22.

Ajalike vajaduste eest hoolitsemine ja enesega toimetuleku parandamine

22.0

Sissejuhatus

Kiriku liikmed sõlmivad lepingu, et nad on nõus „kandma üksteise koormaid, ‥ leinama koos nendega, kes leinavad; ‥ ja trööstima neid, kes vajavad tröösti” (Mo 18:8–9).

Lisaks nõustatakse Kiriku liikmeid parandama oma toimetulekut usina töö ja Issanda abiga. Enesega toimetulek on suutlikkus hoolitseda iseenda ja oma pere vaimsete ja ajalike eluvajaduste eest, pühenduda sellele ja teha selle nimel jõupingutusi.

---

ISIKLIKUD JA PEREKONDLIKUD JÕUPINGUTUSED

---

22.1

Parandage enesega toimetulekut

Liikmed parandavad Issanda abil enesega toimetulekut järgmiselt:

• nad saavad vaimselt, füüsiliselt ja emotsionaalselt tugevamaks;

• harivad ennast ja leiavad tööd;

• nende ajalik valmisolek paraneb.

22.1.4

Ajalik valmisolek

Pühakirjades õpetatakse, miks on tähtis ette valmistuda (vt Hs 38:7; ÕL 38:30). Liikmeid nõustatakse ennast ette valmistama, et nad suudaksid hoolitseda iseenda ja oma pere ning hädaajal ka teiste eest.

Liikmed tugevdavad oma rahalist valmisolekut, kui nad teevad järgmist:

• maksavad kümnist ja annetusi (vt Ml 3:8–12);

• vabanevad võlgadest ja väldivad neid nii palju, kui võimalik;

• koostavad eelarve ja elavad selle piires;

• säästavad tulevikuks;

• omandavad sobiva hariduse, et aidata hoolitseda iseenda ja oma pere eest (vt 22.3.3).

Valmisolek hõlmab ka plaani, kuidas eriolukorras põhivajaduste eest hoolitseda. Liikmeid innustatakse varuma endale toidu, vee ja muu vajaliku lühi- kui ka pikaajalise tagavara.

22.2

Teenige neid, kes vajavad ajalikku ja emotsionaalset abi

Issanda jüngreid õpetatakse „armastama ja üksteist teenima” ning „aita[ma] neid, kes vajavad ‥ abi” (Mo 4:15–16). Liikmed püüavad teisi näha, nagu Päästja neid näeb, mõistes nende ainulaadseid tugevusi ja vajadusi. Nende vajaduste seas võib olla toit, riided, eluase, haridus, töö, füüsiline tervis ja emotsionaalne heaolu.

22.2.1

Issanda varaait

Kõiki neid vahendeid, millega Kirik saab ajaliku abi vajajaid aidata, kutsutakse Issanda varaaidaks (vt ÕL 82:18–19). Siia juurde kuuluvad liikmete annetused aja, annete, kaastunde, materiaalsete asjade ja raha näol, et abivajajaid aidata.

Issanda varaait on igas koguduses ja vaias. Juhtidel on sageli võimalik aidata inimestel ja peredel nende vajadustele lahendusi leida, toetudes koguduse ja vaialiikmete pakutud teadmistele, oskustele ja abile.

22.2.2

Paastuseadus ja paastuannetused

Issand on kehtestanud paastuseaduse ja paastuannetused, et oma rahvast õnnistada ja anda neile võimalus abivajajate eest hoolitseda. Liikmed saavad Issandaga lähedasemaks ja muutuvad vaimselt tugevamaks, kui nad elavad paastuseaduse järgi. (Vt Js 58:6–12; Ml 3:8–12)

Paastuda saab ükskõik mis ajal, kuid Kiriku liikmed peavad tavaliselt paastupäevaks kuu esimest hingamispäeva. Paastupäeva juurde kuulub tavaliselt järgmine:

• palvetamine;

• 24 tundi söömata ja joomata olemine (kui selleks ollakse füüsiliselt võimelised);

• helde paastuannetus.

Paastuannetusega aidatakse abivajajaid. Kui liikmed paastuvad, kutsutakse neid üles tegema vähemalt söömata jäänud einete väärtusega võrdväärse annetuse.

Liikmed võivad anda oma paastuannetuse ning täidetud paastu ja teiste annetuste vormi piiskopile või ühele ta nõuandjale. Mõnes piirkonnas saavad nad teha annetuse ka interneti vahendusel.

---

JUHTIDE JÕUPINGUTUSED

---

22.3

Enesega toimetuleku parandamise ja abivajajate teenimise kava

22.3.1

Otsige üles abivajajad

Piiskopi püha kohustus on abivajajad üles otsida ja nende eest hoolitseda (vt ÕL 84:112). Piiskopi aitamisel selle kohustuse juures on tähtis roll ka järgmistel inimestel:

• teenivad vennad ja õed;

• Abiühingu ja vanemate kvoorumi juhatused;

• piiskopi nõuandjad;

• ülejäänud koguduse nõukogu liikmed.

