Teenimine tugevdatud Melkisedeki kvoorumite ja Abiühingutega

Korduma kippuvad küsimused

Teenimine tugevdatud Melkisedeki kvoorumite ja Abiühingutega

Esimese Presidentkonna kiri, 2. apr 2018: Teenimine tugevdatud Melkisedeki kvoorumite ja Abiühingutega

Teenimine tugevdatud Melkisedeki kvoorumite ja Abiühingutega: korduma kippuvate küsimuste lisa

Jeesuse elu ja teenimistöö oli eeskujuks kahest suurimast käsust: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma meelest” ja „Armasta oma ligimest nagu iseennast” (Mt 22:37, 39). Päästja Kiriku liikmetena, kes tõsimeeli soovivad olla Tema jüngrid, peaksime me järgima Tema manitsust armastada ja teenida meie Taevast Isa ja Tema lapsi. „Kui sa mind armastad, teenid sa mind,” ütles Päästja (ÕL 42:29). Kuiningas Benjamin õpetas: „Kui te olete oma kaasinimeste teenistuses, te olete ainult oma Jumala teenistuses” (Mo 2:17). Alma võttis meie kohustused kokku järgmiste sõnadega: „Seepärast nad vaatasid oma rahva järele ja kosutasid neid sellega, mis õigemeelsusele kohane” (Mo 23:18).

Aitamaks igaühel meist vastata sellele jumalikule ülesandele teiste eest hoolitseda ja neid teenida on Esimene Presidentkond kuulutanud välja muudatused, mis on mõeldud keskendama Melkisedeki preesterluse kvoorumite ja Abiühingute jõupingutused Päästja viisil teenimisele. Need muudatused on järgmised:

Koguduse tasemel üks Melkisedeki preesterluse kvoorum.
Vaia tasemel üks ülempreestrite kvoorum.
Teenimine asendab koduõpetust ja külastusõpetust.
Teenimisse kaasatakse noori.

Nende muudatuste kohaselt ei pea kogudused ja vaiad enam preesterluse täitevkomitee koosolekuid. Kui koguduses tõuseb küsimus, nagu delikaatne pereprobleem või ebatavaline sotsiaalabiga seotud väljakutse, siis võib seda arutada laiendatud piiskopkonna koosolekul. Teisi vähem delikaatseid küsimusi võib arutada koguduse nõukogus. Koosolekuid, mida senini nimetati vaia preestrluse täitevkomitee koosolekuteks, kutsutakse nüüdsest ülemnõukogu koosolekuteks (vt küsimusi 8 ja 19).

Koguduse tasemel üks Melkisedeki preesterluse kvoorum.

President Russell M. Nelson õpetas, et „ilmutus ei pea tulema ühekorraga. See võib kasvada natukese haaval.”¹ Preesterluse kvoorumeid puudutavad sündmused ja kasvav arusaamine preesterluse võtmetest annab meile natukese haaval saadava ilmutuse mustri. Terve Kiriku ajaloo jooksul on Issand sageli ilmutanud oma tahet rida rea peale, andes oma lastele aja möödudes üha suuremat mõistmist sellest, kuidas rakendada evangeeliumi põhimõtteid hetkeoludes (vt ÕL 46:15–16).

Aastate jooksul on Esimene Presidentkond ja Kaheteistkümne Apostli Kvoorum kaalunud järgnevalt kirjeldatud muudatusi. Alles pärast palju palvetamist, hoolikat preesterluse kvoorumi aluspõhimõtete pühakirjadest uurimist, Kiriku juhtide üksmeelsust ja kinnitust, et see on Issanda tahe, otsustasid juhid kvoorumid koguduse ja vaia tasemel ümber korraldada ja seega sai sellest veel üks samm taastamise esiletulemisel.

1. Milliseid muudatusi tehakse koguduse ülempreestrite rühmades ja vanemate kvoorumites?

Kogudustes liidetakse vanemate kvoorumi ja ülempreestrite rühma liikmed ühte kvoorumisse, millel on üks juhatus. Seda kvoorumit, mis suureneb arvult ja ühtsuselt, kutsutakse vanemate kvoorumiks ja koguduse ülempreestrite rühm kaotatakse.

