„38. Kiriku eeskirjad ja juhised”, Üldkäsiraamatu valitud osad (2023).

„38. Kiriku eeskirjad ja juhised”, Üldkäsiraamatu valitud osad

Kiriku eeskirjad ja juhised

38.1

Kirikus käimine

Meie Taevaisa armastab oma lapsi. „Kõik on Jumalale ühesugused” ja Ta kutsub kõiki „enda juurde tulema ja saama osa tema headusest” (2Ne 26:33).

38.1.1

Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku sakramendikoosolekule, muudele pühapäevastele koosolekutele ja seltskonnaüritustele on kõik teretulnud. Juhtiv ametikandja on kohustatud kindlustama, et kõik osalejad käituvad nendes pühades tingimustes aupaklikult.

Osalejad ei tohiks koosolekut häirida ega sellele vahele segada viisil, mis oleks vastuolus jumalateenistuse või muude koosoleku eesmärkidega. Lugu peaks pidama eri kirikukoosolekute ja sündmuste vanuse- ja käitumispiirangutest. Vastavalt sellele ei tohiks lubada endale ilmselget romantilist käitumist ega tähelepanu kõrvale juhtivat riietust ja välimust. Välistatud on ka poliitilised avaldused või seksuaalsest sättumusest või muudest isikuomadustest kõnelemine viisil, mis takistab koosolekul Päästjale keskenduda.

Sobimatu käitumise korral kohtub piiskop või vaiajuhataja inimesega privaatselt ja annab talle armastavalt nõu. Ta innustab antud olukorras sobimatult käitunud isikuid keskenduma sellele, et see koht võiks olla kõigi kohalviibijate jaoks püha, pöörates erilist tähelepanu Taevase Isa ja Päästja kummardamisele.

Kiriku kogudusehooned jäävad eraomandiks, kus kehtivad Kiriku eeskirjad. Inimestel, kes ei ole nõus neid juhiseid järgima, palutakse lugupidavalt Kiriku koosolekutel ja üritustel mitte osaleda.

38.2

Talituste ja õnnistuste eeskirjad

Üldteave talituste ja õnnistuste kohta on kirjas 18. peatükis. Templitalitusi puudutav teave on kirjas 27. ja 28. peatükis. Küsimuste korral võivad piiskopid võtta ühendust vaiajuhatajaga. Vaiajuhatajad võivad võtta küsimuste korral ühendust piirkonnajuhatusega.

38.3

Tsiviilabielu

Kiriku juhid innustavad liikmeid olema templiabielu väärilised ning templis abielluma ja pitseeritud saama. Kui kohalikud seadused seda lubavad, võivad Kiriku juhid sõlmida ka tsiviilabielusid.

Tsiviilabielu peaks olema sõlmitud selles asukohas kehtivate seadust järgi, kus abielu sõlmitakse.

38.3.1

Kes võib sõlmida tsiviilabielu

Kui kohalikud seadused seda lubavad, võivad tsiviilabielu laulatust läbi viia järgmised praegusel hetkel Kiriku ametikandjatena oma kutses teenivad isikud:

misjonijuhataja,
vaiajuhataja,
ringkonnajuhataja,
piiskop,
koguduse juhataja.

Need ametikandjad võivad sõlmida tsiviilabielu ainult mehe ja naise vahel. Lisaks peavad olema täidetud kõik järgnevalt toodud tingimused.

Pruut või peigmees on Kiriku liige või tal on kokku lepitud ristimise kuupäev.
Pruudi või peigmehe liikmekaart on või saab pärast ristimist olema Kiriku üksuses, mis kuulub selle ametikandja juhtimise alla.
Kiriku ametikandjal on seaduslik volitus täita tsiviilabielu sõlmimisega seotud ametikohustusi võimupiirkonnas, kus abielu sõlmitakse.

38.3.4

Kirikuhoonetes peetavad tsiviilabielu laulatused

Abielulaulatust võib pidada Kiriku hoones, kui see ei häiri regulaarse kirikutegevuse ajakava. Pulmad ei peaks toimuma pühapäeviti ega esmaspäeva õhtuti. Kiriku hoonetes korraldatud pulmad peaksid olema lihtsad ja väärikad. Muusika peaks olema püha, aupaklik ja rõõmus.

Abielu võib sõlmida sakramendisaalis või aulas või mõnes muus selleks sobilikus ruumis. Pulmapeol tuleb järgida kogudusehoone õige kasutamise juhiseid.

38.3.6

Tsiviilabielu laulatus

Tsiviilabielu sõlmimiseks pöördub Kiriku ametikandja paari poole ja ütleb: „Palun võtke teineteisel paremast käest.” Seejärel lausub ta järgmist: „[Peigmehe täielik nimi] ja [pruudi täielik nimi], te olete võtnud teineteisel paremast käest selle tõotuse märgiks, mille te nüüd Jumala ja nende tunnistajate ees annate.” (Paar võib need tunnistajad juba varem valida või määrata.)

Ametikandja pöördub seejärel peigmehe poole ja küsib: „[Peigmehe täielik nimi], kas sa võtad [pruudi täielik nimi] endale seaduslikuks abikaasaks ning tõotad oma vabast tahtest ja valikust pühalikult tema kaaslase ja seadusliku abikaasana, et sa hoiad ainult tema ja mitte kellegi teise poole; et sa pead kinni kõikidest püha abieluseisuse seadustest ning võtad enda peale kogu selle juurde kuuluva vastutuse ja kõik kohustused; ning et sa armastad, austad ja pead teda kalliks nii kaua, kuni te mõlemad elate?”

Peigmees vastab: „Jah.”

Seejärel pöördub ametikandja pruudi poole ja küsib: „[Pruudi täielik nimi], kas sa võtad [peigmehe täielik nimi] endale seaduslikuks abikaasaks ning tõotad oma vabast tahtest ja valikust pühalikult tema kaaslase ja seadusliku abikaasana, et sa hoiad ainult tema ja mitte kellegi teise poole; et sa pead kinni kõikidest püha abieluseisuse seadustest ning võtad enda peale kogu selle juurde kuuluva vastutuse ja kõik kohustused; ning et sa armastad, austad ja pead teda kalliks nii kaua, kuni te mõlemad elate?”

Pruut: „Jah.”

Seejärel pöördub Kiriku ametikandja paari poole ja ütleb: „Mulle Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku vanemana antud seadusliku volituse alusel kuulutan ma teid, [peigmehe nimi] ja [pruudi nimi], seaduslikult laulatatud meheks ja naiseks kuni teie sureliku elu lõpuni.”

