38.

Ol Polisi mo Ol Gaedlaen blong Jos

38.1

Tekpat long Jos

Papa blong yumi we i stap long Heven i lavem ol pikinini blong Hem. “Evriwan i semmak long God,” mo Hem i stap invaetem evriwan blong “kam long hem mo tekem pat long gud fasin blong hem” (2 Nifae 26:33).

38.1.1

Atendens long Ol Miting blong Jos

Evriwan i welkam blong stap long sakramen miting, ol nara miting long Sandei, mo ol nara sosol taem blong Jos Ia blong Jisas Kraes Ia blong Ol Lata-dei Sent. Prisaeding ofisa nao i responsibol blong mekemsua se evriwan we oli kam, oli mas gat respek long tabu taem ia.

Olgeta we oli kam, oli no mas stopem o pulumaot tingting long wosip o ol nara stamba tingting blong miting. Bae evriwan i mas folem ol miting blong Jos mo ol samting we oli stap hapen insaed long Jos, folem yia mo fasin we i stap insaed long Jos. Hemia i minim tu se wanwan i mas holemtaet hem blong no gat fasin blong soemaot lav blong hem long patna blong hem long pablik long wan wei we i go tumas, mo i no mas dresap o mekem hem long wan wei we i pulum tumas tingting blong man. Hem i minim tu se bae wan i no save mekem toktok long saed blong politik, o i no save tokbaot fasin we wan i gat long saed blong seks, o ol nara pesonol fasin blong man long wan wei we i mekem se ol miting oli nomo lukluk nomo long Sevya.

Sapos i gat wan fasin we i stap we i no stret, bisop o stek presiden i save givim kaonsel long praevet wetem wan spirit blong lav. Hem i leftemap tingting blong olgeta we fasin blong olgeta i no stret long taem ia, blong oli lukluk nomo blong help blong holemtaet wan spes we i tabu blong evriwan we i stap, mo hem i tokbaot plante moa blong stap wosipim Papa long Heven mo Sevya.

Ol mitinghaos blong Jos, oli stap olsem ol praevet propeti we oli yusum folem ol polisi blong Jos. Olgeta we oli no wantem, o oli no glad blong folem ol gaedlaen ia, bae oli askem olgeta, long wan fasin we i gat respek, blong oli no kam long ol miting blong Jos, o ol samting we Jos i oganaesem.

38.2

Ol Polisi blong Ol Odinens mo Ol Blesing

Ol jeneral infomesen abaot ol odinens mo ol blesing, i stap long japta 18. Infomesen abaot ol tempol odinens, i stap insaed long ol japta 27 mo 28. Ol bisop oli save kontaktem stek presiden sapos oli gat ol kwestin. Ol stek presiden oli save kontaktem Eria Presidensi sapos oli gat ol kwestin.

38.3

Sivil o Gavman Mared

Ol lida blong Jos oli leftemap tingting blong ol memba blong oli kwalifae blong mared insaed long tempol, mo mared mo sil insaed long wan tempol. Sapos ol lokol loa oli letem, ol lida blong Jos oli save mekem ol sivil mared.

Ol sivil mared, bae oli mas mekem olgeta i folem ol loa blong ples we mared ia i tekem ples long hem.

38.3.1

Huia i Save Mekem wan Sivil o Gavman Mared

Taem we lokol loa i letem, olgeta ofisa blong Jos we oli stap givim seves, oli save mekem wok folem koling blong olgeta blong oli save mekem wan sivil mared seremoni.

• Misin presiden

• Stek presiden

• Distrik presiden

• Bisop

• Branj presiden

Ol Jos ofisa ia oli save mekem wan sivil mared nomo, bitwin wan man mo wan woman. Oli mas folem evri kondisen ia:

• Woman we bae i mared, o man we bae i mared, i wan memba blong Jos, o i gat wan deit blong kasem baptaes.

• Membasip rekod blong woman we bae i mared, o blong man we bae i mared, i stap, o bambae i stap afta long baptaes, insaed long Jos yunit blong ofisa ia we i stap prisaed.

• Jos ofisa ia, i gat raet folem loa, blong i mekem wan sivil o gavman mared insaed long eria ia we bae mared ia i tekples long hem.

38.3.4

Ol Sivil Mared we Oli Holem insaed long Ol Bilding blong Jos

Wan seremoni blong mared, i save tekem ples insaed long bilding blong Jos, sapos i no stopem taemtebol blong ol miting blong Jos. Ol mared oli no save tekples long Sabat, o long Mandei naet. Ol mared we oli stap holem insaed long ol bilding blong Jos, oli mas simpol mo i gat hae respek long hem. Miusik i mas ol tabu miusik, i gat respek, mo i givim glad.

Ol mared ia, bae oli save mekem insaed long japel, insaed long aktiviti rum, o eni nara rum we i stret. Ol mared, oli mas folem ol gaedlaen blong fasin blong yusum mitinghaos long stret fasin.

38.3.6

Seremoni blong Sivil o Gavman Mared

Blong mekem wan sivil mared, ofisa blong Jos ia i toktok long kapol ia mo i talem: “Plis yutufala i holem raet han blong wanwan long yutufala.” Afta hem i talem: “[ful nem blong man we i mared mo ful nem blong woman we i mared], yu tekem raet han blong narawan olsem wan token blong ol kavenan we bae yu mekem naoia, long fes blong God mo olgeta witnes ia.” (Kapol i save jusum o talem nem blong ol witnes ia bifo taem.)

Afta, ofisa i toktok long man we bae i mared, mo i askem: “[Ful nem blong man we bae i mared], ?yu yu tekem [ful nem blong woman we bae i mared] olsem waef blong yu, we yu maredem folem loa, mo folem tingting mo joes blong yu, yu yu mekem tabu promes ia, olsem kompanion mo hasban blong hem folem loa, se bae yu hang long hem mo i no wan narawan moa; se bae yu folem evri loa, mekem evri responsabiliti, mo samting we yu mas mekem folem tabu loa blong mared; mo bae yu yu lavem hem, givim ona mo respek long hem, mo bae yu lukaotgud hem wetem lav kasem en blong laef blong yutufala long wol ia?”