Vanemate kvoorum kaasab koguduse kõiki vanemaid ja potentsiaalseid vanemaid ning ülempreestreid, kes ei teeni hetkel piiskopkonnas, vaiajuhatuses, ülemnõukogus ega teeni patriarhina.

2. Kuidas organiseeritakse vanemate kvoorumi juhatus?

Vaiajuhataja vabastab oma nõuandjate abil praeguse ülempreestrite juhtkonna ja vanemate kvoorumi juhatuse. Seejärel kutsub vaiajuhataja igas koguduses uue vanemate kvoorumi juhataja, ja vaiajuhataja, tema nõuandja vaiajuhatuses või kõrgema nõukogu liige kutsub nõuandjad vanemate kvoorumi juhatuses. Uus vanemate kvoorumi juhatus võib kaasata erinevas vanuses ja erinevate kogemustega vanemaid ja ülempreestreid, kes teenivad koos ühes kvoorumi juhatuses. Kvoorumi juhatajana või nõuandjana võib teenida kas vanem või ülempreester.²

3. Kes juhatab vanemate kvoorumi juhataja tööd?

Vanemate kvoorumi juhataja vastutab otseselt vaiajuhataja ees, kes pakub ülemnõukogu kaudu vaiajuhatusepoolset koolitust ja juhatust. Ka piiskop, kes on koguduses juhtiv ülempreester, kohtub regulaarselt vanemate kvoorumi juhatajaga. Piiskop peab temaga nõu ja annab sobilikku juhatust selles, kuidas paremini koguduse liikmeid teenida ja õnnistada, töötades ühiselt koos kõigi koguduse organisatsioonidega. (Vt Handbook 2,7.3.1.)

4. Kas see muudatus kvoorumi ülesehituses muudab kvoorumi liikmete preesterluse ameteid?

Ei. Mis preesterluse ametitesse puutub, siis jäävad vanemad vanemateks ja ülempreestrid ülempreestriteks. Kuid vanemaid asetatakse ka edaspidi ülempreestri ametisse, kui neid kutsutakse vaiajuhatusse, kõrgemasse nõukogusse või piiskopkonda – või teistel puhkudel vastavalt vaiajuhataja palvemeelsetele kaalutlustele ja inspiratsioonile.

5. Kas koguduses võib olla rohkem kui üks vanemate kvoorum?

Jah. Kirjakoha Õpetus ja Lepingud 107:89 vaimus, kui koguduses on ebatavaliselt suur arv aktiivseid Melkisedeki preesterluse hoidjaid, võivad juhid organiseerida rohkem kui ühe vanemate kvoorumi. Sellisel juhul peaks igas kvoorumis valitsema mõistlik tasakaal seoses vanuse, kogemuse, preesterluse ameti ja tugevusega.

6. Millisesse kvoorumisse kuuluvad templi, misjoni ja misjonäride koolituskeskuse juhatuste liikmed?

Need vennad on oma koguduse vanemate kvoorumi liikmed.

Vaia tasemel üks ülempreestrite kvoorum.

7. Mis muudatused toimuvad vaia ülempreestrite kvoorumis?

Vaiajuhatus jätkab teenimist vaia ülempreestrite kvoorumi juhatusena. Selle kvoorumi liikmeteks on ainult need ülempreestrid, kes teenivad hetkel vaiajuhatuses, piiskopkonnas, kõrgemas nõukogus või patriarhina. Koguduse ja vaia asjurid ja täitevsekretärid ei ole vaia ülempreestrite kvoorumi liikmed.

Vaia ülempreestrite kvoorumi liikmed kohtuvad üldjuhul koos vanemate kvoorumiga, kui neid pole määratud mujale.

8. Mis on vaia ülempreestrite kvoorumi roll?

Nende juhtivas rollis kohtub vaiajuhatus vastavalt vajadusele vaia ülempreestrite nõukoguga, et teha koolitusi ja abistada kvoorumi liikmeid nende kutsetes. Olemasolevad vaiakoosolekud, nagu neid selgitatakse käsiraamatus Handbook 2 osas 18.3, jätkuvad järgmiste muudatustega:

Vaia preesterluse täitevkomitee koosolekuid kutsutakse kõrgema nõukogu koololekuteks.
Ei korraldata enam iga-aastast koosolekut kõikidele ametisse asetatud ülempreestritele vaias. Kuid vaiajuhatus korraldab jätkuvalt iga-aastast vaia ülempreestrite kvoorumi koosolekut.

