Mees, kes võitud Jehoovast
Joseph Smith „valit[i] juhtima viimaseid aegu” ja meie õnnistuseks ta seda ka tegi.
Mu eesmärk on tunnistada täna ja alati Jeesusest Kristusest, et Ta on Jumala Poeg, maailma Looja ja Päästja, meie Vabastaja ja Lunastaja. Kuna „meie usu peamised põhimõtted on apostlite ja prohvetite tunnistus Jeesuse Kristuse kohta”, jagan ma täna teiega oma teadmisi ja tunnistusi Päästjast, mida on tugevdanud ja süvendanud ühe võtmeapostli ja prohveti elu ja õpetused.
Tarkuse algus
Ühe kauni ja selge päeva hommikul 1820. aasta varakevadel astus 14-aastane Joseph Smith oma pere kodu lähedal asunud metsasallu, et palvetada oma pattude pärast ja küsida, millise kirikuga liituda. Tema kõikumatus usus öeldud siiras palve pälvis universumi vägevaimate jõudude, sealhulgas Isa ja Poja tähelepanu. Ja ka kuradi tähelepanu. Igaüks neist tundis selle palve ja selle poisi vastu tugevat huvi.
Esimene nägemus, nagu me seda nüüd nimetame, tähistas sel viimasel evangeeliumi ajajärgul kõikide asjade taastamise algust. Kuid Josephi jaoks oli see ka isiklik ja ettevalmistav kogemus. Ta soovis vaid andestust ja juhatust. Issand andis talle mõlemat. Juhis, et ta „ei liituks mitte ühegagi [kirikutest]”, oli eeskiri. Sõnad „Su patud on sulle andeks antud” oli lunastuskiri.
Kõigi nende kaunite tõdede seas, mida me võime esimesest nägemusest õppida, oli Josephi peamine tarkusetera vast lihtsalt see: „Ma olin leidnud, et Jaakobuse tunnistus on tõene – et see, kellel on puudu tarkusest, võib paluda seda Jumalalt ja talle antakse.”
Üks õpetlane on märkinud: „Esimesest nägemusest jääb nüüdisajal tõeliselt kõlama teadmine, et Jumala loomuses on anda neile, kellel on tarkusest puudu. ‥ See Jumal, kes ilmutab end pühas metsasalus Joseph Smithile, on seesama Jumal, kes vastab hädaajal teismeealistele.”
Metsasalus saadud kogemus andis Josephile kindlust andeks ja kogu ülejäänud eluks juhatust paluda. Ka mina olen saanud tema kogemusest kindlust andeks ja kogu ülejäänud eluks juhatust paluda.
Regulaarne meeleparandus
21. septembril 1823 palvetas Joseph ja palus siiralt andeks, olles kindel, et metsasalus kolm aastat tagasi saadud kogemuse tõttu vastab taevas talle jälle. Ja taevas vastas. Issand saatis ingel Moroni Josephit õpetama ning teavitama teda muistsest ülestähendusest – Mormoni Raamatust –, mille Joseph hiljem Jumala anni ja väega tõlkis.
Peaaegu 13 aastat pärast seda põlvitasid Joseph ja Oliver Cowdery äsja pühitsetud Kirtlandi templis pühas vaikses palves. Me ei tea, mida nad oma palvetes palusid, kuid tõenäoliselt palusid nad ka andeks, sest kui nad püsti tõusid, ilmus Päästja ja kuulutas: „Vaata, teie patud on teile andeks antud; te olete minu ees puhtad.”
Sellele kogemusele järgnenud kuudel ja aastatel tegid Joseph ja Oliver uuesti pattu. Ja üha uuesti. Kuid tol hetkel, selle hetke jaoks, vastuseks nende palvele ja valmistudes kohemaid aset leidvaks hiilgavaks preesterluse võtmete taastamiseks, võttis Jeesus neilt nende patud.
Josephi regulaarne elukestev meeleparandus annab mulle kindlust minna „julgusega armuaujärje ette, et [ma] saaksi[n] halastust”. Olen saanud teada, et Jeesus Kristus on tõepoolest „andestava meelelaadiga”. Hukkamõist pole Ta missioon ega ka Tema loomus. Ta tuli päästma.