Man we bae i mared i ansa, i talem “Yes” o “Yes mi mekem.”

Afta, ofisa i toktok long woman we bae i mared, mo i askem: “[Ful nem blong woman we bae i mared], ?yu yu tekem [ful nem blong man we bae i mared] olsem hasban blong yu, we yu maredem folem loa, mo folem tingting mo joes blong yu, yu yu mekem tabu promes ia, olsem kompanion mo waef blong hem folem loa, se bae yu hang long hem mo i no wan narawan moa; se bae yu folem evri loa, mekem evri responsabiliti mo samting we yu mas mekem folem tabu loa blong mared; mo bae yu yu lavem hem, givim ona mo respek long hem, mo bae yu lukaotgud hem wetem lav kasem en blong laef blong yutufala long wol ia?”

Woman we bae i mared i ansa, i talem “Yes” o “Yes mi mekem.”

Nao, ofisa blong Jos i toktok long kapol, mo i talem, “Tru long paoa we atoriti blong loa i givim long mi olsem wan elda blong Jos Ia blong Jisas Kraes blong Ol Lata-dei Sent, mi talemaot se yu, [nem blong man we bae i mared] mo yu, [nem blong woman we bae i mared], i hasban mo waef, folem loa mo olsem we loa i letem, blong ful taem we bae yutufala i laef long wol ia.”

[Narafala toktok blong wan japlen we i no stap olsem wan prisaeding ofisa blong Jos i save talem: “Tru long paoa we atoriti blong loa i givim long mi olsem wan japlen insaed long [branj o sivil oganaesesen], mi talemaot se yu, [nem blong man we bae i mared] mo yu, [nem blong woman we bae i mared], i hasban mo waef, folem loa mo olsem we loa i letem, blong ful taem we bae yutufala i laef long wol ia.”]

“Bae God i blesem mared blong yutufala wetem glad long laen blong yutufala, mo wan longfala laef blong stap hapi tugeta, mo bae Hem i blesem yutufala blong kipim ol tabu promes we yutufala i bin mekem. Olgeta blesing ia, mi askem blong i stap wetem yutufala, long nem blong Lod Jisas Kraes, amen.”

Invitesen ia blong tufala i kis olsem hasban mo waef i stap long tufala, o i folem ol fasin blong kalja.

38.4

Ol Siling Polisi

Ol siling odinens blong tempol oli joenem ol famli blong taem we i no save finis taem ol memba oli traehad blong ona long ol kavenan we oli stap mekem taem oli kasem odinens ia. Ol siling odinens, i gat:

• Siling blong hasban mo waef.

• Siling blong ol pikinini long papa mo mama.

Olgeta we oli holemtaet ol kavenan blong olgeta, bae oli holemtaet blesing blong wanwan long olgeta we siling ia i givim. Bae hem i tru olsem, iven sapos hasban o waef i bin brekem ol kavenan, o i kamaot long mared ia.

Ol fetful pikinini we oli sil i go long papa mo mama blong olgeta, o oli bon insaed long kavenan ia, oli holemtaet blesing ia blong papa mo mama we i no save finis. Hemia i tru olsem iven sapos papa mo mama blong olgeta i kanselem mared siling blong olgeta, o oli karemaot Jos membasip long olgeta, o sapos oli sakemaot membasip blong olgeta.

Ol memba oli mas toktok wetem bisop blong olgeta sapos oli gat ol kwestin abaot ol siling polisi. Bisop i kontaktem stek presiden sapos hem i gat ol kwestin. Stek presiden i save kontaktem tempol presidensi we i stap long tempol distrik blong olgeta, Eria Presidensi, o Ofis blong Fas Presidensi sapos oli gat ol kwestin.

38.5

Ol Tempol Klos mo Ol Gamen

38.5.1

Tempol Klos

Long taem blong endaomen mo ol siling odinens insaed long tempol, ol memba blong Jos oli stap wetem ol waet klos. Ol woman oli werem olgeta waet klos ia: wan dres we han blong hem i longwan, o han blong hem i tri kwota; o (wan sket mo blong top we i gat longfala han o han blong hem i tri kwota), ol stoking o ol sopsop stoking, mo ol sus o sus we oli pusum leg long hem nomo.

Ol man oli werem olgeta waet klos ia: wan sot we i gat long han, wan nektae o botae, longfala traoses, stoking, mo sus o sus we oli pusum leg long hem.

Long taem blong endaomen mo ol siling odinens, ol memba oli werem sam moa klos blong seremoni antap long waet klos we oli stap werem.

38.5.2

Kasem Ol Tempol Klos mo Ol Gamen

Ol lida blong wod mo stek oli leftemap tingting blong ol memba we oli endao blong oli pem o gat tempol klos we i blong olgetawan nomo. Oli save pem tempol klos mo gamen long wan Jos Distribusen stoa, o long store.ChurchofJesusChrist.org. Ol klak blong stek mo wok oli save helpem ol memba blong oli oda long ol klos ia.

38.5.5

Stap Werem mo Kea long Gamen

Ol memba we oli bin kasem endaomen, oli mekem wan kavenan blong werem gamen truaot long laef blong olgeta.

Tempol gamen i stap blong mekem yu yu tingbaot ol kavenan we yu bin mekem insaed long tempol, mo, taem yu werem long stret fasin truaot long laef blong yu, bae i stap olsem wan proteksen agensem ol temtesen mo ivel. Gamen, oli mas werem andanit long klos we i stap aotsaed. Oli no mas karemaot long taem blong ol aktiviti we oli save mekem nomo wetem man i werem gamen; mo oli no mas jenisim sep blong gamen blong i fit wetem ol defren kaen stael blong klos. Ol memba we oli endao oli mas lukaotem givhan blong Tabu Spirit blong oli kasem ansa blong ol kwestin blong olgetawan long saed blong fasin blong werem gamen.

