Käsiraamatud ja kutsed
24. Misjonäride soovitamine ja misjoniteenistus


„24. Misjonäride soovitamine ja misjoniteenistus”, Üldkäsiraamatu valitud osad (2023).

„24. Misjonäride soovitamine ja misjoniteenistus”, Üldkäsiraamatu valitud osad.

misjonärid kõndimas

24.

Misjonäride soovitamine ja misjoniteenistus

24.0

Sissejuhatus

Vanal ajal andis Issand korralduse koguda Iisraeli „kõi[gi] rahva[ste seast], neid ristides Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse” (Mt 28:19; vt ka s 20). Issand on seda korraldust sel viimsel ajal uuesti korranud (vt ÕL 39:11; 68:6–8; 112:28–30).

Issanda teenimine misjonärina on püha ja eriline võimalus. See toob igavesi õnnistusi sellele inimesele endale ja neile, keda ta teenib (vt ÕL 18:14–16).

Issand palub kõikidel väärilistel ja selleks võimelistel noortel meestel misjoniks valmistuda ja seal teenida.

Lisaks võtab Issand hea meelega misjonil teenima väärilisi ja selleks võimelisi noori naisi, kui nad seda soovivad.

Ka seeniormisjonärid on vajatud ja neid innustatakse samuti teenimiseks valmistuma.

24.1

Teenimiskutse

Misjonärid esindavad Issandat ja neid peab ametisse kutsuma keegi, kellel on selleks vastav volitus (vt ÕL 42:11; UA 1:5). Misjonikutse esitab tavaliselt Kiriku president. Seeniorteenistusmisjonäride kutse esitab tavaliselt vaiajuhataja.

24.2

Misjoniülesanded

Misjonäri teenimiskutse hõlmab konkreetset ülesannet. Need ülesanded on väga erinevad.

24.2.1

Noored õpetusmisjonärid

Enamikule noortest misjonäridest antakse ülesandeks õpetada evangeeliumi kodust eemal. Neid ülesandeid jagatakse apostlitele antud ilmutuse kaudu. Need misjonärid teenivad misjonijuhataja juhatuse all.

24.2.2

Noored teenistusmisjonärid

Mõnedele noortele misjonäridele antakse ülesandeks teenida Kirikut ja kogukonda kodus elades. Neid ülesandeid jagatakse apostlitele antud ilmutuse kaudu kandidaatidele, kes sobivad oma olukorra tõttu enim teenistusmisjonile (vt 24.3.3).

24.2.3

Seeniormisjonärid

Kõiki seeniormisjonäre innustatakse otsima inimesi, keda nad saaksid õpetada, ja kellel nad saaksid aidata ristimiseks valmistuda. Lisaks võivad seeniormisjonärid saada ülesandeks toetada järgmisi isikuid:

  • liikmeid ning piirkonna ja kohalikke juhte,

  • Kiriku osakondi ja kinnistuid,

  • heategevusorganisatsioone.

Seeniormisjonäridel ei paluta töötada sama palju tunde, teha kõike samamoodi ja vastata samadele ootustele, mida eeldatakse noortelt misjonäridelt.

Seeniormisjonäride ülesandeid jagatakse apostlitele antud ilmutuse kaudu. Kandidaatidel on võimalus öelda, millist ülesannet nad eelistavad, kuid nad peaksid olema valmis nõustuma iga ülesandega.

24.2.4

Seeniorteenistusmisjonärid

Lisaks kodukoguduse või -vaia kutsetele võivad liikmed teenida Issandat seeniorteenistusmisjonäridena. Need misjonärid teenivad Kiriku osakondades, kinnistutel ja misjonitel ning nende teenimine on väga hinnatud (vt 24.7.1). Nad elavad kodus.

Seeniormisjonärid kutsub ametisse vaiajuhataja. Nad teenivad tema juhatuse all. See, kui palju aega nad igal nädalal teenivad, sõltub nende võimekusest, teenimisvõimalustest nende piirkonnas ja piirkonna juhatuse suunistest.

24.2.5

Misjoniülesannete kokkuvõte

Misjoniülesannete liigid on kokkuvõtlikult kirjas järgnevas tabelis.

