Raamatukogu
33. õppetund: 2. Nefi 17–20

33. õppetund

2. Nefi 17–20

Sissejuhatus

2. Nefi peatükkides 17–20 kirjutas Nefi, et Jesaja püüdis veenda Juuda kuningat ja tema rahvast lootma pigem Issandale kui maistele liitlastele. Kasutades võrdkujusid ja mõistukõnet, kuulutas Jesaja prohvetlikult tema päevil toimuvatest sündmustest, Jeesuse Kristuse sünnist ja paheliste hävitamisest Issanda teise tulemise ajal.

Õpetamissoovitused

2. Nefi 17–18; 19:1–7

Juuda kuningriigi rahvas ei suutnud Jeesust Kristust usaldada

Alustage tundi, paludes õpilastel nimetada Jeesuse Kristuse kohta nii palju nimesid kui võimalik. Kirjutage nende vastused tahvlile. Seejärel paluge neil lugeda 2. Nefi 17:14. Lisage tahvlil olevale nimekirjale Immaanuel või tõmmake sellele nimekirjas ring ümber. Paluge õpilastel leida salmist Matteuse 1: 23, mida see nimi tähendab.

  • Mida tähendab nimi Immaanuel?(„Jumal meiega”)

Rõhutage, et salmides Matteuse 1:18–25 leidub Immaanueli kohta ülimalt tähendusrikas prohvetlik kuulutus Jesajalt. Paluge ühel õpilasel need salmid ette lugeda.

  • Kuidas täitus Jesaja prohvetlik kuulutus Immaanueli kohta?

  • Millal olete oma elus kogenud Issanda kui Immaanueli ehk „Jumal meiega” tõelisust?

Selgitage, et salmides 2. Nefi 19:6–7 on kirjas üks üldtuntumaid prohvetlikke kuulutusi Päästja kohta. Lugege need salmid ette. Rõhutage, et need salmid sisaldavad mitut Jeesuse Kristuse nime. (Kui need nimed on tahvlilt puudu, lisage need nimekirjale.)

  • Milline neist nimedest kirjeldab kõige paremini teie tundeid Päästja vastu? Miks?

Enne õppetunniga jätkamist rääkige õpilastele veidi 2. Nefi peatükkide 17–18 ajaloolisest taustast. Selgitage, et nendes peatükkides viidatakse sageli kolmele väikesele riigile – Juudale, Iisraelile ja Süüriale – ning nende kuningatele, samuti Assüüria impeeriumile, mis soovis neid kolme väiksemat riiki vallutada. Kui õpilastel on soov kasutada ingliskeelset kuningas Jamesi piibli viimse aja pühade väljaannet, võivad nad vaadata kaarte nr 1, 3 ja 5, kust on näha, millistele geograafilistele piirkondadele nendes peatükkides viidatakse. Lisaks võite aidata õpilastel nende peatükkide kontekstist aru saada, näidates järgmist tabelit (kohandatud raamatust Victor L. Ludlow. Isaiah: Prophet, Seer, and Poet, 1982, lk 140). Vajadusel viidake sellele kogu õppetunni jooksul.

Riik

Juuda

Süüria

Iisrael

Pealinn

Jeruusalemm

Damaskus

Samaaria

Territoorium või peamine suguharu

Juuda

Aram

Efraim

Juht

Ahas (kuningas) Taaveti soost

Retsin (kuningas)

Pekah (kuningas), Remalja poeg

Kirjutage tahvlile liit.

  • Mis on liit? (Võimalikeks vastusteks võivad olla ühendus, ühing, konventsioon või pakt.)

  • Millistel põhjustel võib üks rahvas teiste rahvastega liitu otsida?

Selgitage, et prohvet Jesaja teenimise ajal Juuda kuningriigis tahtsid Iisraeli ja Süüria kuningad, et Juuda kuningas Ahas nendega vägeva Assüüria impeeriumi vastu liidu moodustaks. Kui kuningas Ahas keeldus, ründasid Iisrael ja Süüria Juudat, püüdes teda liitu sundida ja panna Juuda troonile uus valitseja (vt 2Ne 17:1, 6). 2. Nefi peatükkides 17–18 kirjeldatakse, kuidas prohvet Jesaja andis kuningas Ahasele nõu, kui kuningas püüdis otsustada, kuidas kaitsta Juudat Iisraeli, Süüria ja Assüüria põhjustatud ohtude eest.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette 2. Nefi 17:1–2.

  • Mida tähendab teie arvates see, et Ahase „süda vabises … ja ta rahva süda, otsekui metsapuud vabisevad tuule käes”? (Ahas ja tema rahvas olid hirmul ja nad ei teadnud, mida teha, kui Iisrael ja Süüria neid ründavad.)