Hem i wan spesel janis blong werem gamen, mo taem wan i mekem olsem, hem i stap soemaot aotsaed we hem i mekem wan komitmen insaed long hem blong folem Sevya Jisas Kraes.

Hem i joes blong wanwan sapos wan i wantem werem ol nara smol klos andanit long gamen blong tempol.

Luk long 26.3.3.

38.5.7

Sakem Ol Gamen blong Ol Klos blong Seremoni blong Tempol

Blong sakem ol tempol gamen we oli olfala finis, ol memba oli mas katemaot mo sakem ol mak. Ol memba oli katem haf kaliko we i stap blong mekem se oli no luksave se hem i wan gamen. Haf klos we i stap, oli save sakem.

Ol memba oli save givim ol gamen mo ol klos blong tempol we oli stap long ol gud kondisen i go long ol nara memba we oli endao.

38.5.8

Tempol Klos blong Berem Dedman

Sapos i posibol, ol man o woman ia oli endao finis, oli save putum ol tempol klos long hem blong berem hem, o bonem ded bodi blong hem. Sapos ol kastom blong kalja o fasin blong berem man i mekem se hemia i no stret blong mekem, o i had blong mekem, nao bae oli foldem klos mo oli putum i stap long saed blong bodi.

Bodi blong wan we i wan man, oli dresemap hem long ol gamen blong tempol, mo antap oli mekem hem i werem ol waet klos ia: wan sot we i gat long han, wan nektae o botae, longfala traoses, stoking, mo sus o sus we oli pusum leg long hem. Bodi blong wan woman, oli dresemap hem long ol gamen blong tempol mo antap oli mekem hem i werem ol waet klos ia: wan dres we han blong hem i longwan, o han blong hem i tri kwota; o (wan sket mo blong top we i gat longfala han o han blong hem i tri kwota), ol stoking o ol sopsop stoking, mo ol sus o sus we oli pusum leg long hem nomo.

Ol klos blong seremoni blong tempol, bae oli putum long bodi ia olsem we oli stap givim instraksen from long endaomen. Oli putum rob (longfala klos) long solda long raetsaed, mo oli fasem wetem smol rop long lefsaed blong wes blong bodi. Epron, oli fasem raon long wes blong bodi. Sas (o bigfala strap) oli putum raon long wes blong bodi mo oli fasem wetem wan bo we bae i stap antap long hip blong bodi long lefsaed. Hat blong man, bae oli putum long saed blong bodi blong hem kasem taem we i taem blong klosem kofin, o wanem we oli putum bodi long hem. Oli putum hat long tetaem ia, mo bo blong hat i stap ova long sora long lefsaed. Vel blong wan woman, bae oli putum gud long pilo long baksaed blong hed blong hem. Bae oli kavremap fes blong wan woman bifo oli berem o bonem ded bodi blong hem, olsem we famli i talemaot.

38.6

Ol Polisi long Saed blong Ol Fasin blong Laef

38.6.1

Abosen

Lod i givim komanmen se: “Yu no mas kilim man i ded, mo yu no mas mekem eni samting we i semmak long hemia” (D&K 59:6 Jos i agensem fasin blong jusum blong kilimded bebi taem i stap yet long bel blong mama from sam risen we i blong wanwan man o woman, o blong mekem se sosol laef blong man i gud. Ol memba oli no mas gat wan abosen, o mekem wan abosen, o mekem rod, o pem, o agri, o leftemap tingting blong wan blong kasem wan abosen, o blong kilim bebi taem i stap yet long bel blong mama. Ol taem nomo we hemia i posibol i taem we:

• Woman i gat bel from oli fosem hem tru long rep o fasin blong inses (taem wan memba blong famli i tekem stret memba blong famli bakegen).

• Wan dokta we i gat raet, i talem se laef o helt blong mama i stap long bigfala denja.

• Wan dokta we i gat raet, i talem se smol bebi ia, we i smol nomo yet i stap i gat plante problem mo bae i no letem bebi ia blong i laef afta we hem i bon i kam long wol ia.

Be, iven, ol risen antap ia oli no wan stret risen o eskius blong mekem wan abosen. Abosen i wan series problem. Oli save tingting long hem nomo afta we ol pipol we oli responsibol oli kasem konfemesen we i kam tru long prea. Ol memba oli save kaonsel wetem bisop blong olgeta olsem pat blong planing blong olgeta.

38.6.2

Abius

Abius, i taem oli tritim nogud, o taem we oli no wantem save nating long narawan long wan wei we i mekem se wan i kasem kil o harem nogud long bodi, long saed blong seks, long filing, o long saed blong mane. Ples we Jos i stanap long hem, i we, abius, oli no save akseptem eni kaen wei blong hem. Olgeta we oli stap abiusum ol waef o hasban blong olgeta, oli stap abiusum ol nara memba blong famli, o eni narawan, i stap brekem ol loa blong God mo ol loa blong man.

Evri memba, speseli ol papa mo mama, mo ol lida, oli leftemap tingting blong olgeta blong oli mas openem ae mo tingting, mo lukaotgud, mo mekem evri samting we oli save mekem blong protektem ol pikinini mo ol narawan agensem fasin blong abius. Sapos ol memba oli kam blong save abaot sam kes blong abius, oli mas ripotem i go long ol gavman atoriti mo oli mas toktok wetem bisop. Ol lida blong Jos oli mas tekem ol ripot blong abius oli series, mo neva bae oli tingting nating long olgeta, o no wantem save long olgeta ripot ia.