9. Mis on Melkisedeki preesterluse kvoorumite muudatuste eesmärgid?

Kui meil on koguduses üks Melkisedeki preesterluse kvoorum, siis see ühendab preesterluse hoidjaid ja aitab saavutada kõiki päästmistöö aspekte, sealhulgas templi- ja pereajalootöö, mida varem korraldasid ülempreestrite rühma juhid. See võimaldab igas vanuses ja iga taustaga kvoorumi liikmetel saada kasu erinevas elustaadiumis olevate inimeste vaatenurkadest ja kogemustest. Samuti pakub see kogenud preesterlusehoidjatele võimalusi olla mentoriks teistele, nende seas potentsiaalsetele vanematele, uutele liikmetele, noortele täiskasvanutele ja Kiriku osadusse naasjatele.

Need muudatused aitavad vanemate kvoorumil ja Abiühingul oma tööd koordineerida. Samuti aitavad need lihtsustada kvoorumi koordineerimist piiskopkonna ja koguduse nõukoguga. Ja need aitavad piiskopil delegeerida rohkem kohustusi vanemate kvoorumi ja Abiühingu juhatajatele, et tema ning tema nõuandjad võiksid keskenduda oma peamistele ülesannetele – eriti noorte naiste ja Aaroni preesterluse noorte meeste juhtimisele.

10. Kas vaias on ülempreestrid, kes teenivad harukoguduse juhatuses, ülempreestrite kvoorumi liikmed?

Ei! Ülempreestrid, kes teenivad vaia harukoguduse juhatuses, ei ole ülempreestrite kvoorumi liikmed. Ülempreestrite kvoorumi liikmed on ainult need, kelle kutse vaiajuhatuses, piiskopkonnas, kõrgemas nõukogus ja teeniva patriarhina nõuab, et nad oleksid ülempreestrid.

11. Kas vanemad, kes teenivad piiskopkonnas (näiteks noorte vallaliste täiskasvanute vaias) on ülempreestrite kvoorumi liikmed?

Ei. Vanemad, kes teenivad piiskopkonnas, ei ole ülempreestrite kvoorumi liikmed.

12. Kuidas rakendub teenimine ülempreestrite kvoorumi liikmetele?

Piiskopi ehk koguduse juhtiva ülempreestri juhatusel määravad nende koguduse vanemate kvoorum ja Abiühing ülempreestrite kvoorumi liikmetele ja nende peredele teenivad vennad ja õed.

Kuna vaiajuhatused ja piiskopkonnad vastutavad kõikide vaia ja koguduse liikmete eest, siis ei määrata neid vendi üldjuhul teenima teatud inimesi või peresid. Kõrgema nõukogu liikmed ja tegutsevad patriarhid võib vastavalt kohalikele oludele määrata teenivateks vendadeks. Seda otsustab vaiajuhataja. Kui neid määratakse, siis teeb seda nende vanemate kvoorumi juhataja nende koguduse piiskopi juhatusel.

Lisaks teistele tähtsatele kohustustele, nagu juhtiv ülempreester ja Iisraeli kohtumõistja, on piiskoppidel ja nende nõuandjatel kohustus noorte eest hoolitseda. Õpetus ja Lepingud 107:15 ütleb: “Piiskopkond on selle [Aaroni] preesterluse juhatus ja ta hoiab selle võtmeid ehk volitust.” Käsiraamatus Handbook 1 osas 2.2 ütleb: „Piiskopkonna liikmed vaatavad koguduse noorte meeste ja noorte naiste üle ja hoolitsevad nende eest.”

Samamoodi on vaiajuhataja kui vaia juhtiv ülempreester „vaia peamine vaimne juht” (vt Handbook 1, 1.1.1) ja „juhatab päästmistööd” (vt Handbook 1, 1.1.2).

Teenimine asendab koduõpetust ja külastusõpetust.

Mitmeid aastaid on kodu- ja külastusõpetajad täitnud oma ülesandeid, külastades igas kuus liikmete kodusid, jagades nendega sõnumeid ja vajadusel neid abistades. Loendamatul arvul tunde pühendunud ja isetut teenimist on panustatud sellesse suurde töösse.

