76. õppetund: Alma 11

76. õppetund

Alma 11

Sissejuhatus

Kui Alma ja Amulek jätkasid Ammoniiha rahva õpetamist, pakkus seadusetundja, kelle nimi oli Seesrom, Amulekile raha, et ta eitaks Jumala olemasolu. Seesrom püüdis väänata ka Amuleki sõnu ja seada tema õpetused Jeesusest Kristusest kahtluse alla. Kui Seesrom püüdis teda vahele võtta, tunnistas Amulek enda kaitseks, et patust pääsemine tuleb ainuüksi Jeesuse Kristuse kaudu. Amulek tunnistas ka, et kogu inimkond tõuseb üles ning „tuuakse ja pannakse” kohtupäeval „Poja, Kristuse ja Isa, Jumala ja Püha Vaimu ‥ kohtu ette” (Al 11:44).

Õpetamissoovitused

Alma 11:1–25

Amulek ei võta Seesromit kuulda, kui too ahvatleb teda Jumala olemasolu eitama

Paluge õpilastel mõelda millelegi, mis neil on, ja mis on nende jaoks nii väärtuslik, et nad seda iial ei müüks. Paluge mõnedel õpilastel rääkida, millele nad mõtlesid ja miks on need asjad neile nii väärtuslikud.

Selgitage, et lugu sellest, kuidas Alma ja Amulek Ammoniiha rahvast õpetasid, jätkub Alma 11. peatükis. Nagu Amulek õpetas, seisis ta silmitsi seadusetundjaga, kelle nimi oli Seesrom, kes pakkus talle raha millegi eest, mis oli Amulekile väga väärtuslik.

Paluge õpilastel uurida Alma 11:21–22 ja leida, kui palju raha ja mis põhjusel Seesrom Amulekile pakkus. Paluge õpilastel õpitu kohta aru anda.

Märkige, et Mormoni selgitus nefilaste rahasüsteemi kohta salmides Alma 11:4–19 aitab meil mõista Seesromi altkäemaksu suurust. Aidake õpilastel mõista, et onti oli kõige suurema väärtusega hõbedatükk (vt Al 11:6, 11–13). Üks onti võrdus ligikaudu kohtuniku nädalapalgaga (vt Al 11:3, 11–13), mis tähendab, et kuus onti oli ligikaudu võrdne kohtuniku kuue nädala palgaga.

Miks võis Seesromi pakkumine olla mõne inimese jaoks ahvatlev?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Alma 11:23–25.

Mida Amuleki vastus tema kohta näitab?
Mida Seesrom Alma 11:25 järgi teha plaanis, kui Amulek oleks tema pakkumise vastu võtnud? Kuidas sarnaneb see sellega, mida teeb Saatan, kui inimesed tema ahvatlustele järele annavad?

Aitamaks õpilastel tuvastada, kuidas Amulek suutis Seesromi pakkumisest keelduda, kirjutage tahvlile järgnev lause: Ma ei ‥ midagi, mis on vastu Issanda Vaimule.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Alma 11:22. Paluge õpilastel otsida, mis sõna kasutas Amulek, et seda lauset lõpetada.

Milliste muude sõnadega saaks seda lünka täita, mis aitaksid meil loota kiusatuse vältimiseks Pühale Vaimule? (Tee, mõtle või vaata.)

Paluge õpilastel Alma 11:22 alusel välja tuua üks põhimõte, mis aitaks neil meeles pidada, kuidas kiusatusest jagu saada. Õpilaste vastused võivad olla erinevad, kuid neis peaks kajastuma järgnev põhimõte: Me saame kiusatusest jagu, kui loodame Pühale Vaimule. (Võiksite soovitada õpilastele see põhimõte oma pühakirjades Alma 11:22 kõrvale kirjutada.)

Kuidas aitab vastuvõtlikkus Püha Vaimu õhutustele meil kiusatusest jagu saada?

Lugege ette nõuanne juhataja Boyd K. Packerilt Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist:

„Kui te olete hakanud tegelema asjadega, millega ei peaks tegelema, või olete seotud inimestega, kes tirivad teid ära vales suunas, siis on jõudnud kätte aeg kasutada oma iseseisvust, oma valikuvabadust. Kuulake Vaimu häält, ja teid ei juhita valele teele.

‥ Issanda teenijana luban ma teile, et teid kaitstakse vaenlase rünnakute eest, kui te võtate kuulda Püha Vaimu õhutusi” (Juhised noortele. − 2011. a sügisene üldkonverents).