Evri adalt we oli wok wetem ol pikinini o ol yut, oli mas finisim proteksen trening blong ol pikinini mo ol yut, hemia bifo wan manis i pas afta we oli sastenem olgeta (luk long ProtectingChildren.ChurchofJesusChrist.org). Oli mas ripitim trening ia evri tri yia.

Taem abius i hapen, faswan mo kwik responsabiliti blong ol lida blong Jos, hem i blong helpem olgeta ia we oli bin abiusum olgeta, mo blong protektem olgeta we oli no strong blong oli no save fesem fiuja abius. Ol lida oli neva mas leftemap tingting blong wan blong gohed blong stap insaed long wan hom o situesen we i gat abius long hem, o i no sef.

38.6.2.1

Abius Help Laen

Long sam kantri, Jos i stanemap wan konfidensiol abius help laen blong helpem ol stek presiden mo ol bisop. Ol lida ia, oli mas ring kwiktaem long help laen ia abaot evri situesen we wan i bin kasem abius long hem—o i stap long denja blong oli abiusum hem. Oli mas ringim help laen ia tu taem oli kam blong save se wan memba i lukluk, i pem, o i serem ponografi we i yusum ol pikinini.

Long sam kantri, we oli no gat ol help laen, wan bisop we i kam blong save abaot wan abius i mas kontaktem stek presiden blong hem. Stek presiden i mas askem sam tingting long eria loa kaonsel blong eria ofis.

38.6.2.2

Stap Givim Kaonsel long Ol Kes blong Abius

Ol viktim blong abius, plante taem oli harem nogud mo safa bigwan. Ol stek presiden mo ol bisop oli lukluk long olgeta wetem lav mo sore, mo oli save andastanem filing blong olgeta ia. Oli givim kaonseling long saed blong spirit mo sapot blong helpem ol viktim blong winim ol nogud saed blong abius.

Samtaem, ol viktim ia oli gat ol filing blong sem, o filing se oli rong. Olgeta viktim ia, oli no rong long wan sin. Ol lida oli helpem olgeta mo ol famli blong olgeta blong oli andastanem lav blong God mo hiling ia we i kam tru long Jisas Kraes mo Atonmen blong Hem (luk long Alma 15:8; 3 Nifae 17:9).

Ol stek presiden mo ol bisop oli mas helpem olgeta we oli stap mekem abius, blong oli sakem sin mo oli stopem ol abius fasin blong olgeta. Sapos wan adalt i bin brekem loa long saed blong seks, mo i mekem hemia agensem wan pikinini, nao fasin ia, ating bae i had blong hem i jenisim. Rod ia blong sakem sin bae i tekem wan longfala taem. Luk long 38.6.2.3.

Antap long help blong ol lida blong Jos we i kam tru long insperesen, olgeta we oli ol viktim, olgeta we oli stap mekem abius, mo famli blong olgeta, maet oli nidim sam profesonol kaonseling. Blong kasem moa infomesen, luk long 31.3.6.

38.6.2.3

Abius blong Pikinini o Yut

Abius blong wan pikinini o yut speseli, i wan series sin (luk long Luk 17:2). Olsem we oli yusum long ples ia, abius blong pikinini o yut, i minim olgeta samting ia:

• Abius long bodi: Blong givim bigfala kil long bodi tru long vaelens long bodi. Sam kil, bae man i no save luk wetem ae.

• Abius long seks, o yusum pikinini: Blong gat eni kaen seks wetem wan pikinini o yut, o minim blong letem, o blong helpem ol narawan blong gat kaen aktiviti ia. Olsem we oli yusum long ples ia, abius long seks i no tekem fasin blong tu (2) yangfala we tufala i no gat 18 yia, mo yia blong tufala i kolkolosap, we tufala i agri blong gat seks.

• Abius long filing: Stap yusum ol aksen o ol toktok blong spolem nogud fasin blong wan pikinini o yut i gat respek long hemwan, o i ting se hem i nating nomo. Hemia i minim blong gogohed blong swea, yusum hem, mo tok nogud long hem long wan wei blong mekem hem i sem o daonem hem. Hem i minim tu blong no wantem save nating long pikinini o yut.

• Pikinini Ponografi: Luk long 38.6.6.

Sapos wan bisop o stek presiden i kam blong save, o i ting we wan i stap abiusum wan pikinini o yut, kwiktaem hem i folem ol instraksen long 38.6.2.1. Mo tu, hem i tekem aksen blong help blong protektem hem agensem sam fiuja abius.

I nid blong holem wan Jos membasip kaonsel mo raetemdaon wan not long membasip sapos wan adalt memba i abiusum wan pikinini o wan yut olsem we oli eksplenem long seksen ia. Luk tu long 38.6.2.5.

38.6.2.4

Abiusum Waef o Hasban o Wan Narafala Adalt

Plante taem, i no gat wan mining nomo blong abius we oli save yusum long evri situesen. Be, i gat plante level blong talemaot hamas nao fasin blong abius i nogud. Level ia i stat long fasin blong yusum ol strong toktok wanwan taem i go kasem fasin blong givim kil.

Sapos wan bisop o stek presiden i kam blong save abaot abius blong wan waef o hasban, o wan nara adalt, kwiktaem nomo hem i mas folem ol instraksen we oli stap long 38.6.2.1. Mo tu, hem i tekem aksen blong help blong protektem hem agensem sam fiuja abius.

Ol lida oli lukaotem daereksen blong Tabu Spirit blong faenemaot sapos i nid blong gat praevet kaonseling, o i nid blong gat wan membasip kaonsel, hemia folem situesen we i stap blong lukluk long abius we i stap. Mo tu, oli save kaonsel wetem stret prishud lida blong olgeta abaot wanem i stret ples blong tokbaot hemia. Be nomata hemia, eni abius blong wan waef o hasban, o wan nara adalt we i go kasem ol level andanit ia, bae i nid blong holem wan membasip kaonsel.