22.3.2

Aidake liikmetel hinnata lühiajalisi vajadusi ja nendega tegeleda

Liikmed püüavad rahuldada oma põhivajadusi omal jõul ning pere ja sugulaste abiga. Kui sellest ei piisa, võivad liikmed vajada abi teistest allikatest, nagu

• riigi ja kogukonna abiallikad (vt 22.12);

• Kiriku abi.

Kiriku abi võib hõlmata lühiajaliste vajaduste katmist, nagu toit, hügieenitarbed, riided, eluase või muud põhivajadused. Nende vajaduste rahuldamiseks võivad piiskopid kasutada paastuannetusi. Seal, kus piiskoppidel on võimalik esitada tellimusi, kasutavad nad tavaliselt toidu ja muude põhivajaduste katmiseks just seda võimalust (vt „Bishops’ Orders and Referrals” Juhi ja asjuri vahendite [LCR] süsteemis).

22.3.3

Aidake liikmetel parandada pikaajalist enesega toimetulekut

Selleks et tegeleda pikaajaliste väljakutsetega, võivad liikmed vajada jätkuvat tuge. Nende enesega toimetulek võib paraneda hariduse, tööalase väljaõppe või muude vahendite abil, mis nende pikemaajalisi vajadusi katavad.

Enesega toimetuleku plaan aitab liikmetel tuvastada oma tugevaid külgi ja vajadusi. Lisaks aitab see neil tuvastada kasulikke abivahendeid. Kiriku toetuse andmist peaks kaaluma iga kord selle plaani abil.

22.3.4

Teenige neid, kes vajavad emotsionaalset abi

Paljudel liikmetel on emotsionaalseid väljakutseid. Nende väljakutsete juures saavad teenivad vennad ja õed ning koguduse juhid liikmeid oluliselt aidata.

22.4

Kiriku toetuse andmise põhimõtted

Liikmed püüavad hoolitseda enda ja oma pere eest Issanda abiga.

Kiriku toetuse eesmärk on aidata liikmetel saada sõltumatuks, mitte sõltuvaks. Igasugune toetus peaks tugevdama liikmete püüdlusi enesega toime tulla.

22.4.1

Innustage isiklike ja perekondlike kohustuste täitmist

Juhid õpetavad, et inimesed ja pered vastutavad esmalt ise oma ajaliku, emotsionaalse ja vaimse heaolu eest.

Enne Kiriku toetuse andmist vaatab piiskop (või mõni teine juht või liige, kellele ta vastava ülesande annab) koos liikmetega üle, milliseid vahendeid nad oma vajaduste rahuldamiseks kasutavad.

22.4.2

Andke ajutist abi esmavajaduste katmiseks

Kiriku toetuse eesmärk on katta ajutiselt liikmete põhivajadusi, kui nad püüavad oma toimetulekut parandada.

Piiskopid peaksid kasutama toetuse summa ja kestuse kaalumisel oma otsustusvõimet ja otsima vaimset juhatust. Nad peaksid olema kaastundlikud ja helded, kuid samas mitte tekitama sõltuvust.

22.4.3

Andke raha asemel pigem abivahendeid või teenuseid

Piiskop ei peaks andma võimaluse korral sularaha. Selle asemel peaks ta pakkuma liikmetele toitu või teenuseid paastuannetuste või piiskopi tellimuste abil. See võimaldab liikmetel oma raha eest muid vajadusi katta.

Kui sellest ei piisa, võib piiskop ajutise toetuse näol paastuannetuste abil olulisi arveid tasuda (vt 22.5.2).

22.4.4

Pakkuge töö- või teenimisvõimalusi

Piiskopid paluvad toetuse saajatel võimete piires töötada või teenuseid pakkuda. See aitab liikmetel säilitada eneseväärikust. Lisaks suurendab see nende võimet enesega toime tulla.

22.4.5

Hoidke Kiriku toetusega seotud infot konfidentsiaalsena

Piiskop ja teised koguduse liikmed hoiavad igasugust infot Kiriku toetust vajada võivate liikmete kohta konfidentsiaalsena. See kaitseb liikmete privaatsust ja eneseväärikust.

22.5

Kiriku toetuse andmise eeskirjad

Kiriku juhid peaksid järgima paastuannetuste või piiskopi tellimuste kaudu toiduks ja muudeks põhivajadusteks toetust andes selles osas välja toodud eeskirju.

22.5.1

Kiriku toetuse saajatega seotud eeskirjad

22.5.1.1

Koguduse liikmete toetamine

Kiriku toetust saavad liikmed peaksid elama üldjuhul koguduse piires ja nende liikmekaart peaks olema selles koguduses. Toetust võib anda vaatamata sellele, kas liige käib regulaarselt Kiriku koosolekutel või järgib Kiriku käitumisnorme.

22.5.1.2

Piiskoppide ja vaiajuhatajate toetamine

Enne kui piiskop võib kasutada paastuannetusi või piiskopi tellimust iseenda või oma pere tarbeks, on vajalik vaiajuhataja kirjalik nõusolek.