(Erinev sõnastus kaplanile, kes ei teeni Kiriku juhtiva ametikandjana: „Mulle [sõjaväe- või tsiviilorganisatsiooni] kaplanina antud seadusliku volituse alusel kuulutan ma teid, [peigmehe nimi] ja [pruudi nimi], seaduslikult laulatatud meheks ja naiseks kuni teie sureliku elu lõpuni.”)

„Jumal õnnistagu teie liitu, et te tunneksite rõõmu oma järglastest ning et teie kooselu oleks pikk ja õnnelik, ning Ta õnnistagu teid, et te peaksite kinni neist pühadest tõotustest, mida te olete andnud. Ma palun neid õnnistusi teie peale Issanda Jeesuse Kristuse nimel, aamen.”

Üleskutse teineteist abikaasadena suudelda on valikuline ja nagu vastavas kultuuriruumis kombeks.

38.4

Pitseerimise eeskirjad

Pitseerimise talitused liidavad pered templis kokku kogu igavikuks, kui liikmed püüavad austada seda talitust saades sõlmitud lepingut. Pitseerimistalitused on järgmised:

mehe ja naise pitseerimine;
laste pitseerimine vanemate külge.

Neile, kes oma lepingutest kinni peavad, jäävad kestma kõik pitseerimisega saadud isiklikud õnnistused. See kehtib ka siis, kui selle isiku abikaasa murrab lepinguid või abielu lahutab.

Ka ustavatele oma vanemate külge pitseeritud või lepingus sündinud lastele jääb kestma igavese põlvnemise õnnistus. See kehtib ka siis, kui nende vanemad abielu pitseerimise tühistavad või kui vanematelt Kiriku liikmesus ära võetakse või kui nad sellest loobuvad.

Küsimuste tekkides pitseerimise eeskirjade kohta peaksid liikmed pidama nõu oma piiskopiga. Kui piiskopil on küsimusi, võtab ta ühendust vaiajuhatajaga. Vaiajuhatajad võivad võtta küsimuste tekkides ühendust oma templiringkonna templipresidendiga, piirkonnajuhatusega või Esimese Presidentkonna kantseleiga.

38.5

Templiriided ja -pesu

38.5.1

Templiriided

Kiriku liikmed kannavad templis templianni ja pitseerimise talitustel valgeid riideid. Naiste valged riided on järgmised: pikkade või kolmveerandvarrukatega kleit (või seelik ja pikkade või kolmveerandvarrukatega pluus), sokid või sukkpüksid ja kingad või sussid.

Meeste valged riided on järgmised: pikkade varrukatega triiksärk, lips või kikilips, püksid, sokid ja kingad või sussid.

Templianni ja pitseerimise talituste ajal panevad liikmed oma valgete riiete peale täiendavad tseremooniariided.

38.5.2

Templiriiete ja -pesu soetamine

Koguduse ja vaiajuhid innustavad templianni saanud liikmeid omaenda templiriideid soetama. Templiriideid ja -pesu saab osta Kiriku kauplusest või internetipoest aadressilt store.ChurchofJesusChrist.org. Vaia ja koguduse asjurid võivad aidata liikmetel neid riideid tellida.

38.5.5

Templipesu kandmine ja selle eest hoolitsemine

Templiandi saavad liikmed sõlmivad lepingu, et nad kannavad templipesu kogu elu.

Templipesu kandmine on püha privileeg. Pesu kandmine väljendab välispidiselt sisemist pühendumust Päästja Jeesuse Kristuse järgimisele.

Templipesu meenutab templis sõlmitud lepinguid. Kui seda kogu elu õigesti kanda, toimib see kaitsena.

Templipesu peaks kandma pealisriiete all. See, kas muid alusriideid kanda templipesu peal või all, sõltub isiklikust eelistusest.

Templipesu ei peaks eemaldama tegevuste puhul, millega saab mõistlikult tegeleda ka templipesu kandes. Seda ei tohiks teha ümber, et saaks kanda eri stiilides riideesemeid.

Templipesu on püha ja sellesse tuleks suhtuda austusega. Templianni saanud liikmed peaksid otsima Püha Vaimu juhatust, et saada vastuseid isiklikele küsimustele templipesu kandmise kohta.

38.5.7

Templipesu ja templi tseremooniariiete käitlemine

Kui templipesu on kulunud, peaksid liikmed märgid välja lõikama ja hävitama. Seejärel lõikavad liikmed kanga tükkideks, et poleks aru saada, et tegemist on templipesuga. Kangatükid võib ära visata.

Liikmed võivad anda heas seisukorras templipesu ja -riideid teistele templianni saanud liikmetele.

38.5.8

Templi suririided

Võimaluse korral tuleks templianni saanud surnud liikmed matta või tuhastada templiriietes. Kui see on kultuuri- või matusetavade tõttu sobimatu või keeruline, võib need riided kokku voltida ja surnukeha kõrvale panna.

Mehe surnukeha riietatakse templipesusse ja talle pannakse selga järgmised valged riideesemed: pikkade varrukatega triiksärk, lips või kikilips, püksid, sokid ja kingad või sussid. Naise surnukeha riietatakse templipesusse ja talle pannakse selga järgmised valged riideesemed: pikkade või kolmveerandvarrukatega kleit (või seelik ja pikkade või kolmveerandvarrukatega pluus), sokid või sukkpüksid ja kingad või sussid.

Surnukeha riietatakse templi tseremooniariietesse vastavalt templianni saamisega kaasnenud juhistele. Õlarüü pannakse üle parema õla ja kinnitatakse paelaga vasaku puusa kohal. Põll kinnitatakse ümber vöökoha. Ehisvöö pannakse vöökoha ümber ja seotakse lipsu vasaku puusa kohale. Mehe peakate pannakse tavaliselt surnukeha kõrvale, kuni saabub aeg kirst või sark sulgeda. Siis pannakse peakate pähe, nii et lehv jääb vasaku kõrva kohale. Naise loori võib laotada pea taha padjale. Perekond otsustab, kas katta naise nägu enne matmist või tuhastamist looriga.