Noor õpetusmisjonär
(vt 24.2.1)

Noor teenistusmisjonär
(vt 24.2.2)

Seeniormisjonär
(vt 24.2.3)

Seeniorteenistusmisjonär
(vt 24.2.4)

Kes esitab kutse

Noor õpetusmisjonär
(vt 24.2.1)

Kiriku president

Noor teenistusmisjonär
(vt 24.2.2)

Kiriku president

Seeniormisjonär
(vt 24.2.3)

Kiriku president

Seeniorteenistusmisjonär
(vt 24.2.4)

Vaiajuhataja

Kes annab ülesande

Noor õpetusmisjonär
(vt 24.2.1)

Apostel

Noor teenistusmisjonär
(vt 24.2.2)

Apostel

Seeniormisjonär
(vt 24.2.3)

Apostel

Seeniorteenistusmisjonär
(vt 24.2.4)

Vaiajuhataja

Kes asetab ametisse

Noor õpetusmisjonär
(vt 24.2.1)

Vaiajuhataja

Noor teenistusmisjonär
(vt 24.2.2)

Vaiajuhataja

Seeniormisjonär
(vt 24.2.3)

Vaiajuhataja

Seeniorteenistusmisjonär
(vt 24.2.4)

Vaiajuhataja või nõuandja

Elab

Noor õpetusmisjonär
(vt 24.2.1)

Kodust eemal

Noor teenistusmisjonär
(vt 24.2.2)

Kodus

Seeniormisjonär
(vt 24.2.3)

Kodust eemal või kodus

Seeniorteenistusmisjonär
(vt 24.2.4)

Kodus

Tema misjoni juht

Noor õpetusmisjonär
(vt 24.2.1)

Misjonijuhataja või ajaloolise paiga juhataja

Noor teenistusmisjonär
(vt 24.2.2)

Vaiajuhataja

Seeniormisjonär
(vt 24.2.3)

Misjoni või ajaloolise paiga juhataja või templipresident; piirkonna juhataja

Seeniorteenistusmisjonär
(vt 24.2.4)

Vaiajuhataja

Kellele annab aru

Noor õpetusmisjonär
(vt 24.2.1)

Misjonijuhataja või ajaloolise paiga juhataja

Noor teenistusmisjonär
(vt 24.2.2)

Teenistusmisjoni juht

Seeniormisjonär
(vt 24.2.3)

Misjoni või ajaloolise paiga juhataja või templipresident; piirkonna juhataja; külastuskeskuse juhataja; Kiriku osakonna või kinnistu haldur

Seeniorteenistusmisjonär
(vt 24.2.4)

Teenimisülesande juht

Vanusepiirang

Noor õpetusmisjonär
(vt 24.2.1)

18–25 (mehed)
19–29 (naised)

Noor teenistusmisjonär
(vt 24.2.2)

18–25 (mehed)
19–29 (naised)

Seeniormisjonär
(vt 24.2.3)

40-aastased või vanemad abielupaarid või vallalised õed

Seeniorteenistusmisjonär
(vt 24.2.4)

26-aastased või vanemad

24.3

Misjonil teenimiseks valmistumine ja kõlblikkus

Potentsiaalseid misjonäre innustatakse misjonil teenima armastusest Issanda ja Tema laste vastu. Nad peaksid teadma, mida misjonäride soovitamise vestlusel küsitakse.

24.3.1

Jeesusesse Kristusesse pöördumine

Potentsiaalsed misjonärid püüavad pöörduda üha tugevamini Jeesusesse Kristusesse ja Tema taastatud evangeeliumi.

24.3.2

Väärilisuse nõuetele vastamine

Potentsiaalsed misjonärid püüavad olla Vaimu kaasluse väärilised. See on vajalik tõhusaks misjonitööks (vt ÕL 42:13–14).

24.3.2.1

Meeleparandus

Meeleparanduseks on vaja Kristusesse usku rakendada ja käske pidada. See hõlmab pattude tunnistamist ja hülgamist. Tõsiste pattude puhul on meeleparanduseks vajalik patud piiskopile või vaiajuhatajale üles tunnistada.

