid et ma selle üles äratan viimsel päeval.
Sest see on mu Isa tahtmine, et igaühel, kes Poega näeb ja temasse usub, on igavene elu, ja ma äratan tema üles viimsel päeval!”
Päästja saavutas Isale alistumise täiusliku ja jumaliku taseme, lastes oma tahtel neelduda Isa tahtesse. Ta ütles kord: „Ja see, kes mind on läkitanud, on minuga; ta ei ole mind üksi jätnud, sest ma teen ikka, mis on tema meelt mööda!” Õpetades prohvet Joseph Smithile lepituse kannatustest ja piinadest, ütles Päästja:
„Sest vaata, mina, Jumal, olen neid asju kannatanud kõikide eest, et nemad, kui nad meelt parandavad, ei peaks kannatama; ‥
milline kannatus pani mind, Jumalat ennast, suuremat kõigist, valust värisema ja veritsema igast poorist, ja kannatama nii kehas kui vaimus ning soovima, et ma et ma võiksin pääseda kibeda karika joomisest –
ometi, au olgu Isale, ja ma jõin ja lõpetasin oma ettevalmistused inimlaste heaks.”
Oma sureliku elu ajal maadleme sageli sellega, mida arvame teadvat, mis meie arvates on parim ja mis meie arvates meile sobib, selle asemel et mõista, mida Taevane Isa tegelikult teab, mis on igavesti parim ja mis absoluutselt sobib Tema plaanis Tema lastele. See suur maadlus võib muutuda väga keeruliseks, eriti kui arvestada meie aja pühakirjades sisalduvaid ettekuulutusi: „Aga seda tea, et viimseil päevil ‥ on [inimesed] enesearmastajad ‥, rohkem lõbuarmastajad kui jumalaarmastajad”.
Üks märk, mis viitab selle prohvetliku kuulutuse täitumisele, on praegu maailmas kasvav trend, mille paljud on omaks võtnud, et inimesed on muutunud enesekeskseks ja kuulutavad pidevalt: „Tulgu, mis tuleb, ma elan oma tõe järgi või teen seda, mis mulle sobib.” Nagu ütles apostel Paulus, nad „otsivad eneste oma, aga mitte seda, mis on Kristuse Jeesuse oma”. Sageli õigustavad seda mõtteviisi kui „autentset” need, kes tegelevad enesekesksete tegevustega, keskenduvad isiklikele eelistustele või soovivad õigustada teatud käitumist, mis sageli ei sobi kokku Jumala armastava plaani ja Tema tahtega nende heaks. Kui laseme oma südamel ja mõistusel sellise mõtteviisi omaks võtta, võime luua endale olulisi komistuskive, mis takistavad meil saada hindamatut pärli, mille Jumal on oma lastele armastusega valmistanud – igavese elu.
Kuigi on tõsi, et igaüks meist läbib lepingurajal individuaalse jüngerluse teekonna, püüdes hoida oma süda ja mõtted Kristuses Jeesuses, peame olema ettevaatlikud ja pidevalt valvsad, et meil ei tekiks kiusatust sedalaadi maist filosoofiat omaks võtta. Vanem Quentin L. Cook ütles, et „olla siiralt kristlik on isegi tähtsam eesmärk kui olla ehe”.
Mu kallid sõbrad, kui otsustame lasta Jumalal olla kõige vägevam mõju meie elus, suurem meie omakasupüüdlustest, saame teha edusamme oma jüngrirajal ja suurendada oma võimet ühendada oma meel ja süda Päästjaga. Teisest küljest, kui me ei lase Jumalal oma elus valitseda, jäetakse meid omapäi ja ilma Issanda inspireeriva juhatuseta leiame õigustust peaaegu kõigele, mida me teeme või tegemata jätame. Samuti leiame endale vabandusi, tehes asju omal moel, öeldes: „Ma teen asju lihtsalt omal moel.”
Ühel korral, kui Päästja oma õpetust kuulutas, lükkasid mõned inimesed, eriti just ennast õigustavad variserid, Tema sõnumi tagasi ja kuulutasid julgelt, et nad on Aabrahami lapsed, andes mõista, et nende põlvnemisliin annab neile Jumala silmis erilised õigused. See meelelaad pani neid toetuma oma arusaamadele ja mitte uskuma Päästja õpetust. Variseride reaktsioon Jeesusele oli selge tõend selle kohta, et nende jultunud suhtumine ei jätnud nende südames kohta Päästja sõnadele ja Jumala viisile. Vastuseks kuulutas Jeesus targalt ja julgelt, et kui nad oleksid tõelised Aabrahami lepingulapsed, teeksid nad Aabrahami tegusid, eriti kui arvestada, et just samal hetkel seisis nende ees Aabrahami Jumal ja õpetas neile tõtt.