Võttes aluseks selle pühendumise, paluvad Kiriku juhid liikmetel nüüd keskenduda rohkem kristlikule teiste eest hoolitsemisele nii vaimselt kui ajalikult (vt Handbook 2, 3.2.3). Et rõhutada seda hoolitsemist, on varasemad koduõpetuse ja külastusõpetuse programmid nüüdsest ühised püüdlused, mida nimetatakse teenimiseks, ja piiskopi juhatusel korraldavad seda vanemate kvoorumi ja Abiühingu juhtkonnad.

13. Mis on teenimine?

Päästja näitas meile eeskuju kaudu, mida tähendab teenida nii, nagu Tema teenis armastusest oma Isa ja iga inimese vastu (vt Jh 15:9–10). Ta armastas ja õpetas inimesi enda ümber, palvetas nende eest ja trööstis ning õnnistas neid, kutsudes kõiki ennast järgima (vt Mk 8:34). Palvemeelselt ja Issanda viisil teenides püüavad Kiriku liikmed trööstida „neid, kes vajavad tröösti”, „alati vaadata kiriku järele ja olla koos liikmetega ning neid tugevdada”, „külastada iga liikme kodu”, ja aidata igaühel saada tõeliseks Jeesuse Kristuse jüngriks (Mo 18:9; ÕL 20:51, 53; vt ka Jh 13:35).

Kui liikmed teenivad, siis otsustavad nad suhtlemise ja inspiratsiooni kaudu, kui sage ja milline kontakt neil oma hoolealustega on. Vähemalt üks kord kvartalis peavad nad nõu ja annavad aru oma juhtidele oma teenimise kohta ja oma hoolealuste vajaduste ja tugevuste kohta. Igas kvartalis annavad juhid aru nendest teenimisvestlustest; nad ei raporteeri enam inimeste ja perede külastuste või kontaktide arvu. Lisaks sellele moodustavad teenivad vennad ja õed preesterluse seotuse kaudu iga liikmega suhtlusvõrgustiku, mida juhid võivad kasutada ohu või hädaolukorra puhul.

14. Kuidas teenimises osalejaid kutsutakse?

Preesterluse hoidjaid kutsutakse teenivateks vendadeks ja Abiühingu õdesid teenivateks õdedeks. Üldjuhul kutsume neid lihtsalt nende nimega, nagu vend Tamm ja õde Pärn. Me ei kutsu neid teenijateks.

15. Kuidas sarnaneb teenimine kodu- ja külastusõpetusega ja mille poolest erineb sellest?

Teenimine sarnaneb kodu- ja külastusõpetusega selle poolest, et igale majapidamisele on määratud preesterluse vennad – teenivad vennad – seal elava inimese või pere eest hoolitsema (vt ÕL 20:47, 59). Igale täiskasvanud õele on määratud Abiühingu õde – teeniv õde – tema eest hoolitsema, see kinnitab teenimisele pandavat rõhku, mida Abiühingu üldjuhatus 2018. aasta jaanuaris meiega jagas (vt: Keep in Touch with Her Anytime, Anywhere, Any Way. – Ensign või Liahona, jaan 2018, lk 7).

Lisaks on mugandatud mõningaid kodu- ja külastusõpetuse nõudeid aitamaks liikmetel panna teenides suuremat rõhku vajaduste rahuldamisele. Kontakt ei pea enam olema ametlik külaskäik. See võib leida aset kodus, kirikus või mistahes paigas, mis on turvaline, mugav ja ligipääsetav. Nagu õpetas vanem Jeffrey R. Holland: „Mis kõige enam loeb, on see, kuidas te olete oma hoolealuseid õnnistanud ja nende eest hoolitsenud; sellel pole mingit pistmist kindla ajakava või teatud kohaga. Tähtis on, et te armastate oma inimesi ja täidate käsku „alati vaadata kiriku järel”.”³

Lühidalt öeldes juhib teenimist Vaim, see on paindlik ja seda võib kohandada iga liikme vajadustele.

