32.

Meeleparandus ja Kiriku liikmesuse nõukogud

32.0

Sissejuhatus

Suurem osa meeleparandusest leiab aset üksikisiku, Jumala ja nende vahel, keda antud isiku patud on mõjutanud. Kuid mõnikord peab piiskop või vaiajuhataja Kiriku liikmeid meeleparanduse püüdlustes aitama.

Aidates liikmetel meelt parandada, on piiskopid ja vaiajuhatajad armastavad ja hoolivad. Nad järgivad Päästja eeskuju, kes innustas inimesi ning aitas neil patust vabaneda ja Jumala poole pöörduda (vt Mt 9:10–13; Jh 8:3–11).

32.1

Meeleparandus ja andestus

Oma halastusplaani elluviimiseks saatis Taevane Isa oma Ainusündinud Poja Jeesuse Kristuse meie patte lunastama (vt Al 42:15). Jeesus kannatas seda karistust, mida õigluse seadus meie pattude eest nõuab (vt ÕL 19:15–19; vt ka Al 42:24–25). Selle ohverduse kaudu näitasid nii Isa kui ka Poeg oma lõputut armastust meie vastu (vt Jh 3:16).

Kui me rakendame „usku meeleparanduseks”, annab Taevane Isa meile andeks, halastades meile Jeesuse Kristuse lepituse kaudu (Al 34:15; vt ka Al 42:13). Kui meid puhastatakse ja meile andestatakse, võime lõpuks pärida Jumala kuningriigi (vt Js 1:18; ÕL 58:42).

Meeleparandus on enamat kui käitumise muutmine. See on patust ära Taevase Isa ja Jeesuse Kristuse poole pöördumine. See viib südame ja meele muutuseni (vt Mo 5:2; Al 5:12–14; Hl 15:7). Meeleparanduse kaudu saame uuteks inimesteks, kes on Jumalaga lepitatud (vt 2Kr 5:17–18; Mo 27:25–26).

Võimalus meelt parandada on üks suurimaid õnnistusi, mille Taevane Isa on meile oma Poja anni kaudu andnud.

32.2

Kiriku liikmesuse piirangute või liikmesuse eemaldamise eesmärgid

Kui liige saadab korda tõsise patu, aitab piiskop või vaiajuhataja tal meelt parandada. Selle protsessi käigus võib olla vajalik piirata mõneks ajaks tema Kiriku liikmeõigusi. Mõnes olukorras võib olla vaja isiku liikmesus mõneks ajaks eemaldada.

Isiku liikmesuse piiramine või eemaldamine ei ole mõeldud karistuseks. Need toimingud on mõnikord vajalikud selleks, et aidata inimesel meelt parandada ja südamemuutust kogeda. Samuti annavad need inimesele aega vaimselt valmistuda, et taas oma lepinguid uuendada ja neist kinni pidada.

Liikmesuse piirangute või tühistamise kolm eesmärki on järgmised.

Kiriku liikmesuse piirangute või eemaldamise kolm eesmärki

1. Aidata kaitsta teisi

2. Aidata inimesel pääseda meeleparanduse kaudu ligi Jeesuse Kristuse lunastusväele

3. Kaitsta Kiriku väärikust

32.2.1

Aidata kaitsta teisi

Esimene eesmärk on aidata kaitsta teisi. Mõnikord kujutab inimene endast füüsilist või vaimset ohtu. Kuritegelik käitumine, füüsiline väärkohtlemine, seksuaalne kuritarvitamine, ainete kuritarvitamine, pettus ja usust taganemine on mõned viisid, kuidas see võib juhtuda. Kui keegi kujutab endast ohtu neil või muudel tõsistel viisidel, püüab piiskop või vaiajuhataja teisi kaitsta inspireeritult tegutsedes (vt Al 5:59–60).

32.2.2

Aidata inimesel pääseda meeleparanduse kaudu ligi Jeesuse Kristuse lunastusväele

Teine eesmärk on aidata inimesel pääseda meeleparanduse kaudu ligi Jeesuse Kristuse lunastusväele. Selle protsessi kaudu võib ta taas saada puhtaks ja vääriliseks võtma vastu kõiki Jumala õnnistusi.

32.2.3

Kaitsta Kiriku väärikust

Kolmas eesmärk on kaitsta Kiriku väärikust. Kiriku liikmesuse piiramine või liikmesuse eemaldamine võib olla vajalik, kui inimese käitumine teeb Kirikule olulist kahju (vt Al 39:11). Kiriku väärikust ei kaitse mitte tõsiste pattude varjamine ega minimeerimine, vaid nende käsitlemine.