38.6

Moraaliküsimuste eeskirjad

38.6.1

Abort

Issand käskis: „Sa ei tohi ‥ tappa ega teha midagi sellesarnast” (ÕL 59:6). Kirik on vastu valikulisele abordile isikliku või sotsiaalse mugavuse eesmärgil. Liikmed ei tohi lasta endale aborti teha, ise läbi viia, korraldada, selle eest maksta, sellega nõustuda ega seda julgustada. Ainsad võimalikud erandid on järgmised:

rasedus on tekkinud vägistamise või verepilastuse tagajärjel;
kvalifitseeritud arst on teinud kindlaks, et ema elu või tervis on tõsises ohus;
kvalifitseeritud arst on kindlaks teinud, et lootel on tõsised arenguhäired, mille tagajärjel ei jääks ta pärast sündi elama.

Isegi sellised erandid ei sobi abordi tegemise automaatseks õigustamiseks. Abort on äärmiselt tõsine teema. Seda tuleks kaaluda alles pärast seda, kui vastutavad isikud on saanud palve kaudu kinnituse. Selle protsessi käigus võivad liikmed pidada nõu oma piiskoppidega.

38.6.2

Väärkohtlemine

Väärkohtlemine on teiste halvasti kohtlemine või hooletusse jätmine viisil, mis põhjustab füüsilist, seksuaalset, emotsionaalset või varalist kahju. Kirikul on kindel seisukoht, et igasugune väärkohtlemine on lubamatu. Inimesed, kes väärkohtlevad oma abikaasat, lapsi, teisi pereliikmeid või kedagi teist, rikuvad Jumala ja inimeste seadusi.

Kõiki liikmeid, eriti lapsevanemaid ja juhte, julgustatakse olema tähelepanelikud ja hoolsad ning tegema kõik endast oleneva, et kaitsta lapsi ja teisi väärkohtlemise eest. Kui liikmed saavad teada väärkohtlemise juhtudest, annavad nad sellest teada tsiviilvõimudele ja peavad nõu piiskopiga. Kiriku juhid peaksid suhtuma väärkohtlemise teadetesse tõsiselt ega tohiks jätta neid kunagi tähelepanuta.

Kõik täiskasvanud, kes töötavad laste või noortega, peavad läbima laste ja noorte kaitse koolituse ühe kuu jooksul alates sellest, kui neid on ametis toetatud (vt ProtectingChildren.ChurchofJesusChrist.org). Nad peavad koolitust kordama iga kolme aasta tagant.

Kui väärkohtlemine aset leiab, siis on Kiriku juhtide esimene vastutus aidata otsekohe väärkohtlemise ohvriks langenuid ja kaitsta haavatavaid isikuid võimaliku väärkohtlemise eest tulevikus. Juhid ei tohiks julgustada inimest jääma koju või olukorda, mis on vägivaldne või ebaturvaline.

38.6.2.1

Väärkohtlemise abiliin

Mõnes riigis on Kirik loonud vaiajuhatajate ja piiskoppide abistamiseks konfidentsiaalse väärkohtlemise abitelefoni. Need juhid peaksid viivitamatult helistama abitelefonile seoses iga olukorraga, kus inimest on väärkoheldud või kui teda ähvardab väärkohtlemine. Nad peaksid sellel numbril helistama ka siis, kui saavad teada, et liige vaatab, ostab või levitab lastepornograafiat.

Riikides, kus abitelefoni ei ole, peaks piiskop väärkohtlemisest teada saades võtma ühendust oma vaiajuhatajaga. Vaiajuhataja peaks otsima juhiseid piirkonna juristilt piirkonnakantseleis.

38.6.2.2

Nõustamine väärkohtlemise juhtude puhul

Väärkohtlemine põhjustab kannatanutele sageli tõsist traumat. Vaiajuhatajad ja piiskopid reageerivad sellele mõistvalt ja südamliku kaastundega. Nad pakuvad vaimset nõustamist ja tuge, et aidata kannatanutel väärkohtlemise hävitavatest tagajärgedest üle saada.

Mõnikord kogevad ohvrid häbi või süütunnet. Ohvrid ei ole patus süüdi. Juhid aitavad neil ja nende peredel mõista Jumala armastust ja tervenemist, mis tuleb Jeesuse Kristuse ja Tema lepituse kaudu (vt Al 15:8; 3.Ne 17:9).

Vaiajuhatajad ja piiskopid peaksid aitama neil, kes on kedagi väärkohelnud, meelt parandada ja sellist käitumist lõpetada. Kui täiskasvanu on pannud lapse vastu toime seksuaalpatu, võib sellist käitumist olla väga raske muuta. Meeleparanduse protsess võib olla kauakestev. Vt 38.6.2.3.

Lisaks Kiriku juhtide inspireeritud abile võivad kannatanud, väärteo toimepanijad ja nende pered vajada professionaalset nõustamist. Lisateavet leiate jaost 31.3.6.

38.6.2.3

Lapse või noore väärkohtlemine

Lapse või noore väärkohtlemine on eriti tõsine patt (vt Lk 17:2). Siin kasutatuna viitab lapse või noore väärkohtlemine järgnevale.

Füüsiline väärkohtlemine: füüsilise vägivalla tulemusel raske kehavigastuse tekitamine. Mõned vigastused ei pruugi olla nähtavad.
Seksuaalne väärkohtlemine või ärakasutamine: seksuaalne tegevus lapse või noorega või kellelegi teisele teadlikult sellise tegevuse lubamine või selles abistmine. Selles kontekstis ei hõlma seksuaalne väärkohtlemine konsensuslikku seksuaalvahekorda kahe väikese vanusevahega alaealise vahel.
Emotsionaalne väärkohtlemine: tegude ja sõnadega lapse või noore eneseaustuse või eneseväärikuse kahjustamine. See hõlmab tavaliselt korduvaid ja regulaarseid solvanguid, manipuleerimist ja kriitikat, mis alandavad ja halvustavad. See võib tähendada ka tõsist hooletusse jätmist.
Lastepornograafia: vt 38.6.6.

Kui piiskop või vaiajuhataja saab teada lapse või noore väärkohtlemisest või kahtlustab seda, järgib ta viivitamatult juhiseid osas 38.6.2.1. Samuti võtab ta kasutusele meetmeid, et kaitsta asjaosalisi edasise väärkohtlemise eest.

Kui täiskasvanud liige väärkohtleb last või noort, nagu selles jaotises kirjeldatud, on nõutav Kiriku liikmesuse nõukogu ja liikmekaardile märkme tegemine. Vt ka 38.6.2.5.

