Vastuste otsimine vaimsetele küsimustele
Meie siirad evangeeliumiküsimused võivad anda Taevasele Isale ja Jeesusele Kristusele võimaluse meil kasvada aidata.
Tean, et see võib tulla üllatusena, kuid ma olen piisavalt vana, et mäletada, kui meile õpetati koolis, et meie päikesesüsteemis on üheksa planeeti. Ühele neist planeetidest ehk Pluutole andis nime 11-aastane Venetia Burney Inglismaalt Oxfordist, kui see 1930. aastal avastati. Ja kuni 1992. aastani usuti, et Pluuto on kõige kaugem objekt meie päikesesüsteemis. Tookord oli tavaline leida klassiruumidest ja teadusnäitustelt pabermassist valmistatud planetaarse naabruskonna lapsepõlvemudeleid, mille teadaoleval äärepositsioonil ilutses Pluuto. Paljud teadlased uskusid, et sealt edasi koosneb väline päikesesüsteem tühjast kosmoseruumist.
Teadlaskonna seas jäi siiski õhku rippuma küsimus mingi erilist tüüpi komeedi päritolu kohta, mida astronoomid regulaarselt jälitasid. Ja see küsimus püsis aastakümneid, enne kui meie päikesesüsteemis avastati veel üks kauge piirkond. Nende piiratud teadmiste juures tegid teadlased neil vahepealseil aastakümnetel märkimisväärseid tehnoloogilisi edusamme, mis muutsid edasised uuringud ja avastused võimalikuks. Nende lõplik läbimurre kujundas meie planeetide tsooni ümber, mille tulemusel sai Pluuto endale selles uues kosmosepiirkonnas uue kodu ja meie päikesesüsteemi hakkas kuuluma kaheksa planeeti.
Üks juhtiv planeediteadlane ja Pluutot lähemalt uurinud New Horizons nimelise kosmosemissiooni juhtteadur ütles selle kogemuse kohta järgmist: „Arvasime, et mõistame meie päikesesüsteemi geograafiat, kuid ei mõistnud. Arvasime, et mõistame meie päikesesüsteemi planeete. Ja me eksisime.”
Mulle jäävad selle kosmoseuuringute ajalooperioodi juures silma mõned paralleelid ja peamised erisused piltliku teadusliku silmaringi laiendamise püüdluse ja teekonna vahel, mille me Jumala lastena oma vaimsetele küsimustele vastuste otsimiseks ette võtame. Täpsemalt see, kuidas me saame reageerida oma vaimse arusaamise piiridele ja valmistuda järgmiseks isiklikuks kasvuetapiks ning kuhu me saame pöörduda, et abi saada.
Rida rea peale
Küsimuste esitamine ja tähenduse otsimine on meie sureliku kogemuse puhul loomulikud ja normaalsed. Mõnikord, kui meil ei ole täielikke vastuseid kohe võtta, võime kombata oma arusaamise piiri ja selline piiratus võib tunduda rõhuva või masendavana. Imelisel kombel on Taevase Isa õnneplaan meie kõigi jaoks loodud just selleks, et aidata meil oma piirangutele vaatamata edasi minna ja saavutada seda, mida me ise ei suuda, isegi kui me kõigest kõike ei tea. Jumala plaan on meie inimkonna piirangute suhtes armuline, see annab meile Päästja Jeesuse Kristuse Heaks Karjaseks ja inspireerib meid kasutama oma valikuvabadust, et Teda valida.
Vanem Dieter F. Uchtdorf on õpetanud, et „küsimuste esitamine pole nõrkuse märk”, pigem „eelneb see arengule”. Rääkides otsesõnu meie isiklikest jõupingutustest tõeotsijatena, on meie prohvet, president Russell M. Nelson, õpetanud, et meil peab olema „sügav soov” ja me peame „küsi[ma] siira südame[ ja] tõsise kavatsusega, uskudes [Jeesusesse] Kristusesse”. Lisaks on ta õpetanud, et „„tõsine kavatsus” tähendab, et inimene tõesti kavatseb järgida talle antavat jumalikku juhatust”.
Kui me püüame ise targemaks saada, võime hakata uurima oma keerulisi või muusuguseid küsimusi põhjuse ja tagajärje objektiiviga, otsides ja märgates mustreid ning luues siis narratiive, et kujundada oma arusaamu ja täita tajutavaid teadmiste lünki. Kuid kui mõelda vaimsete teadmiste otsinguile, võib neist läbimõeldud protsessidest ajuti abi olla, kuid need võivad olla omaette puudulikud, kui me soovime tajuda midagi sellist, mis on seotud Taevase Isa ja meie Päästja Jeesuse Kristuse, nende evangeeliumi, nende Kiriku ja nende plaaniga meie kõigi jaoks.