Issandalt nõu küsimine
Lubanud kõik „oma kohale aseta[da]”, tõi Issand Joseph Smithi kaudu esile Mormoni Raamatu ja muud Tema evangeeliumi täiust sisaldavad ilmutused. Ülitähtsad tõed said selgemaks ja täielikumaks, kui Joseph korduvalt Issandalt juhiseid küsis. Kaaluge järgmist:
-
Jeesus võttis enda peale mitte ainult meie patud, vaid ka meie haigused, kannatused ja jõuetused.
-
Tema lepitus oli nii piinarikas, et pani Teda igast poorist veritsema.
-
Pärast kõike, mida me saame teha, päästetakse meid Tema armu läbi.
-
Kui me tuleme Kristuse juurde, andestab Ta meie patud ja muudab lisaks sellele kogu meie loomust, nii „et meil ei ole enam mingit tahet teha halba”.
-
Kristus käsib alati oma rahval templeid ehitada, kus Ta end neile ilmutab ja neid väega kõrgest õnnistab.
Ma tunnistan, et kõik see on tõsi ja vajalik. See on vaid murdosa täiusest, mille Jeesus Kristus Joseph Smithi kaudu vastusena Josephi korduvale juhatuse palumisele taastas.
Selle kuningriigi edasi veeremine
1842. aastal kirjutas Joseph sel viimasel evangeeliumiajajärgul aset leidvatest hämmastavatest asjadest. Ta kuulutas, et meie päevil „ühineb taevane preesterlus maisega, et viia täide need suured eesmärgid; ja kui me oleme nii ühinenud ühe ühise aate nimel, et Jumala kuningriiki edasi veeretada, pole taevane preesterlus tegevusetu pealtvaataja”.
Oma sõbrale Benjamin Johnsonile ütles Joseph: „Benjamin, [kui ma peaksin surema,] poleks ma sinust kaugel eemal, ja ma töötaksin koos sinuga ka teiselt poolt eesriiet ning oluliselt suurenenud väega, et seda kuningriiki edasi veeretada.”
27. juunil 1844 Joseph Smith ja tema vend Hyrum mõrvati. Josephi keha pandi küll puhkama, kuid tema tunnistus kajab edasi kogu maailmas ja minu hinges:
„Ma ju nägin nägemust, ma teadsin seda ja teadsin ka, et Jumal teab seda, ning ma ei saanud ega julgenudki seda eitada.”
„Ma ei ole iial väitnud, et ma olen täiuslik; kuid ei ole ühtki eksimist ilmutustes, mida ma olen õpetanud.”
„Meie usundi põhialuseks on apostlite ja prohvetite tunnistus Jeesusest Kristusest, et Ta suri, maeti maha ja tõusis kolmandal päeval taas surnuist ning läks taevasse; ja kõik muu, mis kuulub meie usundi juurde, on ainult lisand sellele tunnistusele.”
Ristija Johannese kohta öeldut võiks öelda samahästi Joseph Smithi kohta: „Oli mees, Jumala läkitatud; selle nimi oli [Joseph]. ‥ Tema ei olnud valgus, vaid ta tuli tunnistama valgusest.” „Et kõik usuksid tema kaudu.”
Mina usun. Ma usun ja olen kindel, et Jeesus on Kristus, elava Jumala Poeg. Ma tunnistan, et elav Jumal on meie armastav Isa. Tean seda, kuna seda on mulle öelnud Issanda hääl ja ka Tema teenijate, apostlite ja prohvetite hääl, Joseph Smith sealhulgas ja temast alustades.
Ma tunnistan, et Joseph Smith oli ja on Jumala prohvet, Issanda Jeesuse Kristuse pealtnägija ja teenija. Ta „valit[i] juhtima viimaseid aegu” ja meie õnnistuseks ta seda ka tegi.
Issand käskis Oliveri ja kõiki meid: „Seisa ustavalt mu teenija Josephi kõrval.” Ma tunnistan, et Issand seisab oma teenija Josephi ja tema kaudu toimunud taastamise kõrval.
Joseph Smith kuulub nüüd selle taevase preesterluse sekka, millest ta rääkis. Nagu ta lubas oma sõbrale, pole ta meist kaugel eemal ja töötab koos meiega ka teiselt poolt eesriiet ning oluliselt suurenenud väega, et seda kuningriiki edasi veeretada. Ma annan täiel häälel rõõmu ja tänuga au mehele, kes võitud Jehoovast. Ja ennekõike annan ma au Jehoovale, kes selle mehe võidis. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.