32.3

Iisraeli kohtumõistjate roll

Piiskopid ja vaiajuhatajad kutsutakse ja asetatakse ametisse kui kohtumõistjad Iisraelis (vt ÕL 107:72–74). Neil on preesterluse võtmed, et esindada Issandat, aidates Kiriku liikmetel meelt parandada (vt ÕL 13:1; 107:16–18).

Sageli aitavad piiskopid ja vaiajuhatajad inimestel meelt parandada isikliku nõustamise kaudu. See abi võib hõlmata mõneks ajaks Kiriku liikmeõiguste mitteametlikku piiramist.

Mõne tõsise patu puhul aitavad juhid liikmel meelt parandada, kutsudes kokku liikmesuse nõukogu (vt 32.6). Selline abi võib hõlmata ka osa Kiriku liikmesusega kaasnevate võimaluste ametlikku piiramist või liikmesusest mõneks ajaks ilma jätmist.

Piiskopid ja vaiajuhatajad on armastavad ja hoolivad, kui nad aitavad liikmetel meelt parandada. Juhtidele on eeskujuks Päästja kõnelus abielurikkumiselt tabatud naisega (vt Jh 8:3–11). Kuigi Ta ei öelnud naisele, et selle patud on andeks antud, ei mõistnud Ta naist hukka. Selle asemel ütles Ta naisele: „Ära tee enam pattu” – et ta parandaks meelt ja muudaks oma elu.

Sel moel õpetavad juhid, et taevas on rohkelt rõõmu „ühest patusest, kes meelt parandab” (Lk 15:7). Nad on kannatlikud, toetavad ja positiivsed. Nad annavad lootust. Nad õpetavad ja tunnistavad, et Päästja lepitusohvri tõttu võivad kõik meelt parandada ja puhtaks saada.

Piiskopid ja vaiajuhatajad otsivad Vaimult juhatust, et teada, kuidas aidata igal inimesel meelt parandada. Kirikul on vaid kõige tõsisemate pattude puhul kindlakujuline standard, mille põhjal juhid peaksid tegutsema (vt 32.6). Kaks olukorda ei ole kunagi täpselt ühesugused. Nõustamine, mida juhid pakuvad, ja meeleparandusprotsess, millele nad kaasa aitavad, peavad olema inspireeritud ja võivad olla iga inimese jaoks erinevad.

32.4

Ülestunnistus, konfidentsiaalsus ja riigivõimu esindajate teavitamine

32.4.1

Ülestunnistus

Meeleparandus nõuab pattude ülestunnistamist Taevasele Isale. Jeesus Kristus ütles: „Sellest te võite teada, kas inimene parandab meelt oma pattudest – vaata, ta tunnistab need üles ja hülgab need” (ÕL 58:43; vt ka Mo 26:29).

Kui Kiriku liikmed teevad tõsiseid patte, hõlmab nende meeleparandus ka piiskopile või vaiajuhatajale ülestunnistamist. Seejärel saab ta rakendada nende heaks meeleparanduse evangeeliumi võtmeid (vt ÕL 13:1; 84:26–27; 107:18, 20). See aitab neil Päästja lepituse väe kaudu terveneda ja naasta evangeeliumirajale.

Ülestunnistuse eesmärk on julgustada liikmeid vabastama end koormast, et nad saaksid muutumisel ja tervenemisel täielikult Issanda abi otsida. Ülestunnistamine aitab kaasa, et inimesel oleks „murtud süda ja kahetsev vaim” (vt 2Ne 2:7). Vabatahtlik ülestunnistus näitab, et inimene soovib meelt parandada.

Kui liige üles tunnistab, järgib piiskop või vaiajuhataja jaos 32.8 kirjas olevaid nõustamise juhiseid. Ta otsib palvemeelselt juhatust, milline olukord oleks sobivaim, et aidata liikmel meelt parandada. Ta kaalub, kas oleks abi liikmesuse nõukogust. Kui Kiriku eeskirjad näevad ette liikmesuse nõukogu kokkukutsumist, siis ta selgitab, mida see tähendab (vt 32.6).

Mõnikord on liige teinud ülekohut abikaasale või teisele täiskasvanule. Meeleparanduse osana peaks ta üldjuhul sellele inimesele oma väärteo üles tunnistama ja andestust otsima. Noort, kes teeb tõsist patu, julgustatakse üldjuhul oma vanematega nõu pidama.