16. Kuidas Vaim teenimist juhib?

Kui liikmed teenivad, otsivad nad inspiratsiooni, et teada, kuidas kõige paremini inimestega kontakti saada ja nende vajadusi rahuldada. Kas kokkulepitud külastused ja regulaarsed telefonikõned on küllaldased üksi elavale vanemale õele, et pakkuda talle vajaminevat suhtlust? Kas vähemaktiivse noore vallalise kutsumine kogukonna projektist osa võtma oleks kõige parem kontakt? Kas noorte jalgpallimängu toetamine oleks abiks nii noorele kui tema vanematele? Kas kellelegi lootust andva pühakirjasõnumi saatmine aitaks tema koormat kergendada? Kas kirjake, kaart või e-kiri näitaks meie hoolimist? Mida tahaks Päästja, et Tema teenijad teeksid? Sellistele küsimustele inspireeritud vastuste leidmine ja kõikide saadavalolevate meetodite kasutamine leidmaks kontakti inimestega, kes neile on määratud, on inspireeritud teenimise keskmes. Et kristlikult teenida, ei või teenivad vennad ja õed loota rutiinsetele külastustele või etteantud sõnumile; nad otsivad inspiratsiooni ja nõu pereliikmetelt, et leida parim viis hoolitsemaks nende eest, kes neile on määratud, kasutades aega ja vahendeid, mis neil on.

17. Mil viisil on teenimine paindlik?

Teenivatel vendadel ja õdedel on võimalus teha, mis kõige paremini toimib. Inimesed, kelle eest neid on hoolitsema kutsutud, ei pruugi vajada võrdsel hulgal tähelepanu. Töötades koos piiskopkonna ja koguduse nõukoguga, teavitavad vanemate kvoorumi ja Abiühingu juhtkonnad teenivaid vendi ja õdesid prioriteetidest, et nad teaksid, kes neid kõige enam vajab. Suurimat tähelepanu peaks pöörama uutele liikmetele, vähemaktiivsetele liikmetele, kes on sõnumile vastuvõtlikud, ja teistele, näiteks üksikvanematele ja leskedele. Juhid võivad määrata noorte juhi hoolitsema pere eest, kus noor mees või noor naine katsumustega silmitsi seisab, ja nad määravad kohe teenivad vennad ja õed uutele pöördunutele. Nad võivad määrata seda teenimistööd tegema vanemate kvoorumi ükskõik millise liikme – ülempreestri või vanema.

Kus sobilik, võib määrata abielupaari hoolitsema pere või üksiku inimese eest. Lisaks sellele võivad Loorberite ja Vestade klassi liikmed aidata kaasa, teenides Abiühingu õdede kaaslastena, nagu preestrid ja õpetajad, kes teenivad koos Melkisedeki preesterluse kaaslastena (vt 22. küsimust).

18. Kuidas kohandatakse teenimine vastavalt iga liikme vajadustele?

Teenivad vennad ja õed püüavad teha seda, mis kõige rohkem inimesi aitab. Et vastata vaimu õhutustele ja rahuldada oma hoolealuste vajadusi, võivad nad kasutada igat suhtlusvormi. Vajaduste rahuldamine saab alguse palvemeelsest kaalutlusest ja informatiivsetest kõnelustest neile määratud perede või üksikute inimestega. Selle ja järgnevate vestluste ajal kuulavad nad oma hoolealuseid, et mõista, kuidas neid kõige paremini teenida, kui sagedast ja missugust kontakti nad soovivad ja millise sisuga sõnumeid nendega jagada. Need, kes teenivad, kindlustavad, et suhtlus iga pereliikmega oleks sobilik.

Teenivad vennad ja õed püüavad aidata üksikutel inimestel ja peredel valmistuda nende järgmiseks talituseks, pidada kinni juba sõlmitud lepingutest ja saada enesega toimetulevaks. Abi võib tähendada üksiku inimese või perega just neile koostatud vaimse sõnumi jagamist, kuigi teenimise peamine eesmärk ei ole sõnumit jagada. Ajakirjad Liahoona ja Ensign ei sisalda enam sõnumeid, mida teenimisel kasutada.