• Abius long saed blong bodi: Blong givim bigfala kil long bodi tru long vaelens long bodi. Sam kil, bae man i no save luk wetem ae.

• Abius long saed blong seks: Luk long ol situesen we oli tokbaot gud long 38.6.18.3.

• Abius long saed blong filing: Stap yusum ol aksen o ol toktok blong spolem nogud wan blong hem i nomo gat respek long hemwan, o i ting se hem i nating nomo. Hemia i minim blong gogohed blong swea, yusum hem, mo tok nogud long hem long wan wei blong mekem hem i sem o daonem hem.

• Abius long saed blong mane: Blong stap profite long wan long saed blong mane. Hemia i tekem tu, fasin we i no folem loa, o fasin we wan i yusum propeti, mane o ol nara impoten samting blong wan narawan, be hem i no kasem raet blong mekem. Hem i save tekem tu fasin blong giaman blong kasem paoa long saed blong mane ova long wan narawan. Hem i save tekem tu fasin blong yusum paoa blong mane blong yusum fos long narawan.

38.6.2.5

Ol Koling blong Jos, Ol Tempol Rekomen, mo Ol Not long Membasip Rekod

Ol memba we oli bin abiusum ol narawan, oli no mas kasem ol koling blong Jos, mo maet oli no save gat wan tempol rekomen kasem taem we oli sakem sin mo oli karemaot evri kondisen long Jos membasip blong olgeta.

Sapos wan i bin abiusum wan pikinini o yut long saed blong seks, o i mekem series abius long wan pikinini o yut long bodi o filing blong hem, bambae oli hangem wan not long membasip rekod blong hem. Hem i no mas kasem eni koling o wok, we bae i mekem se hem i stap kolosap long ol pikinini mo ol yut. Hemia i minim tu se bae hem i no save kasem wan givhan wok blong lukaotem wan famli we i gat yut o pikinini insaed long hom ia. Mo tu, i minim se hem i no save gat wan yut olsem givhan kompanion blong hem. Ol kondisen ia, bae oli mas stap nomo kasem taem we Fas Presidensi i givim raet blong oli karemaot not ia.

38.6.2.6

Ol Stek mo Wod Kaonsel

Insaed long ol stek mo wod kaonsel miting, ol stek presidensi mo ol bisoprik oli luklukbak oltaem ol polisi mo gaedlaen long saed blong fasin blong stopem mo fesem abius. Ol lida mo ol memba blong kaonsel oli lukaotem blong Spirit i lidim olgeta taem oli stap tijim mo toktok raon long topik ia we i series.

Ol memba blong kaonsel oli mas finisim tu trening abaot proteksen blong ol pikinini mo ol yut (luk long 38.6.2

38.6.2.7

Ol Mata blong Loa we Oli Go Wetem Ol Kes blong Abius

Sapos konfidensiol infomesen i soemaot se ol abius aktiviti blong wan memba i agensem loa we i stap, bae bisop o stek presiden i mas askem strong memba ia blong ripotem olgeta aktiviti ia long ol wokman we oli meksua se man i folem loa, o ol nara stret gavman atoriti.

Ol lida mo ol memba blong Jos oli mas mekem evri wok we oli mas mekem long saed blong loa blong mas ripotem abius i go long ol sivil atoriti.

38.6.4

Famli Planing

Hem i wan spesel janis blong ol mared kapol we oli save karem pikinini, blong oli givim wan bodi blong mit mo bun long ol spirit pikinini blong God, we tufala i gat responsabiliti blong fidim mo lukaotem (luk long 2.1.3). Desisen ia blong hamas pikinini blong gat, mo wetaem blong gat ol pikinini ia, i wan desisen we i blong papa mo mama nomo mo i praevet. Hem i wan desisen we i gud blong lego long kapol mo Lod.

38.6.5

Jastiti mo Fasin blong Stap Tru long Waef o Hasban

Loa blong Lod long saed blong jastiti o fasin blong stap klin long saed blong seks hem i:

• Blong no gat eni rilesen long saed blong seks aotsaed long wan mared folem loa bitwin wan man o wan woman.

• Blong stap tru long waef o hasban insaed long mared.

Fasin blong gat seks bitwin hasban mo waef, hem i stap wetem tingting se bae hem i wan naesfala samting, mo i tabu. God i odenem blong oli krietem ol pikinini, mo blong hasban mo waef, tufala i sosoemaot lav long wanwan long tufala.

38.6.6

Pikinini Ponografi

Jos i agensem eni kaen ponografi we i yusum pikinini. Sapos wan bisop o stek presiden i kam blong save se wan memba i stap insaed long pikinini ponografi, kwiktaem nomo hem i mas folem ol instraksen we oli stap long 38.6.2.1.

38.6.8

Fasin blong Katemaot Sam Pat blong Praevet Pat blong Bodi blong Woman

Jos i agensem fasin blong oli katemaot sam pat long praevet o tabu pat blong bodi blong ol woman.

38.6.10

Inses

Jos i agensem eni kaen wei blong inses. Olsem we oli yusum long ples ia, inses, i seks rilesen bitwin:

• Wan papa wetem wan pikinini blong hem, wan mama wetem wan pikinini blong hem.

• Wan bubuman wetem wan apupikinini blong hem, wan bubuwoman wetem wan pikinini blong hem.

• Wan brata wetem stret sista blong hem, o sista wetem stret brata blong hem.

• Wan anggel wetem nis blong hem, o wan anti wetem nefiu blong hem.

Olsem we oli yusum long ples ia, pikinini, apupikinini, brata o sista, nis, mo nefiu i minim olgeta we oli bonem i kam long wol ia, olgeta we oli adoptem, olgeta we oli gat sem papa o mama, o olgeta we oli lukaotem olgeta insaed long famli blong wan longfala taem.