Selgitage, et kuna Ahas kartis Iisraeli ja Süüriat, kaalus ta oma kuningriigi kaitseks liidu moodustamist Assüüriaga (vt 2Kn 16:7). Jesaja ütles Ahasele, et kui tema, Ahas, usuks poliitiliste liitude sõlmimise asemel Issandasse, kaitseks Issand Juuda kuningriiki.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette 2. Nefi 17:3–8. Selgitage et fraas suitsev tukiotsake viitab lõpuni põlenud tõrvikule. Kui õpilastel on soov kasutada ingliskeelset kuningas Jamesi piibli viimse aja pühade väljaannet, võivad nad lugeda Jesaja 7:4 joonealust märkust a. Ennekõike ütles Issand: „Ära ole rünnaku pärast ärevil. Nendel kahel kuningal on vähe tuld järgi.” Iisrael ja Süüria olid oma jõuvarud ära kulutanud. Assüüria purustab nad peagi ja nad pole enam Juudale ohuks.

Paluge mitmel õpilasel kordamööda ette lugeda 2. Nefi 17:9, 17–25. Paluge klassil lugemise ajal leida, mida ilmutas Issand, et võib juhtuda Juuda rahvaga, kui nad Issanda usaldamise asemel poliitilistele liitudele loodavad.

  • Mis võib nende salmide kohaselt juhtuda, kui Ahas ei usalda Issandat? (Juuda võidakse hävitada.)

Paluge ühel õpilasel lugeda ette 2. Nefi 17:10–12. (Võite vajadusel selgitada, et kui Jesaja suunas Ahast küsima tunnustähte, innustas ta tegelikult Ahast oma probleemi kohta Issandalt nõu küsima. Kui Ahas keeldus, ütles ta sellega, et ei vaja Jumala abi ja et ta kavatseb toetuda omaenda mõistusele.)

Paluge ühel õpilasel lugeda ette 2. Nefi 17:13–14. Juhtige õpilaste tähelepanu taas sõnale Immaanuel salmis 2. Nefi 17:14 ja selle tähendusele „Jumal meiega”.

  • Miks oli oluline, et Ahas tahaks oma rahva hädaolukorras, et Jumal oleks temaga?

  • Miks on tähtis, et me pöörduksime pigem Issanda poole, kui loodaksime üksnes enda tarkuse peale?

Lugege õpilastele ette 2. Nefi 18:5–8. Selgitage 6. salmi lugedes, et sõna Siiloa viitab mõnikord Jeesusele Kristusele. Selgitage 8. salmi lugedes, et fraas „ulatub kaelani välja” rõhutab seda, et pea ehk Juuda pealinn on Jeruusalemm. Jesaja kuulutas prohvetlikult, et assüürlased jõuavad Jeruusalemma müürideni ehk teisisõnu linna kaelani. See prohvetlik kuulutus täitus, kui 185 000 Assüüria sõdurit Jeruusalemma ründama tulid ning linnamüüri jalamil peatusid. Issand kaitses oma rahvast, saates ingli ründavat armeed hävitama. (Vt 2Kn 19:32–35.)

Paluge õpilastel lugeda läbi 2. Nefi 18:9–10 ja üles otsida Issanda hoiatus neile, kes teevad Juuda vastu võitlemiseks koostööd.

  • Mis juhtub nendega, kes võitlevad Juuda vastu?

  • Miks need rahvad 2. Nefi 18:10 kohaselt hävitatakse?

Tuletage õpilastele meelde, et kuningas Ahas kartis Iisraeli ja Süüria poolt ohtu ja kavatses ühendada jõud Assüüriaga. Paluge õpilastel lugeda läbi 2. Nefi 18:11–13.

  • Mida ütles Issand selle kohta, kui Juuda peaks moodustama konföderatsiooni (ühinema Assüüriaga)?

  • Kelle peale käskis Jesaja rahval loota?

Selleks et aidata õpilastel neid peatükke oma ellu rakendada, küsige:

  • Millised ohud peituvad selles, kui usaldame pigem ilmalikke jõude ja mõjusid kui Issandat? (Innustage õpilasi mõtlema olukordadele, kus neil võib olla kiusatus langetada hirmust ajendatud otsuseid.)

  • Millal olete pöördunud jõu saamiseks Jumala poole, kuigi esialgu oli teil kiusatus pöörduda teiste allikate poole? Kuidas Jumal teid aitas? Mida te sellest kogemusest õppisite?

Tunnistage, et Jumal on meiega, kui usaldame Teda, isegi raskuste ja hirmu korral. (Võite selle põhimõtte tahvlile kirjutada.)