32.4.4

Konfidentsiaalsus

Piiskoppidel, vaiajuhatajatel ja nende nõuandjatel on püha kohustus kaitsta kogu konfidentsiaalset infot, mida nendega on jagatud. Nad võivad seda infot saada vestluste, nõustamise ja ülestunnistuste käigus. Samasugune konfidentsiaalsuse kohustus kehtib kõigile liikmesuse nõukogu töös osalejatele. Konfidentsiaalsus on hädavajalik, sest liikmed ei pruugi patte üles tunnistada ega juhatust otsida, kui seda, mida nad jagavad, ei hoita konfidentsiaalsena. Konfidentsiaalsuse rikkumine reedab liikmete usaldust ja põhjustab nende usaldamatust oma juhtide vastu.

Kooskõlas konfidentsiaalsuse kohustusega võivad piiskop, vaiajuhataja või nende nõuandjad sellist teavet jagada ainult järgmiselt.

• Nad peavad liikmesuse nõukogu korraldamise või sellega seotud küsimuste asjus pidama aru liikme vaia-, misjonijuhataja või piiskopiga.

• Isik kolib uude kogudusse (või preesterluse juht vabastatakse), kui liikmesuse toiming või muu tõsine küsimus on pooleli.

• Piiskop või vaiajuhataja saab teada, et Kiriku liige, kes elab väljaspool tema kogudust või vaia, võis olla seotud tõsise patuga.

• Liikmesuse nõukogus on info avaldamine vajalik.

• Liige otsustab anda juhile loa jagada infot konkreetsete isikutega.

• Vajalikuks võib osutuda jagada piiratud infot liikmesuse nõukogu otsuse kohta.

Et aidata juhtidel teisi kaitsta ja olla seadusekuulekas, pakub Kirik koolitatud spetsialistide abi. Sellise juhatuse saamiseks helistavad liikmed viivitamatult Kiriku väärkohtlemise abitelefonile, kui selline abi on olemas (vt 38.6.2.1). Kus see saadaval pole, võtab vaiajuhataja ühendust piirkonna juriidilise nõustajaga piirkonnakantseleis.

Vaid ühes olukorras peaks piiskop või vaiajuhataja avaldama konfidentsiaalset infot ilma enne seda selle kohta juhatust otsimata. See on siis, kui info avalikustamine on vajalik eluohtlike kahjustuste või tõsiste vigastuste vältimiseks ja pole aega juhatust otsida. Sellistel juhtudel on kohustus kaitsta teisi tähtsam kui konfidentsiaalsuse kohustus. Juhid peaksid võtma viivitamatult ühendust tsiviilvõimu esindajatega.

32.6

Patu tõsidus ja Kiriku eeskiri

Patu tõsidus on oluline kaalutlus, mille alusel määratakse viis, mis (1) aitab teisi kaitsta ja (2) aitab inimesel meelt parandada. Issand ütles, et Ta „ei saa vaadata patule vähimagi mööndusega” (ÕL 1:31; vt ka Mo 26:29). Tema teenijad ei tohi eirata tõendeid tõsise patu kohta.

Tõsine patt on tahtlik ja suur Jumala seaduste rikkumine. Järgnevalt on toodud tõsiste pattude kategooriad.

• Vägivald ja väärkohtlemine

• Seksuaalne kõlblusetus

• Kelmused

• Usalduse kuritarvitamine

• Mõned muud teod

Millal on liikmesuse nõukogu nõutud või võib olla vajalik?