Vennad ja õed! Nagu näete, ei ole see oma soovide ja Issanda tahte vahel pendeldamine ainulaadne suundumus meie päevil. See on igivana meelelaad, mis on püsinud sajandeid ja pimestab sageli inimesi, kes on enda silmis targad, ning ajab segadusse ja kurnab paljusid Jumala lapsi. See meelelaad on tegelikult vastase vana nipp; see on petlik tee, mis juhib Jumala lapsed ettevaatlikult kõrvale tõeliselt ja ustavalt lepingurajalt. Kuigi isiklikud asjaolud, nagu geneetika, geograafia ning füüsilised ja vaimsed väljakutsed mõjutavad meie teekonda, on tõeliselt olulistes asjades meil kõigil vabadus valida, kas me otsustame järgida Issanda seatud mustrit meie elule või mitte. Tõepoolest: „Ta raja kätte juhatas ja märkis sihid kõik.”
Kristuse jüngritena soovime käia seda rada, mille Ta meile oma sureliku teenimistöö ajal kätte juhatas. Me mitte ainult ei soovi täita Tema tahet ja teha kõike, mis on Talle meeltmööda, vaid püüame ka Teda jäljendada. Kui me püüame olla truud igale lepingule, mille oleme sõlminud, ja elame „igaühest sõnast, mis lähtub Jumala suust”, oleme kaitstud maailma pattude ja eksimuste ohvriks langemise eest – eksliku filosoofia ja õpetuse eest, mis juhiks meid eemale kõige kallimatest pärlitest.
Mind on isiklikult inspireerinud see, kuidas selline vaimne Jumalale allumine on mõjutanud Kristuse ustavate jüngrite elu, kui nad on otsustanud teha asju, mis on Issanda silmis kasulikud ja meeldivad. Tean ühte noormeest, kes polnud kindel, kas ta peaks misjonile minema, kuid tundis innustust minna Issandat teenima, kui kuulas, kuidas Kiriku juht jagas oma isiklikku tunnistust ja püha kogemust misjonärina teenimise kohta.
See noormees, kes on nüüdseks naasnud misjonär, ütles oma sõnutsi: „Kui ma kuulasin Päästja Jeesuse Kristuse apostli tunnistust, võisin tunda Jumala armastust minu vastu ja soovisin seda armastust teistega jagada. Sel hetkel teadsin, et pean teenima misjonil oma hirmudest, kahtlustest ja muredest hoolimata. Tundsin täielikku kindlust Jumala õnnistuste ja lubaduste osas, mida Ta on oma lastele andnud. Praegu olen ma uus inimene. Mul on tunnistus, et see evangeelium on tõsi ja et Jeesuse Kristuse Kirik on maa peal taastatud.” See noormees valis Issanda tee ja temast sai igas mõttes tõeliselt eeskujulik jünger.
Üks ustav noor naine otsustas mitte teha järeleandmisi oma käitumisnormides, kui tal paluti riietuda ebasündsalt, et sobituda selle moeettevõtte äriosakonda, kus ta töötas. Mõistes, et tema keha on meie Taevase Isa püha kingitus ja koht, kus Vaim saab elada, ajendas see teda elama maailma normidest kõrgemate käitumisnormide järgi. Ta mitte ainult ei võitnud nende usaldust, kes nägid teda Jeesuse Kristuse evangeeliumi tõe järgi elamas, vaid ta säilitas ka oma töökoha, mis oli hetkeks ohus. Tema valmisolek teha seda, mis on Issanda silmis meelepärane, mitte seda, mis maailma silmis tundus hea, andis talle lepingukindluse keset raskeid valikuid.
Vennad ja õed, me seisame oma igapäevasel teekonnal pidevalt silmitsi sarnaste otsustega. Vaja on julget ja tahtevalmis südant, et teha paus ning ausalt ja tasaselt enesesse vaadata, et tunnistada lihalikke nõrkusi meie elus, mis võivad takistada meie võimet Jumalale alistuda ja järgida lõpuks Tema teed ja mitte enda oma. Meie ülim proovikivi jüngrirajal seisneb meie valmisolekus loobuda ja kaotada oma vana mina ning allutada oma süda ja kogu hing Jumalale, et Tema tahe saaks meie tahteks.
Üks hiilgavamaid hetki surelikkuses saabub siis, kui avastame rõõmu, mis tuleb sellest, kui teeme alati neid asju, mis Issandale sobivad ja on Talle meelt mööda, sest need on samad asjad, mis sobivad meile. Selleks, et muuta Issanda tahe otsustavalt ja vaieldamatult meie tahteks, peame olema üllad ja kangelaslikud jüngrid! Sel üleval hetkel saame pühitsetud Issandale ja allutame oma tahte täielikult Temale. Selline vaimne alistumine, kui nii võib öelda, on kaunis, vägev ja elumuutev.
Ma tunnistan teile, et Issanda tahte järgimine oma elus võimaldab meil leida maailma kõige hinnalisema pärli – taevariigi. Ma palvetan, et igaüks meist saaks omal ajal ja korral kuulutada Taevasele Isale ja Päästjale Jeesusele Kristusele lepingukindlusega, et „mis sobib sinule, see sobib ka minule”. Ma ütlen seda kõike Päästja Jeesuse Kristuse pühal nimel, aamen.