2. Nefi 19:8–21; 20:1–22

Jesaja kirjeldab paheliste hävitamist teise tulemise ajal

Tehke kokkuvõte 2. Nefi peatükkide 19–20 ajaloolisest taustast, selgitades, et Ahas eiras Jesaja nõu ja otsustas asutada liidu Assüüriaga (vt 2Kn 16:7–20). Juudast sai vasallriik, mis maksis Assüüriale makse, et see teda Süüria ja Iisraeli ohu eest kaitseks. Nagu Jesaja prohvetlikult kuulutas, vallutas Assüüria lõpuks need väiksemad kuningriigid – Damaskuse (Süüria) 732 eKr ja Samaaria (Iisrael) 722 eKr. Aastaks 701 eKr valitses Assüüria kogu Juudamaad, välja arvatud Jeruusalemma.

Selgitage, et ajal, mil Assüüria vallutas Süüria ja Iisraeli ning piiras Juuda pealinna Jeruusalemma, ei olnud Ahas enam Juuda kuningas. Siis oli troonil õigemeelne kuningas Hiskija. Kuna Hiskija usaldas Issandat, kaitses Issand Jeruusalemma Assüüria armee piiramise eest. Issanda ingel lõi leeris olnud assüürlased öösel maha. Hommikul leiti 185 000 Assüüria armee sõdurit surnuna (vt 2Kn 19:34–35; 2Aj 32:21; Js 37:36).

Jesaja prohvetlikud kuulutused 2. Nefi peatükkides 19–20 keskenduvad karistustele, mis saavad Assüüria käe läbi osaks Iisraelile ja Juudale. Jesaja hoiatas Iisraeli, et neile saabub peagi häving ja vangistus ning ta kuulutas ette Juuda hilisemat ründamist. 2. Nefi peatükkide 17–18 prohvetlikke kuulutusi käsitletakse hiljem põhjalikumalt 2. Nefi peatükkides 19–20. Prohvetlikku kuulutust Immaanuelist on laiemalt käsitletud 2. Nefi peatükis 19, kus Jesaja lubab uut valgust ja uut juhti: ajalooliselt Hiskija ja prohvetlikult Messias. See on näide prohvetlikust kuulutusest, mis täitus kahel korral. See on samuti näide võrdkujust, kus üks sündmus on prohvetlikuks kuulutuseks tulevikus toimuvale sündmusele. Jesaja prohvetlik kuulutus Assüüria hävitamisest 2. Nefi peatükis 20 on kujund paheliste hävitamisest teise tulemise ajal.

Kirjutage tahvlile järgmised pühakirjaviited: 2. Nefi 19:12, 17, 21; 20:4. Paluge õpilastel leida fraas, mida nendes salmides korratakse. Kirjutage see fraas tahvlile. („Selle kõige juures ei ole ta viha ära pöördunud, vaid ta käsi on veel välja sirutatud.”) Selgitage, et nendes salmides kirjutatakse tagajärgedest, mis saavad osaks inimestele, kes mässavad Issanda vastu ja keelduvad meeleparandamisest. Seal räägitakse Issanda pahameelest inimeste vastu, kes jätkavad patus elamist.

Selgitage, et teistes pühakirjakohtades on sarnaseid sõnu kasutatud selleks, et väljendada Issanda halastust nende vastu, kes meelt parandavad. Kuigi Ta on õigusemõistmise Jumal, on Ta ka lõputult armulik nende vastu, kes tulevad Tema juurde. Paluge ühel õpilasel lugeda ette 2. Nefi 28:32. Seejärel lugege ette Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist vanem Jeffrey R. Hollandi sõnad:

„Teile kõigile, kes te arvate, et olete kadunud või lootuseta, või kes te arvate, et olete teinud liiga kaua ja liiga palju seda, mis on liiga vale, igaühele teist, kes muretseb, et te olete eksinud kusagile talvisele elutasandikule ja olete sealjuures sõitnud romuks oma käsikäru – see konverents kordab Jehoova järeleandmatut refrääni: „Mu käsi on alles välja sirutatud” (vt Js 5:25; 9:17, 21). „Ma sirutan oma käe nende jaoks välja,” ütles Ta, „[ja isegi kui nad] mind eitavad; siiski olen ma neile halastav, … kui nad parandavad meelt ja tulevad minu juurde, sest mu käsi on välja sirutatud kogu päeva, ütleb Vägede Issand Jumal.” (2Ne 28:32). Tema arm peab vastu igavesti ja Tema käsi on ikka veel välja sirutatud. Temal on Kristuse puhas armastus, ligimesearmastus, mis ei hävi iial, kaastunne, mis peab vastu isegi siis, kui kõik muu jõud otsa saab (vt Mn 7:46–47)” (Prophets in the Land Again. – Ensign, nov 2006, lk 106–107).