Kui alaealine väärkohtleb last, võtab vaiajuhataja juhiste saamiseks ühendust Esimese Presidentkonna kantseleiga.

38.6.2.4

Abikaasa või teise täiskasvanu väärkohtlemine

Sageli ei ole väärkohtlemisel üht kindlat definitsiooni, mida saaks rakendada kõigile olukordadele. Selle asemel esineb erineva raskusastmega väärkohtlemist. Need varieeruvad aeg-ajalt teravate sõnade kasutamisest tõsise kahju tekitamiseni.

Kui piiskop või vaiajuhataja saab teada abikaasa või teise täiskasvanu väärkohtlemisest, järgib ta viivitamatult juhiseid osas 38.6.2.1. Samuti võtab ta kasutusele meetmeid, et kaitsta asjaosalisi edasise väärkohtlemise eest.

Juhid otsivad Vaimu juhatust, et teha kindlaks, kas kõige sobivam koht väärkohtlemisega tegelemiseks on isiklik nõustamine või liikmesuse nõukogu. Samuti võivad nad selle olukorra üle nõu pidada oma otsese preesterluse juhiga. Abikaasa või mõne teise täiskasvanu väärkohtlemine, mis tõuseb allpool kirjeldatud tasemele, nõuab liikmesuse nõukogu pidamist.

Füüsiline väärkohtlemine: füüsilise vägivalla tagajärjel raske kehavigastuse tekitamine. Mõned vigastused ei pruugi olla nähtavad.
Seksuaalne väärkohtlemine: vaadake osas 38.6.18.3 kirjeldatud olukordi.
Emotsionaalne väärkohtlemine: tegude ja sõnadega inimese eneseaustuse või eneseväärikuse kahjustamine. See hõlmab tavaliselt korduvaid ja regulaarseid solvanguid, manipuleerimist ja kriitikat, mis alandavad ja halvustavad.
Majanduslik väärkohtlemine: kellegi rahaliselt ärakasutamine. See võib hõlmata isiku vara, raha või muude väärisesemete ebaseaduslikku või loata kasutamist. See võib hõlmata ka pettuse teel kellegi üle rahalise võimu saamist. See võib hõlmata majandusliku ülemvõimu kasutamist inimese käitumise kontrollimiseks.

38.6.2.5

Kiriku kutsed, templisoovitused ja märkused liikmekaardil

Teisi väärkohelnud liikmetele ei peaks andma Kirikus kutset ja nad ei või saada templisoovitust, kuni nad on meelt parandanud ja Kiriku liikmesusega seotud piirangud on eemaldatud.

Kui keegi on seksuaalselt väärkohelnud last või noort või on last või noort tõsiselt füüsiliselt või emotsionaalselt väärkohelnud, kantakse tema liikmekaardile märkus. Talle ei tohi anda ühtegi laste ega noortega seotud kutset ega ülesannet. See tähendab ka seda, et teda ei määrata teenivaks vennaks ega teenivaks õeks perele, kellel on kodus noored või lapsed. Lisaks tähendab see seda, et talle ei anta noort teenimiskaaslaseks. Need piiranguid võib eemaldada vaid sel juhul, kui Esimene Presidentkond märkuse eemaldamiseks volituse annab.

38.6.2.6

Vaia- ja koguduse nõukogud

Vaiajuhatused ja piiskopkonnad vaatavad vaia- ja koguduse nõukogu koosolekutel regulaarselt üle Kiriku eeskirju ja juhiseid seoses väärkohtlemise ennetamise ja sellele reageerimisega. Seda tundlikku teemat õpetades või arutades otsivad juhid ja nõukogu liikmed Vaimu juhatust.

Lisaks peavad nõukogu liikmed läbima laste ja noorte turvalisuse koolituse (see 38.6.2).

38.6.2.7

Kuritarvitamisega seotud õigusprobleemid

Kui liige on toime pannud kuritegusid ja rikkunud seadust, peaks piiskop või vaiajuhataja kutsuma liiget üles teavitama nendest tegevustest õiguskaitsetöötajaid või muid asjakohaseid ametiasutusi.

Kirikujuhid ja liikmed peaksid täitma kõiki seaduses ette nähtud kohustusi, et vastavaid ametiisikuid kuriteost teavitada.

38.6.4

Raseduse planeerimine

Abielupaaridel, kes on võimelised lapsi saama, on eriline võimalus anda surelik keha Jumala vaimulastele, kelle kosutamise ja kasvatamise eest nad seejärel vastutavad (vt 2.1.3). Otsus, mitu last ja millal lapsi saada, on äärmiselt isiklik ja privaatne. See otsus peaks jääma abielupaari ja Issanda vahele.

38.6.5

Vooruslikkus ja truudus

Issanda kõlbelise puhtuse seadus on:

seksuaalsuhetest hoidumine väljaspool mehe ja naise vahel sõlmitud seaduslikku abielu;
truudus abielus.

Füüsiline intiimsus abikaasade vahel peaks olema ilus ja püha. Jumal on määranud selle laste loomiseks ning selleks, et abikaasad saaksid teineteisele armastust väljendada.

38.6.6

Lastepornograafia

Kirik mõistab hukka lastepornograafia mis tahes kujul. Kui piiskop või vaiajuhataja saab teada, et liige on seotud lastepornograafiaga, järgib ta viivitamatult juhiseid osas 38.6.2.1.

38.6.8

Naiste suguelundite moonutamine

Kirik mõistab hukka naiste suguelundite moonutamise.

38.6.10

Verepilastus

Kirik mõistab hukka verepilastuse mis tahes kujul. Selles kontekstis viitab verepilastus seksuaalsuhetele:

vanema ja lapse vahel;
vanavanema ja lapselapse vahel;
õdede-vendade vahel;
onu või tädi ja tema õelapse või vennalapse vahel.

Selles kontekstis viitab laps, lapselaps, õde/vend, õelaps ja vennalaps bioloogilistele, adopteeritud, võõras- või kasulastele.

Kui alaealine on verepilastuse ohver, helistab piiskop või vaiajuhataja Kiriku väärkohtlemise abitelefonile riikides, kus see on saadaval (vt 38.6.2.1). Teistes riikides peaks vaiajuhataja otsima juhiseid piirkonna juristilt piirkonnakantseleis. Samuti soovitatakse tal konsulteerida piirkonnakantselei pereteenistuse töötajatega või hoolekande- ja enesega toimetuleku juhiga.

