29.

Kiriku koosolekud

29.0

Sissejuhatus

Viimse aja pühad kogunevad kokku, et kummardada ja üksteist harida ning et õpetada ja õppida evangeeliumi (vt Al 6:6; Mn 6:5–6). Päästja lubas: „Kus kaks või kolm koos on minu nimel, seal olen mina nende keskel” (Mt 18:20). Koosolemine on üks viis, kuidas meie südamed saavad olla „kokku põimitud ühtsuses ja armastuses” (Mo 18:21).

Kuid koosoleku pidamine ei peaks iial asendama Jeesuse Kristuse moodi teenimist.

29.1

Koosolekute planeerimine ja juhatamine

Juhid planeerivad ja juhatavad koosolekuid „vastavalt sellele, kuidas Püha Vaim neid juhib, vastavalt Jumala käskudele ja ilmutustele” (ÕL 20:45; vt ka Mn 6:9; ÕL 46:2). Nad otsivad viise, kuidas koosolekutel oleks tunda Püha Vaimu mõju.

Juhid veenduvad, et koosolekute arv ja pikkus pole liikmetele ega nende peredele koormav.

29.2

Koguduse koosolekud

29.2.1

Sakramendikoosolek

Eesmärgid

Pidada meeles Jeesust Kristust sakramenti võttes. Muud eesmärgid: Jumala teenimine, usu ja tunnistuse tugevdamine ning koguduse asjade ajamine.

Osalejad

Osalema on kutsutud kõik.

Sagedus

Igal pühapäeval

29.2.1.1

Sakramendikoosoleku planeerimine

Sakramendikoosolekut planeerib ja juhatab piiskopkond. Nad kindlustavad, et koosoleku põhitähelepanu on sakramendil ja usu tugevdamisel Jeesusesse Kristusesse.

Sakramendikoosolek kestab tund aega. Koosoleku võimalikud osad

1. Muusikaline sissejuhatus (vt juhiseid jaost 19.3.2).

2. Tervitussõnad.

3. Eesistuvate juhtide või teiste külastavate juhtide ära märkimine.

4. Teated. See peaks toimuma võimalikult lühidalt.

5. Alguslaul ja -palve. Vt 19.3.2 ja 29.6.

6. koguduse ja vaia asjad

   • Ametikandjate ja õpetajate toetamine ja vabastamine (vt 30.3 ja 30.6).

   • Vendade nimede esitlemine, kes asetatakse Aaroni preesterluses ametisse (vt 18.10.3).

   • Uute koguduse liikmete, sh hiljutiste usulepöördunute ära märkimine.

7. Lastele nime ja õnnistuse andmine (vt 18.6). Seda tehakse tavaliselt paastu- ja tunnistusekoosolekul (vt 29.2.2).

8. Uute liikmete liikmeks kinnitamine (vt 18.8).

9. Sakramendilaul ning sakramenditalituse läbiviimine. Sakrament on koosoleku keskpunkt. See talitus võimaldab liikmetel suunata mõtted Päästjale ja ohverdusele, mille Ta tegi nende eest.

   Lisateavet sakramendi ettevalmistamise, õnnistamise ja jagamise kohta leiate jaost 18.9.

10. Evangeeliumi sõnumid ja koguduse ühislaul või muu muusika.

11. Lõpulaul ja -palve.

12. Muusikaline järelmäng.

29.2.1.4

Kõnelejate valimine

Sakramendikoosoleku kõnelejad valib piiskopkond. Kõige sagedamini kutsuvad nad kõnelema koguduse liikmeid, sh noori.

Kõnelejad tunnistavad Jeesusest Kristusest ja õpetavad pühakirjade abil Tema evangeeliumi (vt ÕL 42:12; 52:9).

29.2.2

Paastu- ja tunnistusekoosolek

Eesmärk

Sakramenti võtta ja üksteist tugevdada Jeesusest Kristusest ja Tema evangeeliumist tunnistades. Liikmeid innustatakse tulema koosolekule paastudes, kui nad võivad paastuda.

Osalejad

Osalema on kutsutud kõik.

Sagedus

Kord kuus on sakramendikoosolek paastu- ja tunnistusekoosolek. Tavaliselt toimub see kuu esimesel pühapäeval.

Paastu- ja tunnistusekoosolekule kõnelejaid ega erilisi muusikavalikuid ei määrata. Selle asemel jagab koosoleku juhataja lühikest tunnistust. Seejärel kutsub ta koguduse liikmeid tunnistust jagama. Tunnistuse jagamine tähendab evangeeliumitõdede kuulutamist Pühast Vaimust inspireerituna.

29.2.3

Koguduse konverents

Eesmärk

Koguduse konverentsil juhendavad, toetavad ja teenivad koguduse juhte ja liikmeid vaiajuhid. Koguduse liikmed toetavad üld- ja kohalikke juhte.