Taem we wan we i no gat 18 yia yet i wan viktim blong inses, bisop o stek presiden i singaotem abius help laen blong Jos long ol kantri we i gat wan laen olsem i stap (luk long 38.6.2.1 Long ol nara kantri, stek presiden i mas lukaotem advaes long eria loa kaonsel we i stap long eria ofis. Mo tu, oli leftemap tingting blong hem blong toktok wetem ol wokman blong Famli Seves, o wetem maneja blong welfea mo indipenden laef we i stap long eria ofis.

I nid blong holem wan Jos membasip kaonsel mo raetemdaon wan not long membasip sapos wan memba i mekem inses. Kolosap oltaem, taem i gat inses, bae i nid blong Jos i karemaot membasip blong wan man o woman we i mekem hemia.

Sapos wan we i no gat 18 yia yet i mekem fasin blong inses, stek presiden i kontaktem Ofis blong Fas Presidensi blong save wanem blong mekem.

Ol viktim blong inses, plante taem oli harem nogud mo safa bigwan. Ol lida oli luklukgud long olgeta wetem lav mo sore, mo oli save andastanem filing blong olgeta ia. Oli givim sapot long saed blong spirit mo kaonseling blong helpem ol viktim blong winim ol nogud saed blong inses.

Samtaem, ol viktim ia oli gat ol filing blong sem, o filing se oli rong. Olgeta viktim ia, oli no rong long wan sin. Ol lida oli helpem olgeta mo ol famli blong olgeta blong oli andastanem lav blong God mo hiling ia we i kam tru long Jisas Kraes mo Atonmen blong Hem (luk long Alma 15:8; 3 Nifae 17:9).

Antap long help blong ol lida blong Jos we i kam tru long insperesen, olgeta we oli ol viktim mo famli blong olgeta, maet oli nidim sam profesonol kaonseling. Blong kasem moa infomesen, luk long 38.6.18.2.

38.6.12

Nogud Paoa

Wanem i yusum nogud paoa, i lukluk nomo long wanem we i tudak mo i lidim man long giaman samting. Hem i prapa spolem fet o bilif long Kraes.

Ol samting o fasin we i yusum nogud paoa, i tekem tu fasin blong wosipim Setan. Hem i tekem ol blak majik aktiviti we oli no go stret wetem gospel blong Jisas Kraes. Ol kaen aktiviti olsem (be i no stop long olgeta ia) fasin blong talem fiuja laef long saed blong mane, ol strong nogud tok, mo ol hiling praktis we oli olsem ol kopi long prishud paoa blong God (luk long Moronae 7:11–17).

Ol memba blong Jos oli no mas stap insaed long eni wei blong wosip long Setan, o oli no mas joen long eni wei wetem samting we i blong praktis blong tudak, o i yusum nogud paoa. Oli no mas tokbaot nomo, kaen tudak ia, long ol storian, o long ol miting blong Jos.

38.6.13

Ponografi

Jos i agensem eni kaen ponografi. Fasin blong stap yusum eni kaen ponografi i prapa spolem laef blong wanwan man, woman mo famli, mo sosaeti tu. Mo tu, hem i ronemaot Spirit blong Lod. Ol memba blong Jos oli mas stap longwe long eni kaen tul blong ponografi, mo oli mas agensem wok blong stap mekem prodak blong ponografi, agensem blong wok blong stap serem mo yusum ponografi.

Praevet kaonseling mo ol kondisen we oli no strong long membasip, plante taem i no inaf blong stap helpem wan blong sakem sin ia blong stap yusum ponografi. Oli no stap holem tumas ol membasip kaonsel. Be, maet i nid blong holem wan kaonsel blong wan we i stap yusum bigwan ponografi, o wan we i gat fasin blong no gat kontrol blong yus blong ponografi we i prapa spolem mared blong memba o i spolem famli (luk long 38.6.5.) I nid blong holem wan kaonsel mo raetemdaon wan not long membasip sapos wan memba i mekem, i serem, i holem, o i ripripitim blong stap lukluk ol ponografi pikja blong ol pikinini (luk long 38.6.6).

38.6.14

Fasin blong No Gat Jastis

Evri pipol oli ol pikinini blong God. Evriwan oli ol brata mo sista we oli pat blong tabu famli blong Hem (luk long “Famli: Wan Ofisol Toktok I Go long Wol”). “Bifo we bifo olgeta, God i mekem wan man nomo, nao olgeta man long wol oli kamaot long man ya, mo hem i putum olgeta oli stap long evri ples long wol.” (Ol Wok 17:26). “Evriwan i semmak long God (2 Nifae 26:33). “Wan man i gudfala long lukluk blong hem semmak olsem narafala man” (Jekob 2:21).

Fasin blong no gat jastis i no go wetem toktok blong God we i kam tru long revelesen. Se God i glad o no long yu, bae i dipen nomo long hamas hat mo tingting yu givim long Hem mo long ol komanmen blong Hem, be i no from kala blong skin blong yu ia, o ol narafala fasin.

Jos i stap singaotem evri pipol blong lego fogud ol fasin mo ol aksen we i no givim jastis long eni grup o long eni man o woman. Ol memba blong Jos oli mas soem rod, stap lidim wok ia blong promotem respek long evri pikinini blong God. Ol memba oli folem komanmen blong Sevya blong lavem ol narafala man (luk long Matiu 22:35–39). Oli stap traehad blong oli stap olsem ol gud man mo woman long evri narawan, mo oli sakemaot eni kaen fasin blong no givim jastis. Hemia i tekem fasin blong no gat jastis folem kala blong skin, folem kantri, sitisensip, traeb, jenda (se wan i man o woman), yia, disabiliti, faenens o mane, bilif blong relijin, o no gat bilif, mo sapos wan i laekem man o woman.