Kui liige paneb toime verepilastuse, on kohustuslik kutsuda kokku Kiriku liikmesuse nõukogu ja teha liikmekaardile märkus. Verepilastuse korral on peaaegu alati nõutav, et Kirik eemaldaks isiku liikmesuse.

Kui alaealine sooritab verepilastuse, võtab vaiajuhataja juhiste saamiseks ühendust Esimese Presidentkonna kantseleiga.

Verepilastuse ohvrid saavad sageli tõsise trauma. Juhid reageerivad sellele südamliku kaastunde ja empaatiaga. Nad pakuvad vaimset tuge ja nõustamist, et aidata ohvritel verepilastuse hävitavate tagajärgedega toime tulla.

Peale Kiriku juhtidelt inspireeritud abi saamise võivad ohvrid ja nende perekonnad vajada professionaalset nõustamist. Info leidmiseks vaadake osa 38.6.18.2.

38.6.12

Okultism

Okultism keskendub pimedusele ja viib pettuseni. See hävitab usu Kristusesse.

Okultism hõlmab Saatana kummardamist. Lisaks hõlmab see müstilisi tegevusi, mis pole kooskõlas Jeesuse Kristuse evangeeliumiga. Selliste tegevuste alla kuuluvad ennustamine, needused ja Jumala preeserluse väge matkivad tervendamismeetodid (kuid ei piirdu nendega; vt Mn 7:11–17).

Kiriku liikmed ei peaks tegelema mingisuguse Saatana-kummardamisega ega olema mingilgi kombel okultismiga seotud. Nad ei peaks keskenduma sellisele pimedusele kellegagi vesteldes ega ka Kiriku koosolekutel.

38.6.13

Pornograafia

Kirik mõistab hukka pornograafia mis tahes kujul. Igasugune pornograafia kahjustab inimeste elu, perekondi ja ühiskonda. Samuti peletab see eemale Issanda Vaimu. Kiriku liikmed peaksid vältima igasugust pornograafilist materjali ning olema vastu selle tootmisele, levitamisele ja kasutamisele.

Tavaliselt piisab isiklikust nõustamisest ja mitteametlikest liikmepiirangutest, et aidata inimesel pornograafia tarbimisest meelt parandada. Liikmesuse nõukogu tavaliselt ei peeta. Kuid nõukogu võib olla vajalik intensiivse ja kompulsiivse pornograafia tarbimise puhul, mis on põhjustanud olulist kahju liikme abielule või perekonnale (vt 38.6.5). Liikmesuse nõukogu on nõutav, kui liige teeb, jagab, omab või vaatab korduvalt pornograafilisi pilte lastest (vt 38.6.6).

38.6.14

Eelarvamus

Kõik inimesed on Jumala lapsed. Kõik on vennad ja õed ning kuuluvad Tema jumalikku perekonda (vt Perekond: läkitus maailmale). Jumal „on ühest ainsast teinud kogu inimkonna” (Ap 17:26). „Kõik on [Temale] ühesugused” (2Ne 26:33). Iga inimene on „tema silmis ‥ sama väärtuslik kui teine” (Jb 2:21).

Eelarvamus ei sobi kokku ilmutatud jumalasõnaga. Jumala soosing või halvakspanu sõltub Talle ja Ta käskudele pühendumisest, mitte kellegi nahavärvist või muudest omadustest.

Kirik kutsub kõiki liikmeid üles loobuma eelarvamuslikust suhtumisest ja sellest lähtuvatest tegudest ükskõik mis rühma või inimese vastu. Kiriku liikmed peaksid olema eeskujuks kõikide Jumala laste austamisel. Liikmed peaksid järgima Päästja käsku teisi armastada (vt Mt 22:35–39). Nad püüavad olla heatahtlikud kõigi suhtes ja hüljata kõiksugu eelarvamused. Siia juurde kuuluvad rassil, etnilisel kuuluvusel, rahvusel, hõimul, sool, vanusel, puuetel, sotsiaalmajanduslikul staatusel, usulistel tõekspidamistel või uskmatusel ja seksuaalsel sättumusel põhinevad eelarvamused.

38.6.15

Omasooveetlus ja samasooline käitumine

Kirik julgustab peresid ja liikmeid olema nende isikute vastu õrnatundelised, armastavad ja lugupidavad, kes tunnevad veetlust samast soost inimeste vastu. Kirik propageerib ka ühiskonnas laiemalt oma õpetusi peegeldavat seisukohta, et tuleb olla lahke ja kaasav, armastada teisi ja pidada lugu kõikidest inimestest. Kirik ei võta seisukohta omasooveetluse põhjuste osas.

Jumala käsud keelavad igasuguse ebasündsa käitumise, olgu see siis vastas- või samast soost inimesega. Kiriku juhid nõustavad liikmeid, kes on rikkunud kõlbelise puhtuse seadust. Juhid aitavad neil saada selget arusaama usust Jeesusesse Kristusesse ja Tema lepitusest, meeleparanduse protsessist ja elu eesmärgist maa peal.

Kui liikmed tunnevad omasooveetlust ja püüavad elada kõlbelise puhtuse seadust järgides, toetavad ja julgustavad juhid neid nende otsustes. Need liikmed võivad saada Kirikus kutseid, neil võib olla templisoovitus ja nad võivad saada templitalitusi, kui on väärilised. Kiriku meesliikmed võivad saada preesterluse ja seda kasutada.

Kõik liikmeid, kes peavad oma lepinguid, saavad kõik lubatud õnnistused igavikes, ükskõik kas nende olukord võimaldab neil saada igavese abielu ja lapsevanemaks olemise õnnistusi selles elus (vt Mo 2:41).

38.6.16

Samasooliste abielu

Kirik kinnitab pühakirjaõpetusele tuginevat põhimõttena, et abielu mehe ja naise vahel on Looja plaanis seoses Tema laste igavese saatusega olulisel kohal. Samuti kinnitab Kirik, et Jumala seadus määratleb abielu kui õiguslikku ja seaduslikku liitu mehe ja naise vahel.

38.6.17

Seksuaalkasvatus

Vanematel lasub esmavastutus oma laste seksuaalkasvatuse eest. Vanemad peaksid rääkima oma lastega ausalt, selgelt ja jätkuvalt tervislikust ja õigemeelsest seksuaalsusest.

