„5. õppetund. Õppetunniks ettevalmistav materjal: Mormoni Raamatu esiletulemine” Evangeeliumi taastamise alused: õpetaja materjal (2019)
„5. õppetund. Õppetunniks ettevalmistav materjal” Evangeeliumi taastamise alused: õpetaja materjal
5. õppetund. Õppetunniks ettevalmistav materjal
Mormoni Raamatu esiletulemine
Moroni kuulutas enne nefilaste ülestähenduse ära petmist prohvetlikult selle esiletulemisest viimsetel aegadel: „Kellelgi ei saa olla väge tuua seda valguse kätte, muidu kui selle annab talle Jumal” (Mr 8:15). Mõelge, miks valis Taevane Isa ühte meie aja kõige mõjuvõimsamat raamatut tõlkima ja välja andma harimata talupoisi.
1. osa
Kuidas Joseph Smith Püha Vaimu väel Mormoni Raamatu esile tõi?
Mormoni Raamatu esiletulemisega on seotud mitmed imepärased sündmused, mis annavad tunnistust, et see oli tõlgitud Jumala väega (vt „Pühad: Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku lugu”, 1. kd, „Tõe lipp”, 1815–1846, 2018, lk 21–30, 39–64).
Ingel teenis Joseph Smithi ja rääkis talle muistsest ülestähendusest.
Ühel õhtul, 1823. aasta 21. septembril, ilmus Joseph Smithile ingel Moroni ja ütles, et Jumalal on talle tähtis töö (vt JSA 1:33).
Hoolimata oma noorusest ja vähesest haridusest tõlkis Joseph Smith Mormoni Raamatu.
Joseph Smith oli 17-aastane, kui ingel Moroni teda esimest korda külastas ja ta kuldplaate nägi. Kui Joseph oli vanuses 18 kuni 21 külastas Moroni teda korra igal aastal ja andis talle juhtnööre ning teadmisi (JSA 1:54). 21-aastaselt lubati Josephil plaadid enda kätte võtta, et ta saaks neid tõlkida. 22-aastaselt tõlkis ta osa plaatidest, Martin Harris oli talle kirjutajaks. (See 116 leheküljest koosnenud käsikiri läks tookord kaduma ja seda uuesti ei tõlgitud.) 23-aastaselt lõpetas Joseph ülejäänud raamatu tõlkimise, kirjutajateks olid Oliver Cowdery ja teised.
Prohvet Joseph Smithi naine Emma Smith on selgitanud: „[Tol ajal] Joseph Smith ‥ ei olnud võimeline ei kirjutama ega dikteerima ladusalt sõnastatud kirja, rääkimata sellisest raamatust nagu Mormoni Raamat. Ja kuigi ma olin alati kohal, kui midagi juhtus ja ka plaatide tõlkimise ajal ‥ on see minu jaoks samasugune ime, „imepärane töö ja imetegu”, nagu kõigile teistele. ‥ Mormoni Raamat on jumalikult antud – mul pole selles vähimatki kahtlust. (Last Testimony of Sister Emma. – Saints’ Herald, 1. okt 1879, lk 290.)
Joseph Smith viis tõlkimise lõpule erakordselt lühikese ajaga.
Hinnanguliselt sai Joseph Smith tõlkimisega valmis „kuuekümne viie või vähema tööpäevaga”, tõlkides raamatu, „mille praeguses väljaandes on 531 lehekülge. See teeb keskmiselt kaheksa lehekülge päevas. Mõtelge sellele, kui te raamatut tõlgite või kui te Mormoni Raamatu lugemiskava koostate.” (Russell M. Nelson. A Treasured Testament. – Ensign, juuli 1993, lk 61–62.)
Joseph Smith tõlkis märkmeid tegemata ja käsikirja uuesti läbi vaatamata.
Veidi aega enne oma surma, 1879. aastal, kirjeldas Emma tõlkimise protsessi oma pojale Joseph Smith III:
[Ma] usun, et see Kirik on rajatud jumalikul juhtimisel. Ma usun sellesse täielikult. ‥
[Josephil] ei olnud ei käsikirja ega raamatut, millest [tõlkimise ajal] lugeda. ‥
Kui tal oleks midagi sellist olnud, poleks ta saanud seda minu eest varjata. ‥
Plaadid lebasid sageli laual, ilma et neid oleks püütud peita, mähituna väikesesse linasesse laudlinasse, mille ma talle nende sissepakkimiseks olin andnud. Kord katsusin ma plaate, kui need laual olid, kobades nende ääri ja vormi. Nad tundusid painduvad nagu paks paber ja kui nende ääri pöidlaga liigutati nagu raamatulehti, siis sahisesid need metalse kõlaga. ‥
Ma usun, et ükski inimene poleks saanud dikteerida käsikirjades kirjutatut, ilma et ta oleks inspireeritud, sest kui mina olin tema kirjutaja, dikteeris su isa mulle tund tunni järel. Pärast sööki või muid katkestusi alustas ta kohe sealt, kus pooleli jäi, ilma et oleks käsikirjale pilku heitnud või lasknud sealt endale mingit osa ette lugeda. See oli tema jaoks täiesti tavaline käitumisviis. Oleks mõeldamatu, et õppinud mees oleks seda teha suutnud; ja et keegi nii asjatundmatu ja harimatu nagu tema seda suutis, on lihtsalt võimatu. (Emma Smith. Last Testimony of Sister Emma. – The Saints’ Herald, 1. okt 1879, lk 289–290.)
Joseph Smithile anti asjad, mis talle tõlkimisel abiks olid.
Joseph Smith ei tõlkinud Mormoni Raamatut tavalisel viisil. Ta ei osanud plaatidel olevat originaalkeelt ega seda, kuidas seda inglise keelde tõlkida. Pigem ta tõlgendas ilmutuse kaudu teksti ühest keelest teise – „Jumala anni ja väega” (ÕL 135:3).
