26.

Templisoovitused

26.0

Sissejuhatus

Templisse minek on eriline püha võimalus. Koguduse ja vaiajuhid innustavad kõiki liikmeid olema templisoovituse väärilised ja muretsema endale kehtiva templisoovituse ka siis, kui nad ei ela templi läheduses.

Kiriku juhid teevad kõik endast oleneva, et veenduda, et templisse minejad on selle väärilised (vt Ps 24:3–5).

Selleks, et templisse minna, peab liikmetel olema kehtiv templisoovitus.

Kui piiskopil on templisoovituste kohta küsimusi, millele selles peatükis ei vastata, peab ta nõu vaiajuhatajaga. Vaiajuhataja võib võtta nende küsimustega seoses ühendust Esimese Presidentkonna kantseleiga.

26.1

Templisoovituste liigid

Soovitusi on kolme liiki.

1. Templisoovitus liikmetele, kes pole saanud templiandi. Need soovitused on mõeldud liikmetele, kes pole saanud templiandi, kes pitseeritakse oma vanemate külge või teevad asendusristimisi ja -kinnitamisi. Neid väljastatakse Juhi ja asjuri vahendite (LCR) süsteemi kaudu. Lisateavet leiate jaost 26.4.

2. Templisoovitus talituste teostamiseks elavatele. Need soovitused on mõeldud liikmetele, kes saavad omaenda templianni või kes pitseeritakse abikaasaga. Soovitus talituste teostamiseks elavatele on kinnitatud templianni saanud liikmete tavalise templisoovituse külge (kirjeldus allpool).

3. Templisoovitus templianni saanud liikmetele. Need soovitused on mõeldud varem templianni saanud liikmetele. Neid väljastatakse LCR süsteemi kaudu. Need volitavad liiget osalema kõigis surnute heaks tehtavates templitalitustes. Neid kasutatakse ka siis, kui templianni saanud liige pitseeritakse elus või surnud vanemate või lastega. Lisateavet leiate jaost 26.3.

26.2

Templisoovituste turvaline hoiustamine

26.2.1

Preesterluse juhid valvavad, et templisoovitused oleksid turvaliselt hoiustatud

Preesterluse juhid, kes on volitatud templisoovituste raamatut oma valduses hoidma, peaksid seda hoolikalt ja turvaliselt hoiustama.

Preesterluse juhid peavad veenduma, et templisoovitusi puudutav teave pole LCR süsteemis volitamata isikutele kättesaadav.

26.2.3

Kaotatud või varastatud soovitused

Piiskop palub liikmetel teda niipea kui võimalik teavitada, kui nad oma soovituse kaotavad või kui see ära varastatakse. Tema või vastava ülesande saanud nõuandja või asjur tühistab soovituse niipea kui võimalik LCR süsteemi kaudu. Kui juurdepääs süsteemile puudub, võtab piiskop soovituse tühistamiseks ühendust templi kantseleiga.

26.2.4

Soovituste hoidjad, kes ei ela väärilisuse normide järgi

Kui piiskop teeb kindlaks, et liige, kellel on kehtiv templisoovitus, ei ela väärilisuse normide järgi (vt 26.3), palub ta liikmel soovituse tagastada. Ta tühistab soovituse LCR süsteemi kaudu. Kui juurdepääs süsteemile puudub, võtab piiskop soovituse tühistamiseks ühendust templi kantseleiga.

26.3

Üldjuhised templisoovituste väljastamiseks

Preesterluse juhid peaksid väljastama soovituse ainult sel juhul, kui liige vastab templisoovituse küsimustele õigesti.

Templisoovituse vestlustega ei peaks kiirustama. Need vestlused peaksid olema privaatsed. Kuid inimene, kellega vesteldakse, võib kutsuda vestlusele kaasa mõne teise täiskasvanu.

Preesterluse juhid ei peaks lisama ühtegi nõuet templisoovituste raamatus kirjas olevatele nõuetele. Samuti ei peaks nad ühtegi nõuet eemaldama.

Vaiades aktiveerib vaia juhatuse liige või vaia asjur templisoovituse LCR süsteemis pärast selle väljastamist. Ringkondades aktiveerib soovituse misjonijuhatuse liige või misjoni asjur. Asendusristimiseks ja -kinnitamiseks väljastatud soovitused aktiveeritakse, kui piiskopkonna liige või koguduse juhataja need välja prindib.

26.3.1

Templisoovituste vestlused koguduste liikmetele

Vaiakoguduses peab templisoovituse vestlusi piiskop või vastava ülesande saanud nõuandja ja väljastab soovitused nendele, kes on väärilised. Ringkonnakoguduses peab templisoovituse vestlusi ja väljastab soovitusi ainult koguduse juhataja.

Vaiakoguduses vestleb piiskop isiklikult järgmiste liikmetega:

• kes saavad omaenda templianni (vt 27.1 ja 27.2);

• kes pitseeritakse abikaasaga (vt 27.3).

Kui tegemist on pakilise olukorraga ja piiskop ei saa seda teha, võib ta volitada neid vestlusi pidama ühe oma nõuandja.

Enne, kui piiskop mõnes eelmainitud olukorras soovituse väljastab, vaatab ta üle liikmekaardi, et veenduda, et seal pole märget Kiriku liikmesuse piirangute kohta. Kui liikmed saavad omaenda templianni või neid pitseeritakse abikaasaga, veendub piiskop ka järgnevas:

• liikmekaardil on kirjas selle inimese ristimine ja liikmeks kinnitamine;

• vennad on saanud Melkisedeki preesterluse.