Aitamaks õpilastel mõista ja tunnetada, kui tähtis on järgida Püha Vaimu õhutusi, esitage neile järgnevad küsimused:

Millistes olukordades võivad noored tunda kiusatust tegutseda vastupidiselt oma tunnistusele?
Mida te teete, et loota Pühale Vaimule? Kuidas teile sellest abi on?
Millal on Püha Vaim aidanud teil kiusatusest jagu saada?

Innustage õpilasi õpitut rakendama, pidades meeles Amuleki eeskuju, kui neil tekib kiusatus oma tõekspidamisi ohtu seada. Tunnistage, et kui nad elavad Püha Vaimu kaasluse vääriliselt, saavad nad suurema kindlustundega tõe eest välja astuda ja kiusatusest jagu saada.

Alma 11:26–40

Amulek tunnistab Jumala Pojast ega lase Seesromil oma sõnu kahtluse alla seada

Küsige õpilastelt, kas keegi on kunagi püüdnud vaieldes või pettuse läbi nende tõekspidamisi kahtluse alla seada või nende vastu võidelda. Paluge ühel või kahel õpilasel oma kogemusi jagada.

Selgitage, et kui Seesromil ei õnnestunud panna Amulekki Jumala olemasolu eitama, muutis ta oma taktikat ja hakkas ründama Amuleki usku Jeesusesse Kristusesse.

Paluge mõnedel õpilastel lugeda kordamööda ette Alma 11:26–35. Paluge õpilastel otsida, kuidas püüdis Seesrom Amuleki sõnu väänata. Paluge õpilastel leitu kohta aru anda. Seejärel paluge ühel õpilasel lugeda ette Alma 11:36–37. Paluge õpilastel pöörata tähelepanu sellele, kuidas Amulek Seesromi valeõpetust parandas. Paluge õpilastel heita pilk joonealusele märkusele 34a. (Võiksite soovitada õpilastele joonealune märkus 34a oma pühakirjades ära märkida.) Paluge ühel õpilasel lugeda ette Heelamani 5:10–11.

Miks on meid võimatu meie pattudes päästa? Mis vahe on sellel, kui meid päästetakse meie pattudes ja kui meid päästetakse meie pattudest?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Alma 11:40. Selgitage, et selles salmis on kirjas põhimõte, mida järgida, et pattudest pääseda. Kirjutage tahvlile järgnev põhimõte: Meid saab pattudest lunastada, kui usume Jeesusesse Kristusesse.

Mida Jeesusesse Kristusesse uskumine teie jaoks tähendab?
Miks meil on vaja uskuda Jeesusesse Kristusesse, et pattudest pääseda?

Aitamaks õpilastel mõista, kuidas usk Jeesusesse Kristusesse meeleparanduse kaudu lunastuseni viib, lugege ette Esimesest Presidentkonnast president Dieter F. Uchtdorfi sõnad:

„Selleks, et suuta meelt parandada, on meil vaja tugevat usku Kristusesse. Meie usu juurde peab kuuluma „õige arusaam [Jumala] iseloomust, täiuslikkusest ja omadustest” (Lectures on Faith, 1985, lk 38). Kui me usume, et Jumal teab kõike, et Ta on armastav ja halastav, suudame me usaldada oma päästmise Tema kätesse ilma kõhklemata. Usk Kristusesse muudab meie mõtteid, tõekspidamisi ja käitumist, mis ei ole kooskõlas Jumala tahtega” (Turvalise tagasipöördumise punkt. − 2007. a kevadine üldkonverents).

Jagage õpilased paaridesse. Paluge igal paaril kordamööda teineteisele selgitada, kuidas nad vastaksid, kui keegi, kes on neist noorem, küsiks neilt midagi taolist. (Soovi korral kirjutage need küsimused tahvlile.)

Miks ma pean uskuma Jeesusesse Kristusesse, selleks et meelt parandada ja oma pattudest pääseda?
Kuidas on usk Jeesusesse Kristusesse aidanud sul meelt parandada?

Tunnistage, et uskudes Jeesusesse Kristusesse, võime me parandada meelt, pääseda pattudest ja saada igavese elu.

Alma 11:41–46

Amulek õpetab kogu inimkonna ülestõusmisest ja kohtumõistmisest

Aitamaks õpilastel mõtiskleda, miks on tähtis teada, et me lõpuks üles tõuseme, ja et meie üle mõistetakse kohut, küsige:

Kuidas võiks keegi oma elu teisiti elada, kui ta usuks, et pärast surma enam elu ei oleks?