Meeleparandajale antakse andeks ning ta saab puhtaks Jeesuse Kristuse lepituse ja armu kaudu. Issand ei pea seda pattu enam meeles. (Vt Js 43:25; Jb 6:5; Al 34:15–17; Hl 5:10–11; ÕL 58:42–43. Vt ka 32.1 selles käsiraamatus.)

Enne kui vaiajuhataja saab misjonäriks kandideerija soovituse esitada, peab kandideerija olema tõsisest patust meelt parandanud (vt 32.6; vt ka 24.4.4). Meeleparandusprotsess hõlmab piisavalt aega, et ta saaks õigemeelse eluga näidata, et ta on saanud pattude andekssaamiseks Kristuse vaimu.

24.3.3

Füüsiline, mentaalne ja emotsionaalne tervis

Misjonitöö on väga nõudlik. Noored õpetusmisjonärid peavad olema pühendunud ning suutma füüsiliselt, mentaalselt ja emotsionaalselt täie misjonigraafiku alusel töötada.

24.3.4

Rahastus

24.3.4.1

Noorte kodust eemal teenivate misjonäride rahastamine

Noorte vastavalt oma võimetele ette valmistunud kandideerijate teenimist ei peaks rahalistel põhjustel edasi lükkama. Need, kes vajavad oodatud rahalise panuse tegemisel abi, võivad saada seda sugulastelt ja sõpradelt.

Vajaduse püsides võib piiskop või vaiajuhataja paluda koguduse või vaia liikmetelt annetada koguduse misjonifondi.

Kasutada ei või kohaliku üksuse eelarvet ega paastuannetuse raha.

Igakuine panus. Noored õpetusmisjonärid ja nende pered maksavad iga kuu teatud summa, et aidata katta misjoniprogrammiga seotud kulusid.

Need rahaannetused makstakse koguduse misjonifondi. Piiskopid kontrollivad, et raha laekub iga kuu. Mingit ettemaksu lisaks igakuisele summale tegema ei peaks. Ettemaksu ei või tagasi saada, kui misjonär peaks varem koju tulema.

Kulutused misjoniväljal Noored misjonärid saavad iga kuu misjonilt raha toidu-, transpordi- ja muude elamiskulude katteks. See raha on püha. Misjonärid kasutavad neid üksnes misjoni otstarbel. Seda raha ei peaks kasutama isiklikeks kulutusteks, säästma ega saatma pereliikmetele ega kellelegi teisele. Misjonärid tagastavad kogu raha, mida nad ei vaja, misjonile.

Misjonärid katavad muud kulutused omaenda rahaga. Sellised isiklikud kulutused peaksid olema minimaalsed. (Vt Misjonäri käitumisnormid Jeesuse Kristuse jüngritele, 4.8)

24.3.4.2

Kodust eemal teenivate seeniormisjonäride rahastamine

Igakuine panus Kodust eemal teenivad seeniormisjonärid teevad igakuiseid makseid oma kodukoguduse misjonifondi. Need maksed aitavad katta majutuse ja sõidukiga seotud kulusid.

Piiskopid kontrollivad, et raha on iga kuu makstud. Mingit ettemaksu lisaks igakuisele summale ei peaks tegema.

Lisakulud Lisaks igakuisele panusele, mis aitab katta majutuse ja sõidukiga seotud kulusid, peavad seeniormisjonärid katma täies ulatuses kõik muud, sh toiduks vajalikud kulutused.

24.3.4.3

Kodus teenivate misjonäride rahastamine

Kodus teenivad misjonärid vastutavad kõigi oma rahaliste vajaduste eest ise.

24.3.4.4

Ravikindlustus ja -kulud

Kõigil misjonäridel (sh õpetusmisjonäridel) soovitatakse tungivalt oma kehtivat ravikindlustust võimaluse korral alles hoida.

Kodus teenivad misjonärid peavad katma oma ravi- jm kindlustuskulud ise. Kodust eemal teenivad seeniormisjonärid peavad samuti need kulud katma. Seeniormisjonäridel, kes ei teeni oma koduriigis, võib olla võimalik saada kindlustuskatet teenivate seeniormisjonäride raviplaani kaudu.