Patt	Liikmesuse nõukogu on nõutav	Liikmesuse nõukogu võib olla vajalik
Patt Vägivaldsed teod ja väärkohtlemine	Liikmesuse nõukogu on nõutav Mõrv Vägistamine Süüdimõistmine seksuaalrünnakus Laste või noorte väärkohtlemine Vägivaldne kuritegelik käitumine	Liikmesuse nõukogu võib olla vajalik Mõrvakatse Seksuaalne väärkohtlemine, sealhulgas seksuaalne rünnak ja ahistamine (vt 38.6.18, et leida, millal on nõukogu nõutud) Abikaasa või teise täiskasvanu väärkohtlemine (vt 38.6.2.4, et leida, millal on nõukogu nõutud)
Patt Seksuaalne kõlblusetus	Liikmesuse nõukogu on nõutav Verepilastus Lastepornograafia Mitmikabielu Seksuaalne kuritegelik käitumine.	Liikmesuse nõukogu võib olla vajalik Abielurikkumine, hoorus, samasooline seksuaalsuhe ning kõik muud mehe ja naise seadusliku abielu välised seksuaalsuhted, sh seksuaalsuhe interneti või telefoni vahendusel. Kooselu, tsiviilliidud ja partnerlussuhted ning samasooliste abielu Pornograafia intensiivne või kompulsiivne kasutamine, mis on põhjustanud märkimisväärset kahju liikme abielule või perekonnale
Patt Pettused	Liikmesuse nõukogu on nõutav Rahaasjadega seotud röövellik käitumine, nagu kelmus vmt (vt 32.6.3.3, kui liige oli seotud Kiriku raha või vara omastamisega)	Liikmesuse nõukogu võib olla vajalik Rööv, sissemurdmine, vargus või omastamine (vt 32.6.3.3, kui liige oli seotud Kiriku raha või vara omastamisega) Valevande andmine
Patt Usalduse kuritarvitamine	Liikmesuse nõukogu on nõutav Tõsise patu toimepanek Kirikus silmapaistval positsioonil teenimise ajal	Liikmesuse nõukogu võib olla vajalik Tõsise patu toimepanek Kirikus või kogukonnas juhtival või usalduspositsioonil teenimise ajal (vt 32.6.3.3, kui liige oli seotud Kiriku raha või vara omastamisega) Tõsine patt, mis on paljudele teada
Patt Muud teod	Liikmesuse nõukogu on nõutav Enamik kuritegudes süüdimõistvad otsused	Liikmesuse nõukogu võib olla vajalik Abort (va jaos 38.6.1 toodud erandi korral) Korduvad tõsised patud Tahtlik loobumine perekondlikest kohustustest, sealhulgas lapsele ja endisele abikaasale elatisraha maksmine Ebaseaduslike narkootikumide müümine Muud tõsised kuriteod

32.6.3

Olukorrad kui vaiajuhataja arutab piirkonna juhatusega, kas on vaja liikmesuse nõukogu või muud toimingut

Mõni küsimus nõuab erilist tundlikkust ja suuniseid. Et teada, kuidas kõige paremini aidata, peab vaiajuhataja selles osas kirjeldatud olukordade puhul piirkonna juhatusega nõu pidama.

32.6.3.2

Usust taganemine

Usust taganemisega seotud küsimused ulatuvad sageli kaugemale koguduse või vaia piiridest. Teiste kaitsmiseks tuleb nendega kiiresti tegeleda.

Piiskop peab nõu vaiajuhatajaga, kui talle tundub, et liikme tegu võib tähendada usust taganemist.

Siin kasutatuna viitab usust taganemine liikmele, kes teeb midagi järgnevat:

• näitab korduvalt ja avalikult selget ja sihilikku vastuolu Kiriku, selle õpetuse, selle eeskirjade või juhtide vastu;

• õpetab järjepidevalt Kiriku õpetusena midagi, mis ei ole Kiriku õpetus ka pärast seda, kui piiskop või vaiajuhataja on teda korrale kutsunud;

• töötab järjepidevalt selle nimel, et nõrgestada Kiriku liikmete usku ja aktiivsust Kirikus;

• jätkab usust taganenud usulahkude õpetuste järgimist ka pärast seda, kui piiskop või vaiajuhataja on teda korrale kutsunud;

• liitub ametlikult mõne teise kirikuga ja levitab selle kiriku õpetusi.

32.6.3.3

Kiriku raha omastamine

Kui liige omastab Kiriku raha või varastab kirikust väärtuslikku vara, peab vaiajuhataja nõu piirkonnajuhatusega liikmesuse nõukogu või muu tegevuse vajalikkuse üle.

Üldkäsiraamatu valitud osades ei ole kirjas täielikke eeskirju ja juhiseid, kuidas nõustada kedagi, kes on teinud tõsist pattu, ja kuidas pidada vajaduse korral liikmesuse nõukogu.

Kui piiskopil tekib küsimusi, kuidas aidata kedagi, kes on teinud tõsist pattu (vt määratlust jaos 32.6), peaks ta vaatama kõigepealt, kas Üldkäsiraamatu 32. peatükk on tõlgitud täies ulatuses talle sobivasse keelde. Kui tõlge puudub, peaks ta võtma juhiste saamiseks ühendust oma otsese juhiga.