38.6.15

Filing long Wan we I Sem Seks mo Fasin blong Olgeta we Oli Gat Sem Seks

Jos i stap leftemap tingting blong ol famli mo ol memba blong openem han wetem kea, lav, respek long olgeta ia we oli filim se oli laekem olgeta we oli gat sem seks olsem olgeta. Jos i tokbaot plante fasin blong andastanem man insaed long sosaeti, we i soem ol tijing blong Jos abaot fasin blong stap kaen, fasin blong akseptem man, fasin blong gat lav long ol narawan, mo gat respek long evri kaen man. Jos i no stanap long eni saed blong talem wanem i mekem se i gat fasin blong man i laekem wan narawan we i semmak seks olsem hem.

Ol komanmen blong God oli putum tabu, o blokem evri fasin o aksen we oli no klin long saed blong seks, i nomata long saed blong man wetem woman, o long saed blong sem seks. Ol lida blong Jos oli givim advaes long ol memba we oli stap brekem loa blong jastiti. Ol lida oli helpem olgeta blong oli gat wan klia andastaning abaot fet long Jisas Kraes mo Atonmen blong Hem, rod ia blong fasin blong sakem sin, mo stamba tingting blong laef long wol ia.

Gat filing long wan we i semmak seks i no wan sin. Ol memba we oli stap gat ol filing ia mo oli no folem o mekem folem ol filing ia, oli stap laef folem plan blong Papa long Heven we i gat long ol pikinini blong Hem, mo folem doktrin blong Jos. Ol lida oli sapotem mo leftemap tingting blong olgeta blong oli mekem olsem blong laef folem ol komanmen blong Lod. Ol memba we oli gat ol filing ia oli save kasem ol koling blong Jos, gat ol tempol rekomen, mo kasem ol odinens blong tempol sapos oli klin inaf. Olgeta memba blong Jos we oli ol man, oli save kasem mo yusum prishud.

Evri memba we oli stap kipim ol kavenan blong olgeta, bambae oli kasem ol blesing we Hem i promesem long ol taem we i no save finis, hemia nomata situesen blong olgeta i letem olgeta blong kasem ol blesing blong mared we i no save finis, o blong stap olsem wan papa o wan mama long laef ia (luk long Mosaea 2:41).

38.6.16

Sem Seks Mared

Olsem wan doktrin prinsipol we i stanap long ol skripja, Jos i talemaot bakegen, se i tru, se mared bitwin man mo woman i stamba blong plan blong Krieta, blong ol pikinini blong Hem oli save gobak stap long ples blong olgeta kasem taem we i no save finis. Jos i talemaot bakegen, se i tru, se loa blong God i talem se mining blong mared, hem i yunion bitwin wan man mo wan woman we tufala i mared long loa mo folem loa.

38.6.17

Edukesen long saed blong Seks

Wok blong tijim pikinini long saed blong seks, i foldaon faswan long solda blong papa mo mama. Ol papa mo mama, oli mas gat storian oltaem, we oli klia, oli ones wetem ol pikinini blong olgeta abaot fasin blong gat seks we i helti, mo i stret mo gud.

38.6.18

Abius long saed blong Seks, Rep, mo Ol Nara Wei blong Givim Kil long saed blong Seks

Jos i agensem abius long saed blong seks. Olsem we oli yusum long ples ia, toktok ia, abius long saed blong seks, mining blong hem i wan fasin we wan i minim blong mekem seks wetem wan narawan, be narawan ia i no wantem. Fasin blong gat seks wetem wan we i no givim raet, o i no save givim raet blong hem, folem loa, bae oli tekem se i fasin blong abius long saed blong seks. Abius long saed blong seks i save hapen tu wetem wan waef, o wan hasban, o long wan deiting rilesensip. Blong gat moa infomesen abaot abius long saed blong seks long wan pikinini o wan yut, luk long 38.6.2.3

Abius long saed blong seks i kavremap plante defren kaen aksen, stat long rabis toktok i go kasem rep, mo ol nara wei blong givim kil long saed blong seks. Abius ia i save hapen long bodi, tru long toktok, mo long eni nara wei. Blong kasem moa help long saed blong fasin blong givim kaonsel o advaes long ol kes blong seks abius, rep, o ol nara wei blong givim kil long saed blong seks, luk long 38.6.18.2.

Sapos ol memba oli ting, o oli kam blong save abaot wan abius long saed blong seks, oli tekem aksen blong protektem ol viktim mo ol narawan kwiktaem olsem we i posibol. Hemia i minim tu blong talemaot long ol sivil o gavman atoriti, mo blong talemaot long bisop o long stek presiden. Sapos wan i abiusum wan pikinini, ol memba oli mas folem ol instraksen we oli stap long 38.6.2.

38.6.18.2

Givim Advaes o Kaonseling blong Olgeta we oli Viktim blong Abius long saed blong Seks, Rep, mo Ol Nara Wei blong Givim Kil long saed blong Seks

Ol viktim blong abius long saed blong seks, rep, o ol nara wei blong givim kil long saed blong seks, plante taem oli safa long ol bigfala trabol. Taem we oli toktok wetem tras long wan bisop o stek presiden, nao bae bisop o stek presiden ia bae i help wetem filing blong lav mo sore long hat, mo wetem fasin blong andastanem samting. Bisop o stek presiden i givim kaonseling long saed blong spirit mo sapot blong helpem ol viktim blong winim ol nogud saed blong abius. Hem i ringim abius help laen blong Jos blong kasem help long ol ples we i gat help ia long hem.

Samtaem, ol viktim ia oli gat ol filing blong sem, o filing se oli rong. Olgeta viktim ia, oli no rong long wan sin. Ol lida oli no blemem viktim. Oli helpem ol viktim mo ol famli blong olgeta blong oli andastanem lav ia blong God mo hiling we i kam tru long Jisas Kraes mo Atonmen blong Hem (luk long Alma 15:8; 3 Nifae 17:9).