24.3.5

Pereliikmete ja juhtide osatähtsus misjonäride ettevalmistamisel

Pereliikmed, piiskopid jt juhid aitavad noortel valmistuda misjonil teenima.

Pereliikmed ja juhid innustavad kõiki misjonäriks kandideerijaid uurima järgmisi väljaandeid:

Pereliikmed ja juhid aitavad kõikidel kandideerijatel pühenduda misjonäride käitumisnorme järgima. Nad innustavad kandideerijaid uurima nende võimaliku ülesandega seotud misjonäri käitumisnormide käsiraamatut.

  • Noorte õpetusmisjonäride puhul on selleks Misjonäri käitumisnormid Jeesuse Kristuse jüngritele.

24.4

Misjonäride soovitamine

24.4.1

Tervisehinnang

Kõik kandideerijad peavad laskma meditsiinitöötajatel oma terviseseisundit hinnata.

24.4.2

Vestlused ja soovituse vormid

Piiskop ja vaiajuhataja vestlevad iga kandideerijaga põhjalikult, vaimselt läbikatsuvalt ja meeltülendavalt. Nad teevad seda misjonäride soovitamise vestluse küsimuste abil.

Lisaks vaatavad piiskop ja vaiajuhataja üle ka Misjonäride veebisoovitussüsteemis kirjas olevaid väärilisuse standardid ja terviseseisundit puudutava teabe. Piiskop ja vaiajuhataja ei lisa kõlblikkuse standardite loetelule midagi juurde. Samuti ei muuda nad vestluse küsimusi.

Kui piiskopil ja vaiajuhatajal tekib küsimusi kandideerija väärilisuse standarditele vastavuse või tervisliku seisundi osas, peavad nad nõu üksteise ja kandideerijaga. Noore kandideerija loal võivad nad nõu pidada ka tema vanematega. Piiskop ja vaiajuhataja ei esita soovitust enne, kui kandideerija on tõsisest patust meelt parandanud (vt 24.3.2.1). Kandideerija füüsilisest, mentaalsest või emotsionaalsest tervisest sõltuvalt võivad nad arutada teenistusmisjonäri ülesande saamise võimalust.

Pakilistel juhtudel, kui piiskop või vaiajuhataja ei peaks saama seda vestlust läbi viia, võib ta volitada seda tegema ühe oma nõuandja.

Ringkondades vestleb misjonäriks kandideerijatega ja soovitab neid misjonijuhataja või vastava ülesande saanud nõuandja. Ringkonnajuhatajad neid vestlusi läbi ei vii.

24.4.4

Need, kes ei ole võimelised teenima põhimisjonäridena

Mõnikord ei kutsuta teenida soovivat liiget põhimisjonäriks. Selle põhjuseks võivad olla terviseprobleemid, juriidilised küsimused või muu olukord. Vaiajuhataja võib ta põhimisjoniteenistusest vabastada.

24.5

Pärast misjonikutse saamist

Äsja kutse saanud misjonäre innustatakse enne misjoni algust Mormoni Raamatut läbi või uuesti läbi lugema. Nad järgivad kuningas Benjamini nõuannet: „Jälgi ennast ja oma mõtteid ja oma sõnu ja oma tegusid” (Mo 4:30).

24.5.1

Templiand ja templis teenimine

Kui äsja kutsutud misjonärid pole saanud templianni talitust, peaksid nad saama selle enne misjoniteenistuse algust seal, kus see on võimalik (vt ÕL 43:15–16; 105:33). See käib ka teenistusmisjonäride kohta, kui see on nende olukorras kohane.

Templianni saanud äsja kutsutud misjonärid võivad teenida enne misjoniteenistuse algust templis talitustöötajatena, kui see on sobilik (vt 25.5).

24.5.2

Sakramendikoosolekud

Piiskopkond palub äsja kutsutud misjonäridel enne misjoni algust sakramendikoosolekul kõneleda. See on tavapärane sakramendikoosolek. Tähelepanu keskmes peaks olema sakrament ja Päästja.