38.6.18

Seksuaalne väärkohtlemine, vägistamine ja teised seksuaalrünnakute vormid

Kirik mõistab hukka seksuaalse väärkohtlemise. Selles kontekstis määratletakse seksuaalset väärkohtlemist kui soovimatu seksuaalse tegevuse pealesurumist teisele inimesele. Seksuaaltegevust isikuga, kes ei anna või ei saa anda teadlikku nõusolekut, loetakse seksuaalseks väärkohtlemiseks. Seksuaalne väärkohtlemine võib esineda ka abikaasaga või enne abiellumist kohtamas käies. Infot lapse või noore seksuaalse väärkohtlemise kohta leiate osast 38.6.2.3.

Seksuaalne väärkohtlemine hõlmab laia hulka tegevusi alates ahistamisest kuni vägistamise ja muude seksuaalse rünnaku vormideni. See võib toimuda füüsiliselt, verbaalselt ja muul viisil. Juhiseid seksuaalse väärkohtlemise, vägistamise või muul viisil seksuaalse rünnaku läbielanud liikmete nõustamise kohta leiate osast 38.6.18.2.

Kui liikmed kahtlustavad seksuaalset väärkohtlemist või saavad sellest teada, võtavad nad võimalikult kiiresti kasutusele meetmeid ohvrite ja teiste kaitsmiseks. See hõlmab tsiviilvõimude teavitamist ja piiskopi või vaiajuhataja informeerimist. Kui last on väärkoheldud, peaksid liikmed järgima juhiseid osas 38.6.2.

38.6.18.2

Nõustamine seksuaalse väärkohtlemise, vägistamise ja muud laadi seksuaalrünnakute ohvritele

Seksuaalne väärkohtlemine, vägistamine ja muud laadi seksuaalrünnakud põhjustavad kannatanutele sageli tõsist traumat. Kui nad räägivad sellest usalduslikult piiskopile või vaiajuhatajale, reageerib viimane sellele mõistvalt ja südamliku kaastundega. Ta pakub vaimset nõustamist ja tuge, et aidata kannatanutel väärkohtlemise hävitavatest tagajärgedest üle saada. Lisaks helistab ta juhatuse saamiseks Kiriku väärkohtlemise abitelefonile, kui selline võimalus on olemas.

Mõnikord kogevad ohvrid häbi või süütunnet. Ohvrid ei ole patus süüdi. Juhid ei süüdista kannatanut. Nad aitavad kannatanutel ja nende peredel mõista Jumala armastust ja tervenemist, mis tuleb Jeesuse Kristuse ja Tema lepituse kaudu (vt Al 15:8; 3Ne 17:9).

Kui liikmed otsustavad väärkohtlemisest või rünnakult lähemalt rääkida, ei peaks juhid pöörama üksikasjadele liigset tähelepanu. See võib kannatanutele kahju teha.

Peale Kiriku juhtidelt inspireeritud abi saamise võivad ohvrid ja nende perekonnad vajada professionaalset nõustamist. Lisateavet leiate jaost 31.3.6.

38.6.18.3

Liikmesuse nõukogud

Liikmesuse nõukogu võib olla vajalik isikule, kes on kedagi seksuaalselt rünnanud või väärkohelnud. Liikmesuse nõukogu on nõutav, kui liige on pannud toime vägistamise või mõistetakse süüdi muus seksuaalrünnakus.

38.6.20

Suitsiid

Surelik elu on Jumalalt saadud hinnaline kingitus, mida peaks väärtustama ja kaitsma. Kirik toetab kindlalt suitsiidi ennetamist.

Enamik inimesi, kes on mõelnud enesetapule, tahavad leida leevendust füüsilisele, mentaalsele, emotsionaalsele või vaimsele valule. Sellised inimesed vajavad pere, Kiriku juhtide ja kompetentsete asjatundjate armastust, abi ja tuge.

Kui liige kaalub või on üritanud enesetappu, pakub piiskop talle vaimulikku tuge. Lisaks aitab ta liikmel saada viivitamatult professionaalset abi.

Vaatamata armsate inimeste, juhtide ja asjatundjate parimatele jõupingutustele pole võimalik enesetappu alati ennetada. See põhjustab armsatele inimestele ja teistele sügavat südamevalu, emotsionaalset kokkuvarisemist ja vastamata küsimusi. Juhid peaksid perekonda nõustama ja lohutama. Nad pakuvad kosutust ja tuge.

Inimesel pole õige endalt elu võtta. Kuid üksnes Jumal on võimeline otsustama inimese mõtete, tegude ja vastutusvõime üle (vt 1Sm 16:7; ÕL 137:9).

Need, kes on kaotanud armsa inimese enesetapu tõttu, võivad leida lootust ja tervenemist Jeesusest Kristusest ja Tema lepitusest.

38.6.23

Transsoolised inimesed

Transsoolised isikud seisavad silmitsi keeruliste väljakutsetega. Liikmeid ja mitteliikmeid, kes identifitseerivad end transsoolistena – ning nende perekonda ja sõpru – tuleks kohelda taktitundeliselt, lahkelt, kaastundlikult ja suure kristliku armastusega. Kõik on oodatud sakramendikoosolekule, teistele pühapäevasetele koosolekutele ja Kiriku seltskondlikele üritustele (vt 38.1.1).

Sugu on Taevase Isa õnneplaanis oluline omadus. Perekonnaläkituses mõeldakse soo all bioloogilist sugu sünnihetkel. Osa inimesi tunneb, et nende bioloogiline sugu ei lange kokku nende soolise identiteediga. Selle tulemusena võivad nad end määratleda transsoolistena. Kirik ei võta seisukohta selles osas, mis põhjusel inimesed end transsoolisena identifitseerivad.

Kirikus osalemine on enamasti sooneutraalne ja sama kehtib osa preesterluse talituste puhul. Transsoolised isikud võivad saada ristitud ja liikmeks kinnitatud, nagu on kirjeldatud osas 38.2.8.10. Nad võivad samuti võtta sakramenti ja saada preesterluse õnnistusi. Kuid preesterlusse pühitsemine ja templitalitused saadakse sünnijärgse soo kohaselt.

Kiriku juhid ei soovita meditsiinilist ega kirurgilist sekkumist, mille eesmärgiks on püüda muuta inimese sünnijärgset bioloogilist sugu (sookorrigeerimine). Juhid teavitavad, et sellise tegevusega kaasnevad Kiriku liikmesuse piirangud.