Jumal Isa ja Tema Poeg seavad meile oma tarkuse edastamisel esikohale Püha Vaimu väe kutsumise oma isiklikuks õpetajaks, kui me keskendume oma elus ning ustavalt nende vastuseid ja nende tähendust otsides Jeesusele Kristusele. Nad kutsuvad meid avastama tõde oma aega pühakirjauurimisele pühendades ning otsima viimsel ajal meie päevadeks ja ajaks ilmutatud tõde, mida edastavad prohvetid ja apostlid nüüdisajal. Nad paluvad, et me veedaksime regulaarselt kummardamise aega Issanda kojas ja laskuksime põlvili palvesse, „et taevast informatsiooni saada”. Jeesuse lubadus neile, kes olid tulnud Ta mäejutlust kuulama, on sama tõeline meie jaoks meie ajal, nagu see oli Tema maise teenimistöö ajal: „Paluge, siis antakse teile; otsige, siis te leiate; koputage, siis avatakse teile.” Meie Päästja kinnitab, et „teie Isa taevas anna[b] häid ande neile, kes teda paluvad”.
Issanda õpetamismeetod on „[rida] rea peale, õpetu[s] õpetuse peale”. Meil võib olla vaja oma praeguse ja järgmise alles saabuva arusaamise rea vahelisel ajal Issandat oodata. See püha ajavahemik võib olla paik, mil võib leida aset meie suurim vaimne töötlemine – aegruum, mil „talu[da] kannatlikkusega” oma tõsimeelset otsingut ja ammutada uut jõudu, et pidada üha jätkuvalt Jumalale lepinguga antud pühi lubadusi.
Meie lepingusuhe Taevase Isa ja Jeesuse Kristusega annab märku meie ilmsest kodakondsusest Jumala kuningriigis. Ja selleks, et me saaksime seal elada, peame joondama oma elu jumalike põhimõtetega ja tegema jõupingutusi, et vaimselt kasvada.
Kuulekus
Üks peamine Mormoni Raamatus läbivalt õpetatud põhimõte on see, et kui Jumala lapsed otsustavad näidata, et nad on kuulekad ja peavad käske, saavad nad jätkuvalt vaimseid juhiseid ja juhatust. Issand on öelnud meile, et me võime saada kuulekuse ja usinuse kaudu teadmist ja mõistmist. Jumala seadused ja käsud pole mõeldud meie elus takistuseks, vaid vägevaks väravaks isikliku ilmutuse ja vaimse hariduseni. President Nelson on õpetanud üliolulist tõde, et „Jumala ilmutus on alati kokkusobiv Tema igavese seadusega”, ning veel seda, et „see ei räägi iial vastu tema õpetusele”. Teie vabatahtlik kuulekus Jumala käskudele – ilma Ta põhjuseid täielikult tundmata – asetab teid Tema prohvetite seltskonda. Moosese 5. peatükis õpetatakse meile ühest erilisest suhtlusest Aadama ja Issanda ingli vahel.
Kui Issand oli andnud Aadamale ja Eevale „käsud, et nad peavad kummardama Issandat, oma Jumalat, ning ohverdama oma kariloomade esmasündinud Issandale”, öeldakse pühakirjas, et „Aadam oli Issanda käskudele kuulekas”. Me loeme edasi, et „kui oli möödunud palju päevi, ilmus Aadamale Issanda ingel, öeldes: Miks sa teed Issandale ohverdusi? Ja Aadam ütles temale: Ma ei tea muud kui seda, et Issand mind käskis.”
Aadam oli kuulekas enne, kui ta mõistis, ja oli seega valmis saama püha teadmist, et ta on osaline Jeesuse Kristuse lepituse pühas võrdkujus. Nõnda sillutame ka meie oma alandliku kuulekusega teed, et tajuda vaimselt Jumala meetodeid ja jumalikku eesmärki, mis Tal on meie kõigi jaoks. Püüd oma kuulekust suurendada toob meid lähemale oma Päästjale Jeesusele Kristusele, sest kuulekus Tema seadustele ja käskudele jõuab tõhusalt Temani.
Lisaks on meie truudus teadmistele ja tarkusele, mille me evangeeliumi põhimõtete ja pühade lepingute ustava järgimise kaudu juba pärinud oleme, ülioluline ettevalmistus, et olla valmis saama Püha Vaimu sõnumeid ja seda suhtlust haldama.