24.5.3

Misjonäride ametisse asetamine

Koduvaia juhataja asetab iga misjonäri ametisse võimalikult vähe aega enne misjoni alguskuupäeva. Kui asi on kiireloomuline ja vaiajuhataja ei saa misjonäre ametisse asetada, võib ta volitada seda tegema ühe oma nõuandjatest.

Misjonijuhataja või üks tema nõuandjatest asetab ametisse misjonärid, kes on kutsutud tema misjoni ringkondadest. Ringkonnajuhataja misjonäre ametisse ei aseta.

Vend, kes asub teenima kodust eemal, peab olema saanud Melkisedeki preesterluse enne, kui teda misjonärina ametisse asetatakse. Teenistusmisjonärina teeniv vend peaks hoidma Melkisedeki preesterlust, kui see on tema olukorras kohane.

24.6

Kodust eemal teenimine

24.6.2

Misjoniväljal

24.6.2.5

Palved kellegi rahaliseks või õpingute või immigratsiooni toetamiseks

Misjonärid ja nende pered ei peaks toetama rahaliselt neid, kes elavad misjonäride teenimiskohas, ega tasuma ka nende õpingute eest. Lisaks ei peaks misjonärid ja nende pered maksma rahatuge inimestele, kes tahavad immigreeruda teise riiki (vt 38.8.19).

24.6.2.8

Liikmekaardid ja kümnis

Misjonäri liikmekaart jääb kodukogudusse. Kodukoguduses pannakse kirja ka tema kümnisestaatus. Misjonärid ei maksa kümnist misjonilt saadud rahatoe eest. Kuid nad maksavad kümnist, kui neil on isiklik sissetulek.

24.6.3

Misjonilt koju naasmine

24.6.3.1

Algselt planeeritud koju naasmine

Misjonärid ja nende pereliikmed ei peaks paluma varasemat misjoniteenistusest vabastamist või teenistusperioodi pikendamist isikliku mugavuse huvides.

Noored misjonärid peaksid misjonilt otse koju sõitma. Igasugune muu reisimine on heaks kiidetud ainult siis, kui misjonäri saadab vähemalt üks lapsevanem või eestkostja.

Misjonäre ei vabastata enne, kui nad kohtuvad oma vaiajuhatajaga. Kuni selle ajani järgivad nad misjonäride käitumisnorme.

24.6.3.2

Varasem koju naasmine

Mõned misjonärid vabastatakse varem tervislikel, väärilisusega seotud või muudel põhjustel. Piiskopid ja vaiajuhatajad suhtuvad neisse koju naasnud misjonäridesse eriti toetavalt. Juhid aitavad neil tegutseda selle nimel, et uuesti terveks saada või võimaluse korral teenima naasta.

24.7

Teenistusmisjonid

24.7.1

Teenistusmisjonäridele võimaluste leidmine

Piiskop, vaiajuhataja ja teenistusmisjonär peavad üheskoos nõu kohalike teenimisvõimaluste leidmiseks. Noorte teenistusmisjonäride puhul võtavad sellest vestlusest osa ka teenistusmisjoni juht ja misjonäri lapsevanemad või eestkostjad.

24.8

Pärast misjoniteenistust

24.8.2

Misjonäri vabastamise vestlus

Misjonärid vabastab vaiajuhataja, kes viib nendega läbi vabastamise vestluse. Ringkondades vabastab tavaliselt misjonärid misjonijuhataja või vastava ülesande saanud nõuandja.

Selle vestluse puhul võib olla abi järgnevatest juhistest.

  • Innustage neid jääma eluaegseks Jeesuse Kristuse jüngriks.

  • Andke neile nõu tugineda misjonärina välja kujunenud headele harjumustele.

  • Innustage neid mõtlema tulevikule, sh noorte puhul haridusele ja tööle, ning selleks valmistuma.

  • Innustage neid elama alati templisoovituse vääriliselt.

24.8.4

Kutsed

Juhid annavad hiljuti vabastatud misjonäridele kohe teenimisülesande ja kutse. See hõlmab sobivuse puhul ka templis talitustöötajaks kutsumist (vt 25.5).

24.9

Misjonäride soovitamise ja misjoniteenistuse vahendid

24.9.2

Veebilehed