3.

Preesterluse põhimõtted

3.0

Sissejuhatus

Preesterlus on Jumala volitus ja vägi. Taevane Isa teeb oma tööd „tuua inimestele surematus ja igavene elu“ (Ms 1:39) preesterluse kaudu. Jumal annab oma poegadele ja tütardele maa peal väe ja volituse, et nad saaksid aidata seda tööd täide viia (vt 1. ptk).

3.2

Preesterluse õnnistused

Lepingute ja preesterluse talituste kaudu võimaldab Jumal suuri õnnistusi kõigile oma lastele. Nende õnnistuste seas on järgmised:

• ristimine ja Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmesus;

• Püha Vaimu and;

• sakramendist osasaamine;

• Kiriku kutsetes ja määratud ülesannetes teenimise volitus ja vägi;

• patriarhaalse õnnistuse ning teiste tervendavate, trööstivate ja juhatavate preesterluse õnnistuste saamine;

• Jumala väega õnnistamine templis;

• oma pereliikmetega kogu igavikuks kokku pitseerimine;

• igavese elu lubadus.

3.3

Melkisedeki preesterlus ja Aaroni preesterlus

Preesterlusel on Kirikus kaks osa: Melkisedeki preesterlus ja Aaroni preesterlus (vt ÕL 107:1).

3.3.1

Melkisedeki preesterlus

Melkisedeki preesterlus on „püha preesterlus Jumala Poja korra järgi” (ÕL 107:3). See on vägi, mille kaudu Jumala pojad ja tütred võivad saada Tema-sarnaseks (vt ÕL 84:19–21; 132:19–20).

Selle volitusega juhivad ja haldavad Kiriku juhid kogu Kiriku vaimset tööd (vt ÕL 107:18).

Vaiajuhataja on juhtiv ülempreester vaias (vt ÕL 107:8, 10; vt ka 6. ptk selles käsiraamatus). Piiskop on juhtiv ülempreester koguduses (vt ÕL 107:17; vt ka 7. ptk selles käsiraamatus).

Leidmaks infot Melkisedeki preesterluse ametite ja kohustuste kohta, vt osa 8.1.1.

3.3.2

Aaroni preesterlus

Aaroni preesterlus on „lisa ‥ Melkisedeki preesterlusele” (ÕL 107:14). See hõlmab järgmisi võtmeid:

• inglite teenimine;

• meeleparanduse evangeelium;

• selliste talituste läbiviimine nagu ristimine pattude andekssaamiseks.

(Vt ÕL 13:1; 84:26–27; 107:20)

Piiskop on Aaroni preesterluse juhataja koguduses (vt ÕL 107:15).

Leidmaks infot Aaroni preesterluse ametite ja kohustuste kohta, vt 10.1.3.

3.4

Preesterluse volitus

Preesterluse volitus on volitus Jumalat esindada ja Tema nimel tegutseda. Kirikus kasutatakse kogu preesterluse volitust nende juhatusel, kes hoiavad preesterluse võtmeid.

3.4.1

Preesterluse võtmed

Preesterluse võtmed on volitus juhatada preesterluse kasutamist Jumala laste heaks.

3.4.1.1

Need, kes hoiavad preesterluse võtmeid

Issand on andnud igale oma apostlile kõik võtmed, mis kuuluvad Jumala kuningriigi juurde maa peal. Elus olev vanemapostel, Kiriku president, on ainus inimene maa peal, kes on volitatud kõiki neid preesterluse võtmeid kasutama (vt ÕL 81:1–2; 107:64–67, 91–92; 132:7).

Kiriku presidendi juhatusel antakse võtmeid preesterluse juhtidele, et nad saaksid oma vastutusalal juhtida. Nende juhtide seas on:

• vaia- ja ringkonnajuhatajad;

• piiskopid ja kogudusejuhatajad;

• Melkisedeki ja Aaroni preesterluse kvoorumite juhatajad;

• templipresidendid;

• misjoni ja misjonäride koolituskeskuse juhatajad;

Need juhid saavad preesterluse võtmed, kui nad kutsetesse asetatakse.

Preesterluse võtmeid ei anta kellelegi teisele, sh kohalike preesterluse juhtide nõuandjatele ega Kiriku organisatsioonide juhatajatele. Kiriku organisatsioonide juhatajad juhivad nende juhatuse all, kes hoiavad preesterluse võtmeid (vt 4.2.4).

3.4.1.2

Kord Issanda töös

Preesterluse võtmed tagavad, et päästmis- ja ülendustööd tehakse korrakohaselt (vt ÕL 42:11; 132:8). Need, kes hoiavad preesterluse võtmeid, juhatavad Issanda tööd oma vastutusalal. See juhivolitus kehtib vaid teatud juhikutsega kaasnevates kohustustes. Kui preesterluse juhid kutsetest vabastatakse, siis nad enam neid võtmeid ei hoia.

3.4.2

Preesterluse andmine ja ametisse pühitsemine

Aaroni ja Melkisedeki preesterlus antakse Kiriku väärilistele meesliikmetele nende juhatusel, kes hoiavad preesterluse võtmeid (vt ÕL 84:14–17). Kui mees on saanud vastava preesterluse, pühitsetakse ta selles preesterluses näiteks diakoni või vanema ametisse. Preesterluse hoidja kasutab preesterlust selle ameti õiguste ja kohustuste kohaselt (vt ÕL 107:99).