Taevane Isa ja Jeesus Kristus on kogu tõe allikas ja nad jagavad oma tarkust heldelt. Lisaks võib mõistmine, et Jumalast lahus pole meil mingit isiklikku teadmist, aidata meil teada, kelle poole pöörduda ja keda kõigepealt usaldada.
Sügav usaldus
Üks mu eriline lemmiklugu on Vana Testamendi jutustus väepealik Naamanist, kes tänu prohvet Eliisale pidalitõvest terveks sai. Loost nähtub, kuidas ühe „pisikese tüdruku” kindel usk muutis ühe mehe elukäiku ning tegi kõigile usklikele ilmsiks, kuidas Jumala halastus ulatub nendeni, kes panevad oma usalduse Tema ja Ta prohveti peale. See väike, kuigi nimetu tüdruk aitas parandada ka meie arusaamist. Ja Naamani usk tüdruku tunnistusse inspireeris teda pöörduma tervenemispalvega Jumala valitud teenija poole.
Naaman reageeris esialgu prohvet Eliisa juhistele end Jordani jões pesta umbusu ja nördimusega. Kuid üleskutse prohveti nõu kuulda võtta lõi talle võimaluse terveks saada ja vapustatult mõista, et Jumal on tõeline.
Me võime täheldada, et osal meie vaimsetest palvetest on üpris tajutavad vastused ja need ei pruugi põhjustada meile märkimisväärset ebamugavust. Või võime Naamani-sarnaselt leida, et osa vajadusi on problemaatilisemad ning võivad meis raskeid ja keerulisi tundeid esile kutsuda. Või, sarnaselt astronoomide varajaste järeldustega meie päikesesüsteemi kohta, võime ka meie jõuda vaimset tõde otsides vähem täpsete tõlgendusteni, kui tugineme eranditult omaenda piiratud arusaamisele, mille kurb ja soovimatu tagajärg on see, et see võib meid lepingurajalt eemale viia. Ja lisaks sellele võib osa küsimusi jääda alles, kuni Jumal, kellel „on kõik vägi” ja „kõik tarkus ja kõik arusaamine”, kes „mõistab kõiki asju”, pakub halastavalt valgustust, kui me Ta nimesse usume.
Naamani loos peitub ka tähelepanuväärt hoiatus, et kui tõrkuda Jumala seadustele ja käskudele kuuletumast, võib see meie arengut aeglustada või edasi lükata. Me oleme õnnistatud, et Jeesus Kristus on meie Meistertervendaja. Kuulekus Jumala seadustele ja käskudele võib avada võimaluse, et meie Päästja saaks pakkuda meile just sellist mõistmist ja tervenemist, mida me Talle teadaolevalt Tema ettekirjutatud raviplaani järgi vajame.
Vanem Richard G. Scott on õpetanud, et „see elu on kogemus, mis on seotud sügava usaldusega: usaldusega Jeesuse Kristuse vastu, usaldusega Tema õpetuste vastu, usaldusega, et me oleme Püha Vaimu juhatusel võimelised nendele õpetustele kuuletuma, et olla õnnelikud praegu ja sihiteadlikult ülimalt õnnelikud igaveses elus. Usaldamine tähendab tahtlikku kuuletumist, ilma et põhjus oleks kohe teada (vt Õp 3:5–7). Selleks, et teie usaldus Issandasse vilja kannaks, peab see olema vägevam ja vastupidavam kui oma tunnete ja kogemuste usaldamine.”
Vanem Scott jätkas: „Usu rakendamine on usaldamine, et Issand teab, mida Ta teiega teeb, ja et Ta võib saata selle korda teie igaveseks heaoluks, isegi kui te ei mõista, kuidas Ta seda küll teha saab.”
Viimane tunnistus
Kallid sõbrad! Ma tunnistan, et meie siirad evangeeliumiküsimused võivad anda Taevasele Isale ja Jeesusele Kristusele võimaluse meil kasvada aidata. Kui ma olen püüdnud isiklikult Issandalt oma vaimsetele nii mineviku- kui ka olevikuküsimustele vastuseid otsida, on see võimaldanud mul kasutada minu enda ja Jumala mõistmiseridade vahelist tühemikku, et harjutada Talle kuuletumist ja omaenda praegustele vaimsetele teadmistele ustavaks jäämist.
Ma tunnistan, et kui te panete oma usalduse Taevasele Isale ja Tema prohvetitele, kelle Ta on saatnud, aitab see teil vaimselt kõrgemale tõusta ja lükkab teid edasi Jumala laienenud silmapiiri poole. Teie väljavaated muutuvad, kuna teie muutute. Jumal teab, et mida kõrgemal te olete, seda kaugemale te näete. Meie Päästja kutsub teid kõrgemale ronima. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.