19. Kuidas Melkisedeki preesterluse ja Abiühingu juhid oma tööd ühendavad?

Parem võime teisi teenida on üks loomulik tulemus, mis tuleb sellest, et preesterluse kvoorumid on tugevnenud tänu nendele muudatustele ja selle tõttu on suurenenud ühtsus Abiühinguga. Teenimisest saab üks koordineeritud püüdlus täita preesterluse kohust „külastada iga liikme kodu” ja „alati vaadata kiriku järele ja olla koos liikmetega ning neid tugevdada” ning Abiühingu eesmärki „suurendada usku Taevasesse Isasse ja Jeesusesse Kristusesse ning Tema lepitusse; tugevdada inimesi, peresid ja kodusid talituste ning lepingute kaudu ja töötada koos, et aidata abivajajaid” (ÕL 20:47, 53; Handbook 2, 9.1.1).

Piiskopi juhatusel koos töötades on vanemate kvoorumi ja Abiühingu juhatustel võimalusi olla inspireeritud, organiseeritud ja koordineeritud nende püüdlustes iga inimese ja pere üle valvata ja nende eest hoolitseda. Koordineerimine sisaldab koostööd järgmistel viisidel:

Vanemate kvoorumi juhatus soovitab teenimisülesandeid koguduse inimeste ja perede kohta. Abiühingu juhatus soovitab teenimisülesandeid Abiühingu õdedele. Erivajaduste puhul arutavad vanemate kvoorumi ja Abiühingu juhatused teatud ülesandeid enne nende lõplikku heakskiitu.
Vanemate kvoorumi ja Abiühingu juhatused esitavad teenimisülesanded piiskopile, et saada tema heakskiit.
Vastavalt vajadusele võivad teenivad vennad ja õed arutada inimeste eriolukordi ja, kui vajalik, võtta ühendust nende kvoorumi või Abiühingu juhtidega lisaabi või vahendite saamiseks.
Vanemate kvoorumi ja Abiühingu juhatused kohtuvad igas kvartalis, et arutada inimeste ja perede vajadusi, mis on teenimisvestluste käigus ilmsiks tulnud.
Pärast seda koosolekut kohtuvad vanemate kvoorumi ja Abiühingu juhataja igas kvartalis piiskopiga, et arutada inimeste ja perede vajadusi.
Vastavalt vajadusele peavad vanemate kvoorumi ja Abiühingu juhid nõu koguduse nõukoguga teenimisvestluste käigus ilmnenud tugevuste ja vajaduste üle ning teevad plaani, kuidas koguduse liikmeid teenida ja õnnistada, ning tegutsevad vastavalt sellele.

Et koordineerimist lihtsustada, keskendutakse koguduse nõukogu koosolekutele ja pole enam vaja preesterluse täitevkomitee koosolekuid. Vastavalt vajadusele arutatakse küsimusi, mida varem käsitles preesterluse täitevkomitee laiendatud piiskopkonna koosolekul, koguduse nõukogus või igas kvartalis piiskopi ja vanemate kvoorumi juhataja ja Abiühingu juhataja koosolekul.

20. Kuidas saavad liikmed oma teenimisülesanded?

Juhid kohtuvad teenivate vendade ja õdedega – eelistatavalt mõlema kaaslasega –, et jagada ülesandeid ja arutleda koos hoolealuste tugevuste, vajaduste ja väljakutsete üle. See vestlus võib leida aset teenimisvestlusel (vt 24. küsimust) või vastavalt vajadusele.

21. Mis on kodukülastuste roll?

Arvestades hoolealuste arvu, vahemaid, turvalisust ja teisi tegureid, ei pruugi olla võimalk või praktiline iga kodu külastada, kuid isiklikud külastused on tähtsad, kui neid on võimalik teha. Et teenida nii, nagu teenis Päästja, peaksid teenivad vennad ja õed kaaluma igat võimalust oma hoolealuste eest hoolitseda ja nendega ühendust hoida.

22. Kas teenimine kaasab alati sõnumi jagamist?

Ei. Kui teenivad vennad ja õed õpivad oma hoolealuseid tundma, saavad nad teada nende vajadustest ning Püha Vaim võib õhutada neid õpetama evangeeliumi põhimõtet. Lapsevanem võib samuti paluda, et tema perega teatud teemat jagatakse. Kuid parim sõnum on hool ja kaastunne.