Leidmaks preesterluse andmise ja preesterlusse pühitsemise kohta lisainfot, vt 8.1.1 ja 18.10.

3.4.3

Preesterluse volituse delegeerimine Kirikus teenimiseks

3.4.3.1

Ametisse asetamine

Kui mehi ja naisi preesterluse võtmete hoidjate juhatusel ametisse asetatakse, saavad nad Jumalalt volituse selles kutses tegutseda. Kui nad kutsest vabastatakse, ei ole neil enam selle kutsega seotud volitust.

Kõik Kiriku liikmed, kes teenimiseks ametisse asetatakse, saavad jumaliku volituse ja kohustuse oma kutses tegutseda. Näiteks.

• Kui piiskop kutsub mõne naise koguduse Abiühingu juhatajaks ja asetab ta ametisse, antakse talle volitus koguduses Abiühingu tööd juhatada.

Kõik, kes on kutsutud ja ametisse asetatud, teenivad oma juhtide juhatuse all (vt 3.4.1.2).

3.4.3.2

Ülesande määramine

Eesistuvad Kiriku juhid võivad delegeerida volitust ülesande andmise kaudu. Kui mehi ja naisi sellistesse ülesannetesse määratakse, annab Jumal neile tegutsemiseks vajaliku volituse. Näiteks.

• Esimene Presidentkond ja Kaheteistkümne Apostli Kvoorum delegeerivad volituse seitsmekümnetele, keda määratakse piirkondi haldama ja vaiakonverentsidel eesistuja olema.

• Kiriku liikmetele delegeeritakse volitus teenida teenivate vendade ja teenivate õdedena.

Mingiks ülesandeks delegeeritud volitus piirdub konkreetsete kohustuste ja ülesande kestusega.

3.4.4

Preesterluse volituse õigemeelne rakendamine

Seda volitust saab kasutada vaid õigemeelselt (vt ÕL 121:36). Selle kasutamine põhineb veenmisel, pikameelsusel, lahkusel, tasadusel, teesklematul armastusel ja heldusel (vt ÕL 121:41–42).

Preesterluse volituse kasutajad ei suru oma tahet teistele peale. Nad ei kasuta seda isekal eesmärgil.

3.5

Preesterluse vägi

Preesterluse vägi on vägi, millega Jumal oma lapsi õnnistab. Jumala preesterluse vägi kandub kõigi Kiriku liikmeteni, naiste ja meesteni, kui nad peavad Temaga sõlmitud lepinguid. Liikmed sõlmivad neid lepinguid, kui saavad preesterluse talitusi. (Vt ÕL 84:19–20.)

Liikmed võivad saada selliseid preesterluse väe õnnistusi nagu:

• eluks vajalik juhatus;

• inspiratsioon, et teada, kuidas teenida pereliikmeid ja teisi;

• jõud raskustele vastu pidada ja neid võita;

• võimeid suurendavad Vaimu annid;

• ilmutus, et teada, kuidas teha tööd, milleks neid on pühitsetud, ametisse asetatud või mida tegema määratud;

• abi ja jõud, et saada rohkem Jeesuse Kristuse ja Taevase Isa sarnaseks.

3.5.1

Lepingud

Leping on Jumala ja Tema laste vaheline püha lubadus. Jumal seab lepingu tingimused ja Tema lapsed nõustuvad neid tingimusi täitma. Jumal lubab oma lapsi lepingu täitmise eest õnnistada.

Kõik, kes lepinguid pidades lõpuni vastu peavad, saavad igavese elu (vt 2Ne 31:17–20; ÕL 14:7).

Lapsevanemad, Kiriku juhid ja teised aitavad inimestel evangeeliumitalitusi saades lepingute sõlmimiseks valmistuda. Nad veenduvad, et see inimene mõistab neid lepinguid, mida ta sõlmima hakkab. Kui keegi on sõlminud lepingu, aitavad nad tal sellest kinni pidada. (Vt Mo 18:8–11, 23–26.)

3.5.2

Talitused

Talitus on püha toiming, mida tehakse preesterluse volitusega.

Paljude talituste käigus sõlmivad inimesed Jumalaga lepinguid. Sellisteks talitusteks on nt ristimine, sakrament, templiand ja abielu pitseerimise talitus.

Päästmise ja ülenduse talitused on vajalikud igaveseks eluks. Leidmaks lisainfot, vt 18.1.

3.6

Preesterlus ja kodu

Kõiki Kiriku liikmeid – naisi, mehi ja lapsi –, kes oma lepinguid peavad, õnnistatakse nende kodus Jumala preesterluse väega, mis tugevdab neid endid ja nende perekonda (vt 3.5). See vägi aitab liikmetel teha Jumala päästmis- ja ülendustööd enda ja oma pere elus (vt 2.2).

Melkisedeki preesterlust hoidvad mehed saavad anda pereliikmetele juhatuseks, tervenemiseks või trööstiks preesterluse õnnistusi. Vajadusel võivad Kiriku liikmed paluda neid õnnistusi ka sugulastelt, teenivatelt vendadelt või kohalikelt Kiriku juhtidelt.