Pärast piiskopkonna liikme või koguduse juhataja vestlust vestleb vaias elavate liikmetega vaiajuhatuse liige. Ringkonnas elavate liikmetega peab teise vestluse misjonijuhatuse liige. Ringkonnajuhataja peab templisoovituse vestlusi üksnes sel juhul, kui ta on saanud selleks volituse Esimeselt Presidentkonnalt.

26.3.2

Templisoovituste vestlused liikmetele kõrvalistes piirkondades

Osa liikmeid elab piirkonnas, kus vaia- või misjonijuhatusega kohtuma sõitmine nõuab suuri kulutusi või on eriti raske. Sellistel juhtudel võib vestelda liikmega ja soovituse allkirjastada templipresident. Ta peab enne vestluse pidamist nõu vaia- või misjonijuhatajaga. Piiskop, volitatud nõuandja või koguduse juhataja peaks olema juba liikmega vestelnud ja soovituse allkirjastanud.

26.4

Templisoovituste väljastamine liikmetele, kes pole saanud templiandi

26.4.1

Üldjuhised

Liikmetele, kes pole saanud templiandi, templisoovituste väljastamine

• 11-aastastele ja vanematele liikmetele surnute eest ristimiseks ja kinnitamiseks. (Noored naised ja ametisse pühitsetud noored mehed võivad saada templisoovituse alates selle aasta jaanuarist, mil nad saavad 12-aastaseks.)

• 8- kuni 20-aastastele liikmetele oma vanemate külge pitseerimiseks. Alla 8-aastased lapsed oma vanemate külge pitseerimiseks soovitust ei vaja (vt 26.4.4).

• 8- kuni 20-aastastele liikmetele, et nad saaksid viibida oma õdede ja vendade, kasuõdede ja -vendade või poolõdede ja -vendade pitseerimisel nende vanemate külge.

Varem templianni saanud liikmetele selles osas selgitatud soovitusi ei väljastata.

Enne kui Kiriku meesliige, kes on piisavalt vana, et hoida preesterlust, võib saada soovituse, tuleb ta pühitseda preesterluse ametisse.

26.4.2

Templisoovitused äsja ristitud liikmetele

Piiskop vestleb sobivas vanuses uute liikmetega üksnes asendusristimiseks ja -kinnitamiseks vajaliku templisoovituse saamiseks. Ta peab seda vestlust peagi pärast liikme liikmeks kinnitamist, mis leiab tavaliselt aset nädala jooksul (vt 26.4.1). Vendade puhul võib seda vestlust pidada sama vestluse käigus, mil nendega vesteldakse Aaroni preesterluse saamiseks.

26.4.3

Templisoovitused ainult asendusristimisteks ja -kinnitamisteks

Asendusristimiseks ja -kinnitamiseks väljastatud templisoovitusi võib kasutada vaid sel eesmärgil.

26.4.4

Templisoovitused elus laste pitseerimiseks nende vanematega

21-aastaseid ja vanemaid liikmeid saab pitseerida oma vanematega või nad saavad pitseerimise juures viibida vaid siis, kui nad on 1) saanud templianni ja 2) neil on kehtiv templisoovitus.

26.5

Templisoovituste väljastamine erijuhtudel

26.5.1

Omaenda templianni saavad liikmed

Omaenda templiandi soovivad liikmed võivad selle saada, kui nad täidavad kõik järgnevad tingimused.

• Nad on vähemalt 18-aastased.

• Nad on lõpetanud keskkooli, põhikooli või muu samaväärse õppeasutuse või ei õpi seal enam.

• Nende liikmeks kinnitamisest on möödunud terve aasta.

• Nad tunnevad soovi võtta vastu templilepingud ja neid kogu elu austada.

Lisaks peab mees hoidma enne oma templianni saamist Melkisedeki preesterlust. Teavet liikmete ettevalmistuste kohta omaenda templianni saamiseks leiate jaost 25.2.8. Teavet selle kohta, kes võib saada templianni, leiate jaost 27.2.1.

26.5.3

Kodust eemal teenimast naasvad noored misjonärid

Misjonijuhataja kuupäevastab ja aktiveerib soovituse nii, et see kaotab kehtivuse kolm kuud pärast misjonäri koju naasmist.

Piiskop vestleb koju naasnud misjonäridega uue templisoovituse väljastamiseks, kui kolmekuune aegumisperiood hakkab lõppema.

26.5.4

Liikmed, kes pole elanud terve aasta samas koguduses

Enne templisoovituse vestluse pidamist võtab piiskop või vastava ülesande saanud nõuandja ühendust eelmise piiskopiga.

26.5.7

Liikmed, kes identifitseerivad end transsoolisena

Selleks, et käsitleda igat juhtumit peenetundeliselt ja Kristuse-sarnase armastusega, peaks vaiajuhataja nõu pidama piirkonnajuhatusega (vt 38.6.23).

26.5.8

Liikmed, kes on toime pannud tõsise patu

Tõsise patu toime pannud liige ei või saada templisoovitust enne, kui ta on meelt parandanud (vt 32.6).

26.5.9

Liikmed, kes on uuesti vastu võetud pärast Kiriku liikmestaatuse eemaldamist või liikmestaatusest loobumist.

26.5.9.1

Liikmed, kes pole saanud varem templiandi

Neile liikmetele ei saa väljastada soovitust omaenda templianni saamiseks enne terve aasta möödumist kuupäevast, mil nad ristiti ja liikmeks kinnitati ning seeläbi uuesti Kirikusse vastu võeti.

26.5.9.2

Liikmed, kes olid saanud varem templianni

Liikmed, kes olid saanud varem templianni, ei või saada mingisugust templisoovitust enne nende templiõnnistuste taastamist õnnistuste taastamise talituste kaudu.