Osalejad

Osalema on kutsutud kõik.

Sagedus

Kord aastas mõnel muul kui paastupühapäeval.

29.2.4

Piiskopkonna koosolek

Eesmärk

Pidada üheskoos nõu ja langetada otsuseid kogudust puudutavates küsimustes.

Osalejad

Piiskopkond, koguduse asjur ja täitevsekretär.

Sagedus

Tavaliselt iga nädal.

Mõned küsimused, mille üle mõtiskleda

• Päästmise ja ülenduse töö koordineerimine koguduses.

• Üksikisikute ja perede, eriti noorte ja laste tugevdamine koguduses.

• Liikmete tuvastamine, kes võiksid valmistuda talituste saamiseks, sh preesterluse ametisse pühitsemiseks.

• Liikmete tuvastamine, keda kutsuda koguduses ametisse.

29.2.5

Koguduse nõukogu koosolek

Eesmärk

Aidata teha koguduses päästmise ja ülenduse tööd (vt 1.2).

Osalejad

• Piiskopkond, koguduse asjur ja koguduse täitevsekretär.

• Vanemate kvoorumi, Abiühingu, Noorte Naiste, Algühingu ja pühapäevakooli juhatajad.

Sagedus

Tavaliselt igal nädalal (kuid võib kohtuda ka harvem)

Koguduse nõukogu koosolekut planeerib, juhib ja juhatab piiskop. Nõukogu ei langeta tähtsaid otsuseid ilma piiskopita.

Koguduse ühingute juhtidel on kogudusenõukogu koosolekul kaks rolli:

1. nad osalevad koguduse nõukogu liikmetena, kes aitavad õnnistada kõiki koguduse liikmeid;

2. nad osalevad oma ühingute esindajatena.

Koguduse nõukogu liikmed arutavad kohtudes küsimusi, mille lahendamisel on kasu kogu nõukogu ühistest jõupingutustest. Iga nõukogu liiget innustatakse neis küsimustes oma mõtteid ja inspiratsiooni jagama.

Koguduse nõukogu koosolekud ei kesta tavaliselt kauem kui üks tund. Need algavad palvega ja lühiaruandega varasemate koosolekute ülesannete kohta. Piiskop arutab esmajärjekorras küsimusi, mida on üksikisikute ja perede õnnistamiseks enim vaja.

• elame Jeesuse Kristuse evangeeliumi järgi; Kõigi liikmete aitamine, et nende usk tugevneks, nad saaksid päästvad talitused ja peaksid oma lepinguid.

• hoolitseme abivajajate eest; Abivahendite ja oskuste jagamine, et üksikisikuid, peresid ja kogukonda õnnistada. Koguduse liikmete aitamine, et nad hakkaksid enesega toime tulema. (Vt 22. ptk)

• kutsume kõiki evangeeliumi vastu võtma; Nende edusammude ülevaatamine, kes evangeeliumi kohta õpivad ning kes on uued ja kes on tagasi tulemas. Võimaluste arutamine, kuidas liikmed saavad teistega evangeeliumi jagada. (Vt 23. ptk)

• ühendame pered kogu igavikuks. Liikmete edusammude ülevaatamine, kes valmistuvad saama templitalitusi. Erinevate viiside planeerimine, kuidas aidata veel enamatel liikmetel olla templisoovituse väärilised. Võimaluste arutamine, kuidas liikmed saaksid osaleda templi- ja pereajalootöös. (Vt 25. ptk)

Nõukogu liikmed peavad hoidma igasugust privaatset ja tundlikku teavet konfidentsiaalsena (vt 4.4.6).

29.2.6

Koguduse noortenõukogu koosolek

Eesmärk

Tugevdada koguduse noori. Aidata neil osaleda päästmise ja ülenduse töös (vt 1.2).

Osalejad

• Piiskopkond.

• Üks piiskopi abidest preestrite kvoorumis ning õpetajate ja diakonite kvoorumi juhatajad.

• Noorte Naiste klasside juhatajad (või kogu juhatus, kui koguduses on vaid üks Noorte Naiste klass).

• Noorte Naiste juhataja.

Sagedus

Tavaliselt kord kuus.

Piiskop ja koosoleku juhataja vaatavad tavaliselt enne koosolekut üle kõik arutamisele tulevad küsimused.

• päästmis- ja ülendustööst;

• Koguduse noorte vajadused ja kuidas nendega tegeleda.

• Jõupingutused, et ulatada sõbrakätt väheaktiivsetele noortele ja neile, kes on uued liikmed.

• Üritused, sh abivajajate teenimise võimalused. Enamik plaanidest tehakse kvoorumi- või klassijuhatuse koosolekutel (vt 20. ptk).

• Teenimine (vt 21. ptk).