22.5.1.4

Inimeste toetamine, kes ei ole Kiriku liikmed

Inimestele, kes ei ole Kiriku liikmed, tutvustatakse tavaliselt toetuse saamiseks kohaliku kogukonna tugisüsteemi. Harvadel juhtudel võib piiskop Vaimu juhatusel neid paastuannetuste või piiskopi tellimuse abil toetada.

22.5.2

Paastuannetuste kasutamise eeskirjad

22.5.2.1

Arstiabi või muu tervishoiuteenus

Igas Kiriku piirkonnas on kehtestatud heaks kiidetud piirid, mille ulatuses võib paastuannetustest katta füüsilise või vaimse tervisega seotud ravikulud, sh hambaravi.

Heaks kiidetud summad ja juhised leiate paastuannetuste ravikuludeks kasutamist selgitavalt veebilehelt „Use of Fast Offerings for Medical Expenses”.

22.5.2.3

Paastuannetuse tagasimaksmine

Liikmed ei maksa Kirikult saadud paastuannetuse toetust tagasi.

22.5.2.4

Kogudusele kasutamiseks mõeldud paastuannetuste summa

Piiskoppidelt ei nõuta, et nad piirduksid koguduse liikmetele paastuannetuste toetust jagades koguduse piires kogutud annetuste summaga.

22.5.3

Maksete tegemise eeskirjad

Võimaluse korral tuleks suunata maksed otse tooteid või teenuseid pakkuvatele ettevõtetele.

22.5.4

Eeskirjad seoses piiskopile või vaiajuhatajale kasulike maksetega

Piiskop ei või tasuda liikmetele paastuannetuste toetuse maksmisel kaupade või teenuste eest omakasu ajendil.

Kui liikme heaks tehtav paastuannetuse makse toob kasu vaiajuhatajale või tema omanduses olevale ettevõttele, on nõutav piirkonnajuhatuse heakskiit.

22.6

Koguduse juhtide rollid

22.6.1

Piiskop ja tema nõuandjad

Piiskopile on antud jumalik korraldus ajaliku abi vajajad üles otsida ja nende eest hoolitseda (vt ÕL 84:112). Ta delegeerib suure osa sellest tööst Abiühingu ja vanemate kvoorumi juhatustele. Kuid teatud ülesandeid täidab vaid piiskop. Piiskopi võimalikud ülesanded

• Otsustab igasuguse ajutise toetuse liigi, summa ja kestuse üle.

• Kiidab heaks paastuannetuste toetuse (vt 22.4 ja 22.5) ning piiskopi tellimused toidu ja muude peamiste tarbekaupade soetamiseks (vt 22.13).

• Vaatab isiklikult üle liikmete enesega toimetuleku plaanid. Teeb teistele juhtidele ülesandeks nende plaanide täitmist vajaduse korral jälgida.

Piiskopi ja tema nõuandjate kohustused

• Õpetada põhimõtteid ja õnnistusi, mis on seotud 1) nende eest hoolitsemisega, kellel on ajalisi ja emotsionaalseid vajadusi, 2) enesega toimetuleku parandamisega (vt 22.1).

• Õpetada paastuseadust ja innustada liikmeid tegema heldeid paastuannetusi (vt 22.2.2).

• Jälgida paastuannetuste kogumist ja arvestamist (vt 34.3.2).

22.6.2

Abiühingu ja vanemate kvoorumi juhatused

Abiühingu ja vanemate kvoorumi juhatustel on piiskopi juhatuse all abivajajate eest hoolitsemisel koguduses võtmeroll (vt 8.2.2 ja 9.2.2). Need juhid õpetavad koguduse liikmeid tegema järgmist:

• teenima abivajajaid;

• elama paastuseaduse järgi;

• parandama enesega toimetulekut;

• tugevdama isiklikku ja perekonna valmisolekut.

22.6.3

Teenivad vennad ja õed

Vaimsete ja ajalike vajaduste leevendamine algab sageli teenivatest vendadest ja õdedest (vt 21.1). Nad teatavad nende vajadustest, keda nad teenivad, oma vanemate kvoorumi või Abiühingu juhatustele teenimisvestluste käigus ja muul ajal. Konfidentsiaalsetest vajadustest peavad nad teavitama otse piiskoppi.

22.7

Koguduse nõukogu roll

Üks koguduse nõukogu tähtsaid rolle on planeerida, kuidas hoolitseda abivajajate eest ja aidata neil hakata enesega toime tulema (vt 4.4). Nõukogu liikmed toetuvad nende plaanide tegemisel teenimisvestluste käigus ja isiklikult abivajajatega suheldes saadud infole. Liikmete vajadusi arutades suhtub nõukogu austavalt kõikidesse, kes soovivad jääda konfidentsiaalseks.

22.8

Koguduse noortenõukogu roll

Üks koguduse noortenõukogu eesmärke on aidata noortel saada pühadeks Jeesuse Kristuse järgijateks (vt 29.2.6).

Koguduse noortenõukogu plaanib piiskopi juhatuse all, kuidas teenida abivajajaid oma koguduses ja kogukonnas.