Kirjutage tahvlile sõnad Ülestõusmine ja Kohtumõistmine. Paluge õpilastel lugeda läbi Alma 11:41–45 ja otsida võimalikult palju infot ülestõusmise ja kohtumõistmise kohta. Kui õpilased leitu kohta aru annavad, kirjutage nende vastused tahvlile. Veenduge, et ühest tahvlil olevatest lausetest kajastuks tõde, et kõik inimesed, kes elavad maa peal, tõusevad lõpuks üles. Pöörake tähelepanu ülestõusmise lihtsale definitsioonile salmis Alma 11:45: „Nad ei saa enam surra; nende vaimud ühinevad nende kehadega, nii et neid enam mitte kunagi ei lahutata.” (Võiksite innustada õpilasi seda lauset ära märkima.) Kui õpilased on õpitu kohta aru andnud, võite soovitada neil kirjutada pühakirjades lehekülje ülaserva järgmise tõetera: Jeesuse Kristuse lepituse kaudu tõusevad kõik üles ja nende üle mõistetakse kohut nende tegude järgi.

Millised tahvlil olevad tõed innustavad teid valmistuma Jumalaga kohtuma?
Miks toovad ülestõusmisega seotud tõed õigemeelsetele rahu ja lootust?

Paluge õpilastel lugeda läbi Alma 11:46 ja otsida, kuidas Amuleki õpetused Seesromile mõjusid.

Miks võiks keegi Amuleki õpetustele nii reageerida?
Milline Alma 11:41–45 õpetustest võis olla Seesromi jaoks muret tekitav? Miks?

Tunnistage, et Jeesuse Kristuse lepituse tõttu tõusevad kõik inimesed üles ja seisavad Jumala ees, et nende üle saaks „mõista kohut nende tegude järgi” (Al 11:44). Andke õpilastele aega mõtiskleda, mida nad täna õppisid ja kuidas see nendega seotud on. Seejärel paluge neil vastata kirjalikult vihikus või pühakirjapäevikus järgmistele küsimustele. (Soovi korral kandke need küsimused tahvlile.)

Mis tunne mul on, kui mõtlen ülestõusmisele ja kohtumõistmisele?
Mida mul on vaja teha, et olla valmis Jumala ees seisma?
Kuidas mõjutab minu usk ülestõusmisesse ja kohtumõistmisesse minu igapäevaelu valikuid?

Kommentaarid ja taustinfo

Alma 11:28. Kas on rohkem kui üks Jumal?

Viimse aja pühade õpetus Jumalusest (et Isa, Poeg ja Püha Vaim on kolm omaette Isikut, kes on oma eesmärgilt ja õpetuselt täiesti ühtsed) on sattunud nüüdisaja kristlikus maailmas rünnaku alla. Kristlased, kelle arusaam Jumalast pärineb neljanda ja viienda sajandi usutunnistustest, kus kuulutatakse õpetust Kolmainsusest (et Isa, Poeg ja Püha Vaim ei ole eraldi isikud), küsivad sageli Kiriku liikmetelt meie ainulaadse jumalakäsituse kohta. Salmides Alma 11:28–33 tõstatatud küsimus koos sellele antud vastusega on samuti pannud paljusid kahtlema Jumaluse õpetuses, nagu taastatud Kirik seda õpetab. Roy W. Doxey, Kaheteistkümne nõukogu kantselei assistent ja Brigham Youngi Ülikooli usuõpetuse emeriitdekaan selgitas üht võimalikku põhjust, miks Amulek vastas, et Jumalaid on vaid üks:

„Kas on rohkem kui üks Jumal? See küsimus tekib sageli Alma 11. peatüki kohta, kus kriitik Seesrom vaidleb misjonär Amulekiga. ‥

Mõistmaks Amuleki avaldust, et [on vaid üks tõeline ja elav Jumal], tuleb meil vaadata kogu konteksti. Enamik aega ajaloos olid paljud iisraellased (nefilaste esivanemad) innukad tunnustama lugematul hulgal egiptlaste ja kaananlaste paganajumalaid. Kuigi Mormoni Raamat ei räägi rahva konkreetsetest usust taganenud ettekujutustest Seesromi linnas Ammoniihas, on selge, et mõned Alma aja usust taganenud nefilased kummardasid ebajumalaid – mida ka mõned nende iisraellastest isad olid teinud. Kui Alma, Amuleki misjonikaaslane, oli ülemkohtunik ja ka Kiriku ülempreester, aitas ta asutada kirikuliikmetest tugeva ja ustava organisatsiooni. Siiski, „need, kes ei kuulunud nende kirikusse, andsid voli nõidustele ja ebajumalakummardamisele”. (Alma 1:32.) Usust taganemine oli selline probleem, et Alma loobus hiljem kohtuistmest, „et ta ise võiks minna oma rahva sekka ehk Nefi rahva sekka, et ta võiks jutlustada neile Jumala sõna”. (Alma 4:19.)