• Äsja kutsutud kvoorumi- ja klassijuhatuste suunamine.

29.2.8

Pühapäevaste koosolekute ajakava

Kogudused kasutavad pühapäevasteks koosolekuteks ühte järgnevalt toodud kahetunnisest ajakavast.

Plaan nr 1

60 minutit	Sakramendikoosolek
10 minutit	Klassidesse ja koosolekutele minemine
50 minutit	Iga pühapäev: Algühing, sh lastetuba. Iga kuu esimene ja kolmas pühapäev: pühapäevakool Teine ja neljas pühapäev: preesterluse kvoorumi koosolekud, Abiühingu koosolekud ja Noorte Naiste koosolekud Viies pühapäev: noorte ja täiskasvanute koosolekud. Piiskopkond valib teema ja määrab õpetajad.

Plaan nr 2

50 minutit	Iga pühapäev: Algühing, sh lastetuba. Iga kuu esimene ja kolmas pühapäev: pühapäevakool Teine ja neljas pühapäev: preesterluse kvoorumi koosolekud, Abiühingu koosolekud ja Noorte Naiste koosolekud Viies pühapäev: noorte ja täiskasvanute koosolekud. Piiskopkond valib teema ja määrab õpetajad.
10 minutit	Sakramendikoosolekule minemine
60 minutit	Sakramendikoosolek

29.3

Vaia koosolekud

29.3.1

Vaiakonverents

Eesmärk

Vaiakonverentsi põhieesmärk on tugevdada liikmete usku Jeesusesse Kristusesse.

Osalejad

Kõik on kutsutud üldistungile. Muud istungid on mõeldud konkreetsetele osalejatele, nagu kirjeldatakse järgnevalt.

Sagedus

Kaks korda aastas.

29.3.2

Vaia preesterluse üldkoosolek

Eesmärk

Juhendada ja inspireerida preesterluse hoidjaid nende kohustustes.

Osalejad

Kõik preesterluse hoidjad vaias.

Sagedus

Kord aastas.

29.3.3

Vaia preesterluse juhtkonna koosolek

Eesmärk

Õpetada preesterluse hoidjatele nende kohustusi, suurendada nende võimeid ja tugevdada nende usku.

Osalejad

• Vaiajuhatus.

• Kõrgem nõukogu.

• Vaia ja koguduse asjurid (ja vajaduse korral abiasjurid).

• Vaia ja koguduse täitevsekretärid.

• Vaia Noorte Meeste juhatus (ja sekretär, kui ta on ametisse kutsutud).

• Piiskopkonnad.

• Vanemate kvoorumi juhatused ja sekretärid.

• Aaroni preesterluse kvoorumi nõustajad.

Sagedus

Preesterluse juhtkonna koosolekut peetakse iga vaiakonverentsi osana.

29.3.4

Vaia juhtkonna koosolekud

Eesmärk

Õpetada koguduse ühingute juhtidele nende kohustusi, aidata neil end juhtide ja õpetajatena täiustada ning tugevdada nende usku Jeesusesse Kristusesse. Lisaks sellele peavad juhid neil koosolekutel üksteisega nõu ja jagavad oma mõtteid.

Osalejad

Kõik vaia ja koguduse Abiühingu, Noorte Naiste, Algühingu ning pühapäevakooli juhatused ja sekretärid. Koosolekul osaleb vaiajuhatuse liige või vastava ülesande saanud kõrgema nõukogu liige, kes on samuti selle koosoleku eesistujaks. Koosolekule võib kutsuda ka neile ühingutele määratud õpetajad, nõustajad, kõrgema nõukogu liikmed ja piiskopkonna liikmed.

Sagedus

Kord aastas.

29.3.5

Vaia ülempreestrite kvoorumi koosolek

Eesmärk

Õpetada kvoorumi liikmetele nende kohustusi ja preesterlusega seotud õpetust.

Osalejad

Kõik vaia ülempreestrite kvoorumi liikmed.

Sagedus

Vähemalt kord aastas.

29.3.6

Vaiajuhatuse koosolek

Eesmärk

Pidada üheskoos nõu ja langetada otsuseid vaia puudutavates küsimustes.

Osalejad

Vaiajuhatus, vaia asjur ja täitevsekretär.

Sagedus

Regulaarselt (tavaliselt kord nädalas).

29.3.7

Kõrgema nõukogu koosolek

Eesmärk

Pidada üheskoos nõu, kuidas edendada vaias päästmise ja ülenduse tööd (vt 1.2).

Osalejad

• Vaiajuhatus.

• Kõrgem nõukogu.

• Vaia asjur ja täitevsekretär.

Sagedus

Võimaluse korral kaks korda kuus.

29.3.8

Vaia nõukogu koosolek

Eesmärk

Pidada üheskoos nõu, kuidas edendada vaias päästmise ja ülenduse tööd (vt 1.2).