Joseph ja tema kirjutajad kirjutasid kahest vahendist, mida Mormoni Raamatu tõlkimisel kasutati. Ühte vahendit, mida nimetatakse Mormoni Raamatus „tõlkijateks” (Mo 8:13), tunnevad viimse aja pühad tänapäeval rohkem Uurimi ja Tummimina (vt JSA 1:35). Oliver Cowdery tunnistas, et vaadates läbi Uurimi ja Tummimi sai Joseph „lugeda inglise keeles muudetud egiptuse kirja, mis oli plaatidele uurendatud” (Märksõna „Book of Mormon Translation”. – Gospel Topics, topics.ChurchofJesusChrist.org).
Mõned hilisemad ülestähendused viitavad sellele, et mõnikord kasutas Joseph Mormoni Raamatu tõlkimiseks teist vahendit. Selleks vahendiks oli väike ovaalne kivi, mida kutsutakse nägijakiviks, mille Joseph leidis mitu aastat enne kuldplaatide saamist. Nende ülestähenduste kohaselt pani Joseph tõlkijad või nägijakivi mütsi sisse, et liigset valgust ära varjata, mis võimaldas tal paremini näha, ja luges valjult ette sõnad, mis vahendile ilmusid. (Vt märksõna „Book of Mormon Translation”, topics.ChurchofJesusChrist.org; vt ka Richard E. Turley noorem, Robin S. Jensen ja Mark Ashurst-McGee. Nägija Joseph. – Liahoona, okt 2015.
Rohkem kui aasta pärast Mormoni Raamatu avaldamist, paluti Josephil ühel koosolekul Mormoni Raamatu esiletulemise mõningaid üksikasju meenutada. Koosoleku protokollis on kirjas, et ta „ütles, et maailmale pole ette nähtud teada anda kõiki Mormoni Raamatu saamisloo üksikasju” ja et „tal ei ole kohane neid asju jagada” (Minutes, Oct. 25–26, 1831. Minute Book 2, 13, josephsmithpapers.org).
Vanem Neal A. Maxwell Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on selgitanud:
Paljud, kes Mormoni Raamatut loevad, soovivad arusaadavatel põhjustel teada rohkem selle saamisloo kohta, muuhulgas selle tegeliku tõlkeprotsessi kohta. Seega on meie teadmised Mormoni Raamatu tegeliku saamisloo kohta küll adekvaatsed, kuid mitte kõikehõlmavad. ‥
‥ Ehk varjatakse tõlkimise üksikasju meie eest ka sellepärast, et me peaksime süüvima pigem raamatu sisusse, kui tundma liigset muret selle üle, kuidas me selle raamatu saime. (Neal A. Maxwell. By the Gift and Power of God. – Ensign, jaan 1997, lk 39, 41.)
2. osa
Kuidas on Mormoni Raamatu tunnistajate tunnistused täiendavateks tõenditeks selle tõepärasusest?
Joseph Smith ja Oliver Cowdery said Mormoni Raamatut tõlkides teada, et Issand näitab plaate kolmele tunnistajale (vt Et 5:2–4). Oliveril, David Whitmeril ja Martin Harrisel oli inspireeritud soov olla need kolm erilist tunnistajat (ÕL 17. osa päis).
Juunis 1829 näidati Oliverile, Davidile ja Martinile imelisel viisil plaate. Nad tunnistasid, et „Jumala ingel tuli taevast alla ning tõi ja asetas plaadid meie silmade ette, nii et me vaatasime ja nägime plaate ja uurendusi nendel” (Kolme tunnistaja tunnistus Mormoni Raamatus).
Kohe pärast seda kui kolmel tunnistajal oli kogemus ingliga, pöördus Joseph Smith tagasi Whitmerite koju ja hüüdis oma vanematele: „Isa, ema! Te ei tea kui õnnelik ma olen! Issand on nüüd näidanud plaate lisaks minule veel kolmele – nad nägid inglit, kes neile tunnistas ja nad peavad jagama tunnistust, et see, mida ma olen rääkinud, on õige, sest nüüd teavad nad ise, et ma ei peta inimesi. Ja ma tunnen, nagu oleks koorem minult võetud, mida oli peaaegu liiga raske kanda. Ja mu süda rõõmustab, et ma ei ole enam täiesti üksi selles maailmas.” (Lucy Mack Smith. History 1845, lk 153–157, josephsmithpapers.org.)
Hiljem näitas Joseph kuldplaate veel kaheksale tunnistajale. Nad tunnistasid, et „me hoidsime [plaate] oma käes ‥ ja nägime ka neil olevaid uurendusi, ‥ ja teame kindlalt, et eelmainitud Smith on saanud plaadid, millest me oleme rääkinud” (Kaheksa tunnistaja tunnistus Mormoni Raamatus).
Hoolimata erimeelsustest Joseph Smithiga, mis viisid selleni, et kõik kolm tunnistajat Kirikust kõrvale jäid (Oliver Cowdery ja Martin Harris tulid hiljem tagasi), jätkasid nad oma tunnistuste kinnitamist kogu elu. Samamoodi taaskinnitasid kõik kaheksa tunnistajat oma tunnistust plaatide uurimisest, kuigi mõned neist lõpuks Kirikust võõrandusid. Hoolimata nende muutunud suhtumistest Joseph Smithi ja Kirikusse, on nende paljude aastate jooksul tehtud arvukate avalduste ühine jõud võimsaks tunnistuseks nende poolt Mormoni Raamatus avaldatud avalduste usaldusväärsusest. (Märksõna „Witnesses of the Book of Mormon”. – Church History Topics, ChurchofJesusChrist.org)