Juhid ei soovita ka sotsiaalset transsoolisust. Sotsiaalse transsoolisuse alla kuulub nt riietuse ja välimuse või nime muutmine, et esitleda end oma sünnijärgsest bioloogilisest soost erinevalt. Juhid teavitavad, et sotsiaalse transsoolisuse perioodil kehtivad sellele liikmele mõningased Kiriku liikmesuse piirangud.

Need piirangud hõlmavad preesterluse saamist ja selle kasutamist, templisoovituse saamist ja kasutamist ning osa Kiriku kutseid. Kuigi osa Kiriku liikmesusega seotud õigusi piiratakse, on muu Kirikus osalemine tervitatav.

Kui inimene otsustab muuta oma eelistatud nime, mida tema puhul kasutada, võib nime-eelistuse märkida liikmekaardile eelistatud nime lahtrisse. Koguduses võib isiku poole pöörduda tema eelistatud nimega.

Asjaolud on üksuste ja inimeste lõikes väga erinevad. Liikmed ja juhid peavad üheskoos ja Issandaga nõu. Piirkonna juhatused aitavad kohalikel juhtidel igat olukorda tundlikult käsitleda. Piiskopid peavad nõu vaiajuhatajaga. Vaiajuhatajad ja misjonijuhatajad peavad küsima nõu piirkonnajuhatuselt (vt 32.6.3).

38.7

Meditsiini- ja terviseeeskirjad

38.7.2

Matmine ja tuhastamine

Lahkunu pere otsustab, kas surnukeha matta või tuhastada. Nad austavad lahkunu soovi.

Osas riikides nõuavad seadused tuhastamist. Osal juhtudel pole matmine pere jaoks praktiline või taskukohane. Surnukeha tuleks kohelda igal juhul lugupidamise ja austusega. Liikmetele tuleks kinnitada, et ülestõusmise vägi kehtib igal juhul (vt Al 11:42–45).

Seal, kus see on võimalik, tuleks templianni saanud lahkunud liige riietada nii matmise kui ka tuhastamise puhul templi tseremooniariietesse (vt 38.5.8).

38.7.3

Lapsed, kes surevad enne sündi (surnult sündinud või raseduse katkemine)

Lapsevanemad otsustavad, kas pidada mälestusteenistust või matusetalitust.

Lapsed, kes surevad enne sündi, ei vaja templitalitusi või neid ei tehta nende eest. See ei võta neilt lastelt võimalust igavikes oma perekonda kuuluda. Lapsevanemaid innustatakse Issandat usaldama ja Temalt tröösti otsima.

38.7.4

Eutanaasia

Surelik elu on hinnaline Jumala and. Eutanaasia on inimese elu sihilik lõpetamine ravimatu haiguse või mingi muu seisundi tõttu. Eutanaasias osaleja, sh keegi, kes aitab kellelgi teha enesetappu, rikub Jumala seadusi ja võib rikkuda ka kohalikke seadusi.

Äärmuslike elus hoidvate meetmete katkestamist või neist loobumist kellegi elu lõpus eutanaasiaks ei peeta (vt 38.7.11).

38.7.5

HI-viirus ja AIDS

Liikmed, kellel on HI-viirus (inimese immuunpuudulikkuse viirus) või AIDS (omandatud immuunpuudulikkuse sündroom), peaksid olema teretulnud Kiriku koosolekutele ja üritustele. Nende osalemine ei sea ohtu teiste tervist.

38.7.8

Meditsiin ja tervishoid

Pädev arstiabi, usu rakendamine ja preesterluse õnnistused toimivad üheskoos, et keegi võiks vastavalt Issanda tahtele terveneda.

Liikmed ei peaks kasutama ega propageerima meditsiini- ja tervishoiupraktikaid, mis on eetiliselt, vaimselt või seaduslikult kaheldavad. Need, kellel on terviseprobleeme, peaksid pidama nõu kompetentsete meditsiiniasjatundjatega, kel on luba oma tegevusalal tegutseda.

38.7.9

Ravikanep

Kirik on selle vastu, kui kanepit kasutatakse mingi muul kui raviotstarbel. Vt 38.7.14.

38.7.11

Eluea pikendamine (sh elushoidmine)

Liikmed ei peaks tundma, et nad on kohustatud pikendama surelikku elu äärmuslike meetmete abil. Selliseid otsuseid on võimaluse korral parim langetada inimesel endal või pereliikmetel. Nad peaksid pidama nõu kompetentsete meditsiinitöötajatega ja otsima jumalikku juhatust palve kaudu.

38.7.13

Vaktsineerimine

Kompetentsete meditsiiniasjatundjate järelevalve all tehtud vaktsineerimine kaitseb tervist ja hoiab elu. Kiriku liikmeid innustatakse kaitsma ennast, oma lapsi ja oma kogukonda vaktsineerimise abil.

Lõplikult vastutab vaktsineerimisega seotud otsuste eest igaüks ise. Kui liikmetel on sellega seoses muresid, peaksid nad pidama nõu kompetentse meditsiiniasjatundjaga ning otsima juhatust Pühalt Vaimult.

38.7.14

Tarkuse sõna ja tervislikud harjumused

Tarkuse sõna on Jumala käsk. Prohvetid on selgitanud, et Õpetuse ja Lepingute 89. osa õpetused hõlmavad tubakast, kangetest jookidest (alkohol) ning kuumadest jookidest (tee ja kohv) keeldumist.

Sellele lisanduvad muud kahjulikud ained ja tavad, mida tarkuse sõna ega Kiriku juhid ei ole täpsustanud. Liikmed peaksid olema arukad ja langetama palvemeelselt füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervisega seotud otsuseid.

38.8

Halduseeskirjad

38.8.1

Lapsendamine ja asendushooldus

Laste adopteerimine ja asendushoolduse pakkumine õnnistab lapsi ja perekondi. Lapsendamise kaudu luuakse armastavaid igavesi peresid. Lapsed on võrdväärselt hinnaliseks õnnistuseks, ükskõik kas nad tulevad perre lapsendamise kaudu või sinna sündides.

Liikmed, kes soovivad lapsendada või lastele asendushooldajaks olla, peaksid kuuletuma kõikidele asjakohastele riigi või valitsuse seadustele.

38.8.4

Üldjuhtide, juhtivad ametikandjate ja piirkonna seitsmekümnete autogrammid ja fotod

Kiriku liikmed ei peaks küsima üldjuhtidelt, juhtivatelt ametikandjatelt või piirkonna seitsmekümnetelt autogramme. See kahandab nende kutse pühadust ja koosolekute vaimsust. Lisaks ei pruugi nad saada seetõttu tervitada teisi liikmeid.