Misjonärina avastas Alma, et paljud inimesed olid tõsised ebajumalakummardajad. Ta avastas näiteks, et Sorami linna inimesed „moonutasid Issanda teid ja et Soram, kes oli nende juht, juhtis rahva südameid kummardama tumme ebajumalaid”. (Alma 31:1)

See on siis kontekst sellele vestlusele, mida Alma ja Amuleki pidasid Seesromiga. Selles valguses on Amuleki vastus täiesti arusaadav ja loomulikult õige: On olemas vaid üks „tõeline ja elav Jumal” –, kes ei jaga oma jumalust hulga inimese leiutatud valejumalatega” (I Have a Question. − Ensign, aug 1985, lk 11).

Vanem Jeffrey R. Holland selgitas, kuidas ja miks viimse aja pühade tõekspidamised seoses Jumalusega erinevad tavapärastest kristlikest Kolmainsusega seotud tõekspidamistest:

„Meie esimene ja tähtsaim usuartikkel Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikus on: „Me usume Jumalasse, Igavesse Isasse, ja Tema Pojasse Jeesusesse Kristusesse ning Pühasse Vaimu” (1UA). Me usume, et need kolm jumalikku isikut, kellest koosneb üks ja ainuke Jumalus, on oma eesmärgilt, tegudelt, tunnistuselt ja missioonilt ühtsed. Me usume, et Nad on täis ühesugust jumalikku halastust ja armastust, õiglust ja armu, kannatlikkust, andestust ja lunastust. Ma arvan, et oleks täpne öelda, et me usume, et Nad on üks igast tähendusrikkast ja igavesest küljest, mille peale võib tulla, kuid me ei usu, et Nad on kolm isikut kombineerituna ühes füüsises, millisest kolmainsuse ideest pühakirjades kunagi ei räägita, kuna see pole tõsi. ‥

325. aastal pKr kutsus Rooma keiser Constantinus kokku Nikaia kirikukogu, et käsitleda muude asjade seas ka üha suuremaks vaidlusküsimuseks kujunevat Jumala väidetavat „kolmainsust”. Vaimulike, filosoofide ja kirikupeade tuliste vestluste tagajärge hakati tundma (pärast täiendavat 125 aastat ja veel kolme suurt kirikukogu) [Konstantinoopol, 381 a pKr; Efesos, 431 a pKr; Kalchedon, 451 a pKr] Nikaia usutunnistusena, millele lisandusid hilisemad ümbersõnastused nagu näiteks Athanasiose usutunnistus. Selline erinev usutunnistuste areng ja kordumine, ning teised, mis aastate jooksul välja kujunesid, kuulutasid, et Isa, Poeg ja Püha Vaim on abstraktsed, kõigest kõige vägevamad, inimmõistust ületavad, kõikjal olevad, oma olemuselt erineda võivad, üheskoos igavesed, tundmatud; ilma keha, kehaosade või tunneteta ning väljaspool aegruumi elavad. Selliste usutunnistuste korral on kõik kolm liiget erinevad isikud, kuid üks olend, mis on sageli mainitud „kolmainsuse müsteerium”. Nad on kolm omaette isikut, kuid ometi mitte kolm Jumalat, vaid üks. Nad on kõik kolmekesi arusaamatud, kuid ometi on see üks Jumal, kes on arusaamatu.

Me nõustume oma kriitikutega vähemalt ühes asjas – et selline jumaluse sõnastus on tõepoolest arusaamatu. ‥

Me kuulutame, et pühakirjade alusel on endastmõistetav, et Isa ja Poeg ja Püha Vaim on omaette isikud, kolm jumalikku olendit, viidates sellistele kahemõttelisuseta näidetele, nagu ‥ Päästja suur eestkostev palve, Tema ristimine Johannese käte vahel, kogemus Muutmise mäel ning Stefanose märtrisurm – piirdudes vaid neljaga” (Ainus tõeline Jumal ja Jeesus Kristus, kelle Tema on läkitanud. − 177. sügisene üldkonverents, okt 2007).

Alma 11:38–39. Kuidas on Jeesus Kristus Igavene Isa?

Kui õpilased ei saa aru, kuidas saab Jeesus Kristus olla nii Jumala Poeg kui ka Igavene Isa, õpetage või korrake soovi korral täiendavat õpetamissoovitust salmide Moosia 15:1–9 õpetamiseks 60. õppetunnis.