Paluge õpilastel öelda oma sõnadega, millise tõe nad nendest salmidest õppisid. (Veenduge, et õpilased mõistavad, et Jeesus Kristus on kohtumõistmise ja halastuse Jumal. Tema halastus saab osaks neile, kes parandavad meelt ja peavad kinni Tema käskudest.)

  • Kuidas te seda põhimõtet oma elus rakendaksite?

Jesaja nägi ette, et viimseil päevil pöördub Issanda rahvas Tema juurde tagasi ega otsi enam turvatunnet ja rahu liitudest, mis ei ole Jumalaga seotud. Kui õpilastel on soov kasutada ingliskeelset kuningas Jamesi piibli viimse aja pühade väljaannet, võivad nad vaadata Jesaja 10:20 joonealust märkust c ja selgitada, mida tähendab sõna toetuma.Võite selgitada, et selles kontekstis tähendab sõna toetuma tuginema, lootma või oma usaldust millelegi või kellelegi panema. Kinnitage õpilastele, et kui me paneme oma usalduse Issandale, ei pea me kartma kohtumõistmist, mis saab maa inimestele osaks teise tulemise eel.

Kommentaarid ja taustinfo

2. Nefi 19:6–7. „Tema õlgadel on valitsemine”

Vanem Jeffrey R. Holland Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist kirjutas, et kuigi me seostame tihti Jesaja prohvetlikku kuulutust salmides 2. Nefi 19:6–7 Kristuse sünniga, täitub see ka tuhandeaastase rahuriigi ajal.

„Tõsiasi, et lõpuks on valitsemine Tema õlgadel, kinnitab seda, mida kogu maailm ühel päeval teadvustab – Tema on isandate isand ja kuningate kuningas ning valitseb ühel päeval isiklikult maa ja oma Kiriku üle” (Christ and the New Covenant: The Messianic Message of the Book of Mormon, 1997, lk 80).

Samuti selgitas vanem Holland, kui tähtsad on nendes salmides kasutatud Issanda Jeesuse Kristuse erinevad nimed:

„Imelise Nõuandjana on Ta meie vahemees ja eestkõneleja, kaitstes taevakohtutes meie huve. …

Loomulikult, nagu Jesaja märkis, pole Kristus üksnes vahemees, vaid ka kohtunik (vt Mo 3:10; Mn 10:34; Ms 6:57). Just tänu sellele rollile võime leida veelgi suurema tähenduse Abinadi korduvalt öeldud sõnadele, et „Jumal ise tuleb alla, et lunastada oma rahvas” (Mo 13:28; vt ka Mo 13:34; 15:1; Al 42:15). See on kui kohtumõistja taeva suures kohtusaalis, kes ei taha paluda kellelgi teisel kui endal süüpingis seisvate süüdlaste koormaid kanda ning võtab seljast kohtunikurüü ja tuleb alla maa peale, et ise piitsa saada. Mõte Kristusest kui halastavast kohtunikust on sama ilus ja imeline nagu see, et Kristus on nõuandja, vahemees ja eestkostja.

Nimi Vägev Jumal annab edasi midagi Jumala väest: Tema tugevusest, kõikvõimsusest ja võitmatust mõjust. Jesaja näeb, et Ta on alati valmis patu tagajärgedest ja oma rahva üleastumistest jagu saama ning võidutseb igavesti Iisraeli laste isehakanud rõhujate üle.

Nimi Igavene Isa rõhutab peamist õpetust, et Kristus on Isa – loendamatute maailmade Looja, ülestõusmise kaudu taastatud füüsilise elu Isa, igavese elu Isa Tema vaimust sigitatud poegadele ja tütardele ning Üks, kes tegutseb Isa (Elohimi) nimel jumaliku kinnitava volituse kaudu. Kõik peaksid püüdma sündida Temast ja saada Tema poegadeks ja tütardeks (vt Mo 5:7).

Lõpuks, tänu nimele Rahuvürst rõõmustame selle üle, et kui kuningas tuleb, ei ole enam sõda inimese südames ega maailma rahvaste seas. Tema on rahumeelne kuningas, Saalemi linna kuningas. Linna, millest hiljem saab Jeru-Saalem ehk Jeruusalemm. Kristus toob rahu neile, kes Ta surelikkuses vastu võtavad, ükskõik, mis ajal nad elavad, ja Tema toob rahu kõigile neile tema tuhandeaastases ja sellele järgnevas hiilguseriigis” (Christ and the New Covenant, lk 80–82).