Liikmed ei peaks üldjuhte, juhtivaid ametikandjaid või piirkonna seitsmekümneid sakramendisaalis pildistama.

38.8.7

Kiriku ajakirjad

Millised on Kiriku ajakirjad

Laste ajakiri Sõbrake.
Noorte ajakiri Sulle, Noor!
Täiskasvanute ajakiri Liahoona.

Esimene Presidentkond innustab kõiki liikmeid Kiriku ajakirju lugema. Ajakirjad võivad aidata liikmetel õppida Jeesuse Kristuse evangeeliumi, uurida elavate prohvetite õpetusi, tunda ühendust Kiriku üleilmse perega, väljakutsetele usuga vastu pidada ning Jumalaga lähedasemaks saada.

38.8.8

Kiriku nimi, logo ja sümbol

Kiriku nimi, logo ja sümbol on Kiriku peamised tähised.

Logo ja sümbol. Kiriku logot ja sümbolit (vt eeltoodud illustratsiooni) kasutatakse ainult Esimese Presidentkonna ja Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi heaks kiidetud viisil. Neid ei või kasutada dekoratiivelementidena. Samuti ei või neid kasutada isiklikul, ärilisel ega reklaami otstarbel.

38.8.10

Arvutid

Kiriku hoones kasutatavad arvutid ja tarkvara on soetanud Kiriku peakorter või piirkonna kantselei, kes nende eest ka hoolt kannab. Juhid ja liikmed kasutavad neid vahendeid, et toetada Kiriku eesmärke, sh pereajalootööd.

Kogu neis arvutites oleva tarkvara kasutusluba peab kuuluma vastavalt nõuetele Kirikule.

38.8.12

Õppekava materjalid

Kirik kannab hoolt materjalide eest, et aidata liikmetel õppida Jeesuse Kristuse evangeeliumi ja elada selle järgi. Nende materjalide seas on pühakirjad, üldkonverentsi sõnumid, ajakirjad, käsiraamatud, raamatud ja muud allikad. Juhid innustavad liikmeid kasutama pühakirju ja muid allikmaterjale vastavalt vajadusele, et kodus evangeeliumi õppida.

38.8.14

Riided ja välimus

Kiriku liikmeid innustatakse näitama õige riidevaliku ja hoolitsetud välimusega austust oma keha vastu. Sobilikud riided ja välimus erinevad kultuuriti ja vastavalt sündmusele.

38.8.16

Paastupäev

Liikmed võivad paastuda igal ajal. Kuid tavaliselt peavad nad paastupäevaks kuu esimest pühapäeva.

Paastupäeva juurde kuulub tavaliselt palvetamine, 24 tundi söömata ja joomata olemine (kui paastuja seda füüsiliselt suudab) ja helde paastuannetuse tegemine. Paastuannetusega aidatakse abivajajaid (vt 22.2.2).

Mõnikord peetakse kuu esimesel hingamispäeval ülekirikulisi või kohalikke koosolekuid. Sellisel juhil määrab vajajuhatus paastupäevaks mõne muu hingamispäeva.

38.8.17

Hasartmängud ja loterii

Kirik on igasuguste hasartmängude vastu ja annab nõu nendega mitte tegeleda. Siia alla kuuluvad spordiga seotud kihlveod ja valitsuse rahastatud õnneloosid.

38.8.19

Immigratsioon

Oma kodumaale jäävatel liikmetel on sageli võimalus seal Kirikut üles ehitada ja tugevdada. Kuid teise riiki immigreerimune on isiklik valik.

Teise riiki kolivad liikmed peaksid kuuletuma kõikidele asjakohastele seadustele (vt ÕL 58:21).

Misjonärid ei peaks end pakkuma kellegi immigratsiooni rahastama.

38.8.22

Riigi seadused

Liikmed peaksid kuuletuma kõikidele selle riigi seadustele, kus nad elavad või kuhu nad reisivad, ning kohalikke seadusi austama ja toetama (vt ÕL 58:21–22; UA 1:12). Siia alla kuuluvad ka seadused, mis keelavad usku kuulutada.

38.8.25

Liikmete suhtlus Kiriku peakorteriga

Kiriku liikmetel ei soovitata helistada üldjuhtidele või saata neile e-kirju ja tavalisi kirju õpetust puudutavates küsimustes ega seoses isiklike väljakutsete või palvetega. Kui liikmeid otsivad vaimset juhatust, julgustatakse neid pöörduma oma kohalike juhtide, sh Abiühingu või vanemate kvoorumi juhataja poole (vt 31.3).

38.8.27

Puuetega liikmed

Juhte ja liikmeid innustatakse tähelepanu pöörama kõigi vajadustele, kes elavad nende üksuse piires. Puuetega liikmeid hinnatakse ja nende panus on tähendusrikas. Puuded võivad olla intellektuaalsed, sotsiaalsed, emotsionaalsed või füüsilised.

38.8.29

Muud usud

Ka paljudes teistes uskudes leidub nii mõndagi inspireerivat, üllast ja ülimalt austusväärset. Misjonärid ja teised liikmed peavad suhtuma teiste tõekspidamistesse ja tavadesse peenetundeliselt ja lugupidavalt.

38.8.30

Poliitiline ja kodanikutegevus

Kiriku liikmeid julgustatakse osalema poliitikas ja riigiasjades. Paljudes riikides käib selle alla

hääletamine;
poliitilise erakonnaga liitumine või mõnda erakonda kuulumine;
rahaline toetamine;
erakonna ametnike või kandidaatidega suhtlemine;
kohalikus omavalitsuses või riigivalitsuses valimiste tulemusel saadud või mõnel määratud ametikohal teenimine.

Lisaks innustatakse liikmeid kaasa lööma väärt ettevõtmistes, et muuta oma kogukond tervislikuks kohaks, kus elada ja peret kasvatada.

Kohalikud kirikujuhid ei peaks organiseerima liikmeid poliitilistes küsimustes osalema. Ka ei peaks juhid püüdma mõjutada seda, kuidas liikmed osalevad.

Lisaks peaksid liikmed hoiduma avalduste tegemisest või sellisest käitumisest, mida võiks tõlgendada kui Kiriku toetust mingile poliitilisele erakonnale, platvormile, tegevuspoliitikale või kandidaadile.

38.8.31