Jumala pojad ja tütred
Me tõepoolest usume, et oleme kõik sõna otseses mõttes Jumala lapsed ja tänu sellele on meil potentsiaal saada Tema sarnaseks.
Ma tahaksin täna käsitleda ühte kõige rõõmsamat, hiilgavamat ja vägevamat evangeeliumitõde, mida Jumal on ilmutanud. Samas on see huvitaval kombel selline, mille pärast meid on kritiseeritud. Minu tänulikkust selle evangeeliumitõe vastu süvendas üks mõne aasta tagune kogemus.
Kord kutsuti mind Kiriku esindajana religioonikonverentsile, kus teatati, et sellest hetkest peale peavad nad kehtivaks kõiki peaaegu kõigis teistes kristlikes kirikutes tehtud ristimisi, peaasi, et seda talitust tehakse veega ning Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimel. Seejärel selgitati, et see reegel ei kehti Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikus tehtud ristimiste puhul.
Pärast seda konverentsi oli mul võimalik kaevuda selle teadaande eest vastutava juhiga sügavamale selle erandi tagamaadesse. Meie jutuajamine oli imeline ja kaemuslik.
Lühidalt selgitas ta mulle, et see erand oli peamiselt seotud meie teatud tõekspidamistega Jumaluse kohta, millele teised kristlikud usulahud viitavad sageli kui Kolmainsusele. Ma tänasin teda, et ta võttis aega, et mulle oma tõekspidamisi ja oma kiriku reegleid selgitada. Me kallistasime oma jutuajamise lõpus ja jätsime siis hüvasti.
Kui ma hiljem meie arutelu üle mõtisklesin, jäi mind vaevama, mida see juht oli öelnud selle kohta, et viimse aja pühad ei mõista tema sõnul „Kolmainsuse mõistatust”. Millele ta viitas? See pidi olema seotud meie arusaamisega Jumala olemusest. Me usume, et Isa Jumal „on ülendatud inimene”, kellel on hiilgav „lihast ja luust keha, sama käegakatsutav nagu inimeselgi; [ja] Pojal samuti”. Seega iga kord, kui me räägime Jumala olemusest, räägime mõneti ka iseenda olemusest.
Ja see on tõsi mitte ainult seetõttu, et meid kõiki loodi „[Tema] näo järgi, [Tema] sarnaseks”, vaid ka seetõttu, nagu laulude kirjutaja pani kirja Jumala sõnad: „Teie olete jumalad ja olete kõik Kõigekõrgema lapsed!” See on meie jaoks hinnaline õpetus, mis on nüüd taastamise tulekuga ennistatud. Kokkuvõttes pole see midagi rohkemat või vähemat kui see, mida meie misjonärid õpetavad esimese õppetunni esimese lõigu esimeses reas: „Jumal on meie Taevane Isa. Meie oleme Tema lapsed.”
Te võite nüüd öelda: „Paljud inimesed usuvad, et me oleme Jumala lapsed.” Jah, see on tõsi, kuid nende arusaam võib olla veidi erinev selle sügavama tähenduse tagamõttest, mida meie kinnitame. Viimse aja pühade jaoks ei ole see õpetus kujundlik. Me usume tõeliselt, et me oleme kõik sõna otseses mõttes Jumala lapsed. Ta on meie „vaimude Isa”6 ja seetõttu on meil võimalik saada Tema sarnaseks, mis võib tunduda mõne jaoks käsitamatu.
Sellest on nüüd möödunud üle 200 aasta, kui esimene nägemus avas taastamisele uksed. Tookord otsis nooruke Joseph Smith taevast juhatust, et teada, mis kirikuga liituda. Tol päeval saadud ilmutuse kaudu ja talle hiljem antud ilmutustes sai prohvet Joseph teadmisi Jumala olemuse kohta ja meie suhtest Temaga Ta lastena.
Tänu sellele saame selgemalt teada, et meie Taevane Isa on õpetanud seda hinnalist õpetust päris algusest peale. Lubage mul osundada selle kirjelduseks vähemalt kahte ülestähendust pühakirjadest.
Võib-olla mäletate Jumala juhiseid Moosesele Kallihinnalises Pärlis.
Me loeme, et „Jumal rääkis Moosesele, öeldes: Vaata, mina olen Kõikvõimas Issand Jumal ja Lõputu on minu nimi”. Teisisõnu, Mooses, ma tahan, et sa tead, kes ma olen. Ta lisas seejärel: „Ja vaata, sina oled minu poeg.” Hiljem ütles Ta: „Ja mul on sinu jaoks töö, Mooses, mu poeg; ja sina oled minu Ainusündinu sarnane.” Ja siis lõpetuseks ütles Ta järgmist: „Ja nüüd, vaata, seda ühte asja ma näitan sulle, Mooses, mu poeg.”
Paistab, et Jumal oli otsustanud õpetada Moosesele vähemalt ühte: „Sa oled mu laps”, mida Ta kordas vähemalt kolm korda. Ta ei saanud isegi mainida Moosese nime, lisamata otsekohe, et ta on Tema poeg.
Kuid kui Mooses jäi üksi, tundis ta end nõrgana, kuna ta polnud enam Jumala juures. Ja siis tuli Saatan teda kiusama. Kas näete mustrit? Esimene asi, mida Saatan ütles, oli: „Mooses, inimese poeg, kummarda mind!”