Osalejad

• Vaiajuhatus.

• Kõrgem nõukogu.

• Vaia asjur ja täitevsekretär.

• Vaia Abiühingu, Noorte Naiste ja Algühingu juhatajad.

• Vaia noorte vallaliste täiskasvanute juhid ja vallaliste täiskasvanute juhid (kui nad on ametisse kutsutud).

Sagedus

Võimaluse korral kord kuus.

29.3.9

Vaia täiskasvanute juhtkonna komitee koosolek

Eesmärk

Pidada üheskoos nõu, kuidas koguduse juhte päästmise ja ülenduse töös toetada. Planeerida, kuidas aidata neil ellu viia vaiajuhtide nägemust sellest tööst nende vaias.

Osalejad

• Vaiajuhatus.

• Vaia Abiühingu juhatus (ja sekretär, kui ta on ametisse kutsutud).

• Kõrgema nõukogu liikmed, kes on saanud ülesandeks töötada koos vanemate kvoorumitega.

Sagedus

Vastavalt vajadusele.

29.3.10

Vaia noorte juhtkonna komitee koosolek

Eesmärk

Pidada üheskoos nõu, kuidas toetada koguduse juhte noorte päästmise ja ülenduse töösse kaasamisel. Planeerida, kuidas aidata neil ellu viia vaia nõukogu nägemust seoses vaia noortega.

Osalejad

• Vaiajuhatuse liige.

• Vaia Noorte Meeste juhatus (ja sekretär, kui ta on ametisse kutsutud).

• Vaia Noorte Naiste juhatus (ja sekretär, kui ta on ametisse kutsutud).

• Kõrgema nõukogu liikmed, kes on saanud ülesandeks töötada koos Noorte Naiste ühingu ja Algühinguga.

Sagedus

Vastavalt vajadusele.

29.3.11

Vaia piiskoppide nõukogu koosolek

Eesmärk

Jagada kogemusi ja käsitleda konkreetselt piiskoppe puudutavaid küsimusi.

Osalejad

Selle nõukogu liikmed on kõik vaia piiskopid ja koguduse juhatajad. Vaiajuhataja võib otsustada osaleda osal või kõigil koosolekutel. Koosolekul osaleb ka vaia asjur, kes kõik ülesanded ja otsused üles tähendab.

Sagedus

Vähemalt kord kvartalis.

29.5

Matused ja muud leinatalitused

29.5.1

Üldpõhimõtted

Kiriku leinatalitustel on tähtis osa tunnistada päästmisplaanist ning eriti Päästja lepitusest ja ülestõusmisest. Leinatalitused peaksid olema väärikad vaimsed kogemused.

Kiriku juhid ei peaks kaasama Kiriku leinatalitustesse teiste uskude või rühmituste rituaale.

29.5.2

Perele abi pakkumine

Jeesuse Kristuse jüngritena Kiriku juhid ja liikmed „leina[vad] koos nendega, kes leinavad; ‥ ja tröösti[vad] neid, kes vajavad tröösti” (Mo 18:9). Kui liige sureb, külastab piiskop perekonda, et neid trööstida.

Piiskop pakub neile koguduse liikmete, sh vanemate kvoorumi ja Abiühingu abi.

29.5.4

Matusetalitused (seal, kus need on tavaks)

Ükskõik kas matusetalitus viiakse piiskopi juhatusel läbi kirikuhoones või mujal, on tegemist Kiriku koosoleku ja jumalateenistusega. See peaks olema vaimne sündmus.

Matusetalitused peaksid algama õigel ajal. Viisakusest osalejate vastu ei peaks need kestma üldjuhul üle poolteise tunni.

Matusetalitusi ei peeta tavaliselt pühapäeval.

29.6

Palvete tegemine Kiriku koosolekutel

Palved Kiriku koosolekutel peaksid olema lühikesed, lihtsad ja Vaimust juhitud. Algus- ja lõpupalve võib teha Kiriku iga ristitud liige. Ristimata lapsed võivad palvetada Algühingus.

29.7

Koosolekute voogedastamine ja virtuaalsete koosolekute pidamine

Piiskop võib anda erandkorras volituse kogudusehoones peetavate sakramendikoosolekute ning matusetalituste ja laulatuste otseülekandeks.

Sakramendikoosoleku otseülekande ajal ei peaks näitama sakramenditalitust.

Piiskop või vaiajuhataja võivad volitada liikmeid, kes ei saa isiklikult kohale tulla, osalema mõnel koosolekul virtuaalselt. Selliste koosolekute seas võivad olla

• juhtkonna koosolekud, nagu nt juhatuse või nõukogu koosolekud;

• kvoorumi, Abiühingu ja Noorte Naiste koosolekud;

• pühapäevakooli tunnid;

• Algühingu tunnid ja lauluaeg.