23. Kuidas teenivad vennad ja õed oma tegemistest aru annavad?

Juhid ei kogu enam aruandeid kuu jooksul külastatud perede ja üksikute inimeste kohta. Selle asemel on teenivatel vendadel ja õdedel võimalus pidada nõu vanemate kvoorumi ja Abiühingu juhtidega oma hoolealuste oludest ja jätkuvatest teenimispüüdlustest. Koos nõupidamine leiab aset vähemalt kord kvartalis teenimisvestlustel ja vastavalt vajadusele teistel aegadel.

24. Mis on teenimisvestlus?

Teenimisvestlust peetakse, (1) et arutada neile määratud perede ja üksikute inimeste tugevuste, vajaduste ja väljakutsete üle, (2) et otsustada, milliste vajadustega võib kvoorum, Abiühing või koguduse nõukogu abiks olla, ja (3) et õppida juhtidelt ja saada teenimispüüdlustes innustust.

Vähemalt kord kvartalis kohtuvad teenivad vennad ja õed vanemate kvoorumi või Abiühingu juhiga teenimisvestlusel, soovitatavalt silmast silma ja kaaslastega üheskoos. Koos teeniv abielupaar võib kohtuda kas vanemate kvoorumi või Abiühingu juhtidega või mõlemaga. Vestluste vahel võivad teenivad vennad ja õed vastavalt vajadusele jagada muud infot – isiklikult või telefonikõnena, sõnumitena, e-kirjadena või muul viisil. Nad jagavad konfidentsiaalset infot ainult vanemate kvoorumi või Abiühingu juhatajaga või otse piiskopiga.

25. Kuidas juhid teenimisvestlusel arutatut üles tähendavad?

Vanemate kvoorumi ja Abiühingu juhatused peavad ülestähendusi teenivate vendade ja õdedega peetud vestlustest. Juhid märgivad üles, mis kuus vestlused toimusid ja kes osalesid. Nad märgivad vestluse toimunuks, kui vähemalt üks kaaslane kvartali jooksul vestlusel osales.

Uuendused „VAP vahendite” rakenduses ning „Juhi ja asjuri vahendites” veebilehel LDS.org taolise aruandluse jaoks on saadaval 1. augustil 2018. Muudatused kvartaliaruandes on samuti saadaval 2018. aasta keskpaigaks. Juhtidele ja asjuritele jagatakse lisainfot tulevastes Kiriku peakorteri teatistes.

26. Mis on teenimise koordinaatorite ja ülevaatajate roll?

Teenimise koordinaatorite ja teenimise ülevaatajate rollid on kaotatud. Inimesed, kes on kutsutud nendesse rollidesse, tuleks vabastada.

27. Kes viib läbi teenimisvestluseid?

Teenimisvestluseid viib läbi iga vanemate kvoorumi ja Abiühingu juhatuse liige. Isegi suurtes kogudustes on need vestlused juhtidele jõudumööda, kui iga juhatuse liige iga nädal mõne vestluse teeb. Teenimisvestlused ei pea olema pikad, et olla efektiivsed.

28. Millal kvartali jooksul peavad juhid teenimisvestlusi?

Teenimisvestlusi võib ja peaks pidama kogu kvartali jooksul – nendega ei peaks ootama kvartali lõpuni. Kui juhid teevad vestlusi regulaarselt, siis näevad nad, et suudavad täide saata teenimise vaimseid ja ajalikke eesmärke.

Noorte kaasamine teenimisse

29. Kuidas võib noori kaasata teenimisülesannetesse?

Juhid võivad otsustada kaasata Loorberite ja Vestade klassi liikmeid Abiühingu õdede kaaslastena, nagu preestrid ja õpetajad praegu Melkisedeki preesterluse hoidjate kaaslasteks määratakse. Noored jagavad oma erilisi andeid ja kasvavad vaimselt, teenides koos täiskasvanutega päästmistöös ning arutades teenimist teenimisvestlustel. Lisaks suurendab noorte kaasamine teenimisülesannetesse võimalusi teiste eest hoolitseda, suurendades osalevate liikmete arvu. See võib samuti lihtsustada ja tugevdada neid püüdlusi peredes, kui emad ja tütred ning isad ja pojad koos teenivad.

30. Kas noortele peaks määrama teenivat venda ja/või õde spetsiaalselt nende jaoks?

Ei. Noori mehi ja noori naisi teenivad samad inimesed, kes teenivad nende peret, ning nende eest hoolitsevad nende Aaroni preesterluse ja Noorte Naiste juhid.