Selles kontekstis võis Saatan paluda tal end kummardada vaid selleks, et ta tähelepanu kõrvale juhtida. Moosesel oli tol nõrkusehetkel märkimisväärne kiusatus segadusse sattuda ja uskuda, et ta ongi vaid „inimese poeg,” mitte Jumala laps.
„Ja sündis, et Mooses vaatas Saatanat ja ütles: Kes sina oled? Sest vaata, mina olen Jumala poeg, tema Ainusündinu sarnane.” Õnneks ei sattunud Mooses segadusse ega lasknud oma tähelepanu kõrvale juhtida. Ta oli õppinud ära õppetunni, kes ta tegelikult on.
Järgmise selgituse leiame Matteuse 4. peatükist. Õpetlased on pannud sellele pealkirjaks „Jeesuse kolm kiusatust”, otsekui oleks meie Issandat kiusatud vaid kolm korda, mis ei ole muidugi tõsi.
Nende kiusatuste tähenduse ja sisu selgitamiseks on kasutatud sadu liitreid tinti. Nagu me teame, algab see peatükk selgitusega, et Jeesus oli läinud kõrbesse: „Ja kui ta oli paastunud nelikümmend päeva ja nelikümmend ööd, tuli temale viimaks nälg kätte.”
Saatana esimene kiusatus oli seotud ainult Issanda füüsiliste vajaduste rahuldamisega. „Ütle, et need kivid leibadeks saaksid!” ütles ta Jeesusele.
Teine ahvatlus võis olla seotud Jumala kiusamisega: „Kukuta ennast alla, sest kirjutatud on: tema annab oma inglitele käsu sinu pärast.”
Lõpuks osutas Saatana kolmas kiusatus maailma pürgimustele ja hiilgusele. Näidanud Jeesusele „kõik maailma kuningriigid ‥, ütles [Saatan] temale: „Selle kõik ma annan sinule, kui sa maha langed ja mind kummardad!””
Tegelikkuses võis Saatana ülim kiusatus olla vähem seotud nende kolme konkreetse provokatsiooniga ja rohkem sellega, et ahvatleda Jeesust Kristust kahtlema oma jumalikus olemuses. Vähemalt kahel korral eelnes ahvatlusele Saatana väljakutsuv süüdistus: „Kui sa oled Jumala Poeg” – kui sa seda tõesti usud, siis tee seda või teist.
Pange palun tähele, mis oli juhtunud vahetult enne seda, kui Jeesus läks kõrbesse paastuma ja palvetama. Me leiame aruande Kristuse ristimisest. Ja kui Ta tuli veest välja, kostis taevast hääl, mis ütles: „See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel!”
Kas me näeme seost? Kas märkame siin mustrit?
Pole ime, et iga kord, kui meile õpetatakse meie jumalikust olemusest ja saatusest, kiusab kõige õigemeelsuse vastane meid neid kahtluse alla seadma.
Kuivõrd erinevad oleksid meie otsused, kui me tõesti teaksime, kes me päriselt oleme.
Me elame väljakutseid täis maailmas, kus on üha enam ärevust, kus auväärt inimesed püüavad vähemalt rõhutada inimväärikust, ning kuulume samas kirikusse ja võtame omaks evangeeliumi, mis parandab nägemist ja kutsub meid jumalikkusesse.
Jeesuse käsk olla „täiuslikud, nõnda nagu [meie] taevane Isa on täiuslik”, peegeldab selgesti Tema kõrgeid ootusi ja meie igavesi väljavaateid. Muidugi ei juhtu midagi sellist üleöö. Juhataja Jeffrey R. Hollandi sõnul juhtub see „ühel päeval”. Kuid meile on lubatud, et kui me „tul[eme] Kristuse juurde”, saame „täiuslikuks temas”. See nõuab palju tööd – mitte mingit suvalist tööd, vaid jumalikku tööd. Tema tööd!
Nüüd hea uudis on see, et just meie Taevaisa on öelnud: „Sest vaata, minu töö ja minu hiilgus on see – tuua inimesele surematus ja igavene elu.”
President Russell M. Nelsoni üleskutse „mõelda selestiliselt” sisaldab imelist meeldetuletust meie jumalikust olemusest, päritolust ja võimalikust sihtpunktist. Me võime jõuda selestiliseni vaid Jeesuse Kristuse lepitusohvri kaudu.
Võib-olla sellepärast ahvatleski Saatan Jeesust ühe ja sama kiusatusega kohe algusest kuni Ta maise teenimistöö lõpuni. Matteus kirjutas, et kui Jeesus ristil rippus, siis „möödaminejad pilkasid teda ‥ ning ütlesid: ‥ Kui sa oled Jumala Poeg, siis astu ristilt maha!” Au Jumalale, et Ta seda kuulda ei võtnud, vaid andis meile võimaluse saada kõik selestilised õnnistused.
Pidagem alati meeles, et meie õnne eest maksti suurt hinda.
Ma tunnistan otsekui koos apostel Paulusega, et „seesama Vaim tunnistab ühes meie vaimuga, et me oleme Jumala lapsed. Kui me aga oleme lapsed, siis oleme ka pärijad, nii Jumala pärijad kui ka Kristuse kaaspärijad, et kui me ühes temaga kannatame, siis meid ühes temaga ka austatakse”. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.