31. Kas noori mehi ja noori naisi võib määrata teenima koos täiskasvanud kaaslasega?

Jah. Juhised hiljutises dokumendis „Preventing and Responding to Abuse” (väärkohtlemise ärahoidmine ja sellele reageerimine) lubab määrata noori teenima täiskasvanute teenimiskaaslastena. Teenimist ei peeta ürituseks ega tunniks, millele juhendis viidatakse.

Juhid peaksid olema arukad noori teenimiskaaslasteks määrates. Täiskasvanud kaaslased peaksid vältima olukordi, mida võiks vääriti mõista. Nad peaksid vältima isoleeritud üks ühele olukordi, et noortel oleks turvaline ja rahuldust pakkuv teenimiskogemus. Lisaks peaks olema arukas ja mitte määrama noori teenima rasketes oludes peresid.

32. Kas kõikidel vesta neidudel ja loorberitel peaksid olema teenimisülesanded?

Vesta neide ja loorbereid võib kutsuda teenima. Lapsevanemad ja juhid peavad nõu iga noore naisega, ja kui ta suudab ja soovib teenida, siis võib talle anda teenimisülesande. Noored naised teenivad Abiühingu õdede kaaslastena.

33. Kes teavitab noori teenimisülesannetest?

Piiskopi heakskiidul teavitab Abiühingu juhatuse liige vesta neide ja loorbereid nende teenimisülesannetest. Piiskopi heakskiidul teavitab vanemate kvoorumi juhataja õpetajaid ja preestreid nende teenimisülesannetest.

Kvoorumid ja Abiühingud

34. Kas keskendumine vanemate kvoorumile ja Abiühingule tugevdab piiskopi ja koguduse nõukogu rolli?

Jah. Piiskop on juhtiv ülempreester ja annab juhatust ja nõu teistele juhtidele koguduses (vt Handbook 1, 2.1.1). Ta vaatab üle ja kiidab heaks teenimisülesanded. Piiskopi juhatusel jätkab koguduse nõukogu oma olulist rolli, et aidata inimestel suurendada tunnistust, saada päästvaid talitusi, pidada lepinguid ja saada Jeesuse Kristuse pühitsetud järgijateks (vt Handbook 2, 4.4). Tugevdatud vanemate kvoorum ja Abiühing – mida esindavad nende juhatajad, kes on koguduse nõukogu liikmed – suurendavad selle nõukogu efektiivsust.

35. Kas vanemate kvoorumi juhatused peaksid kvoorumi liikmetega kohtuma või nendega vestlema üks kord aastas (vt Handbook 2, 7.3.2) lisaks igas kvartalis toimuvatele teenimisvestlustele?

Jah. Nende kohustuste osana peaksid vanemate kvoorumi juhatused vestlema kvoorumi liikmetega seoses kõigi preesterluse kohustustega – sealhulgas preesterluse hoidja, tema abikaasa ja pere heaolu – vähemalt üks kord aastas. Neid vestlusi võib pidada kogu aasta jooksul. Seda vestlust ei peaks pidama teenimisvestluse ajal, mille ajal mõlemad kaaslased kohal viibivad.

36. Kes aitab vanemate kvoorumi ja Abiühingu juhatustel päästmistööd täide saata?

Vanemate kvoorumi ja Abiühingu juhatused võivad vastavalt vajadusele organiseerida liikmeid appi töö tegemisel. Näiteks võivad nad kutsuda liikmeid juhatama ja abistama sellistes töödes nagu teenimistöö, templi- ja pereajalootöö, evangeeliumi jagamine ja hoolekanne.

37. Kas koguduses võib olla rohkem kui üks vanemate kvoorum või Abiühing?

38. Kas vanemate kvoorumite ja Abiühingute juhatajad võivad kutsuda lisanõuandjaid abiks teenima?

Ei. Juhatajal on kaks nõuandjat. Kui juht leiab, et tal on vaja rohkem abi, siis võivad nad pidada nõu oma piiskopiga, et kutsuda üks teenimise sekretär (või rohkem). Need teenimise sekretärid võivad näiteks aidata leppida kokku aegu teenimisvestlusteks ja valmistada ette teenimise kvartaliaruannet.