Ol memba oli save jusum blong serem infomesen abaot abius o kil, be ol lida oli no mas askem tumas samting long ditel. Hemia i save spolem ol viktim.

Antap long help blong ol lida blong Jos we i kam tru long insperesen, olgeta we oli ol viktim mo famli blong olgeta, maet oli nidim sam profesonol kaonseling. Blong kasem moa infomesen, luk long 31.3.6.

38.6.18.3

Ol Membasip Kaonsel

Bae i nid blong holem wan membasip kaonsel blong wan we i spolem nogud wan long saed blong seks, o i abiusum wan. I nid blong holem wan membasip kaonsel sapos wan memba i mekem rep, o sapos Kot i faenem hem i rong blong mekem wan rabis fasin long saed blong seks.

38.6.20

Fasin blong Man i Kilim Hemwan Bakegen

Laef long wol ia, hem i wan bigfala presen we i kam long God mo hem i rong blong tekemaot laef blong yuwan bakegen. Jos i sapotem bigwan fasin blong lukaot gud blong man i no kilim hemwan bakegen

Plante pipol we oli gat tingting blong tekemaot laef blong olgeta, oli wantem blong kasem help long saed blong bodi, tingting, filing mo so long saed blong spirit. Ol kaen pipol olsem, oli nidim lav, help, mo sapot we i kam long famli, ol lida blong Jos, mo ol profesonol we oli kwalifae.

Bisop i givim eklesiastik sapot taem hem i faenem se wan memba i stap tingting long fasin blong kilim ded hemwan bakegen. Mo tu, hem i helpem memba ia kwiktaem blong kasem profesonol help.

Plante taem oli no save stopem wan we i wantem kilimded hemwan bakegen, nomata long ol bes efot blong olgeta we yumi lavem, ol lida mo ol profesonol. Fasin ia i livim hat i brok, nogud filing, mo ol kwestin we i no gat ansa long olgeta ia we yumi lavem olgeta, mo ol narawan. Ol lida oli mas givim advaes mo kaonsel wetem famli. Oli givim fidim man mo mekem sapot.

Hem i no raet blong wan i kilimded hemwan bakegen. Be, God nomo i save jajem ol tingting, ol aksen, mo mak blong wan we bae i akaontebol long hem (luk long 1 Samuel 16:7; Doktrin mo Ol Kavenan 137:9).

Olgeta we oli lusum wan we oli lavem hem we i bin tekemaot laef blong hem, oli save faenem hop mo hiling long Jisas Kraes mo long Atonmen blong Hem.

38.6.23

Ol Man o Woman we oli Transjenda

Ol man o ol woman we oli transjenda oli fesem ol jalenj we oli bigwan, o i had. Ol memba mo olgeta we oli no memba, we oli talem se oli ol transjenda—wetem famli mo fren blong olgeta—oli mas tritim olgeta wetem fasin blong lukaotgud long olgeta, wetem fasin we i kaen, wetem lav mo sore, mo wetem wan bigfala lav we i olsem hemia blong Kraes. Evriwan i save kam long sakramen miting, ol nara miting long Sandei, mo ol sosol taem blong Jos (luk long 38.1.1).

Jenda, o fasin blong stap olsem wan man o wan woman, i wan pat we i nid blong stap insaed long plan ia blong stap hapi we i kam long Papa long Heven. Mining ia blong toktok ia, jenda, o blong stap olsem man o woman insaed long famli ofisol toktok hem i seks we wan i bon i kam long wol wetem. Sam pipol oli gat ol filing we i defren mo oli no glad tumas wetem seks we oli bon i kam long wol wetem mo jenda aedentiti blong olgeta. From hemia, oli save talem o singaotem olgeta se oli ol transjenda. Jos i no stanap long wan ples long saed blong wanem i mekem se ol pipol ia oli singaotem olgeta se oli ol transjenda.

Plante long ol rod blong tekpat insaed long Jos mo samfala prishud odinens i no dipen long seks blong wan. Olgeta we oli transjenda oli save kasem baptaes mo konfemesen olsem we i stap long aotlaen long 38.2.8.10. Mo tu, oli save tekem mo kaekae sakramen, mo kasem ol blesing blong prishud. Be, ol prishud odinesen mo ol tempol odinens, wan i kasem folem seks we hem i bon i kam long wol wetem.

Ol lida blong Jos oli givim kaonsel blong no jusum blong jenisim seks tru long meresin o operesen, blong mekem se wan i jenisim seks we hem i bon i kam long wol wetem (“jenisim seks”). Ol lida oli givim advaes se, taem wan i tekem aksen olsem, bae i mekem se i gat ol kondisen long Jos membasip blong hem.

Ol lida oli givim advaes tu agensem fasin blong wan i jenisim sosol laef blong hem. Wan sosol jenis i tekem fasin blong dresap, o mekem hem, o jenisim nem, o singaotem hem wan gel o boe, blong presentem hem olsem wan narawan, be i no folem seks we hem i bon i kam long wol wetem. Ol lida oli givim advaes ia se olgeta we oli stap jenisim olgeta long sosol laef blong olgeta, bae oli fesem sam kondisen blong i stap long Jos membasip blong olgeta, long ful taem ia we oli stap gat kaen sosol laef ia.

Ol kondisen ia i save tekem blong no save kasem o praktisim prishud, no kasem o no yusum wan tempol rekomen, mo blong no stap kasem ol koling blong Jos. I nomata se i gat sam samting we oli blokem long membasip blong Jos, oli save tekpat long ol nara samting we Jos i oganaesem.

Sapos wan memba i disaed blong jenisim nem we hem i laekem o fasin blong oli singaotem hem, bae oli save raetem hemia long wan not insaed long spes we oli putum long membasip rekod, olsem nem we hem i laekem blong oli singaotem hem long hem. Nem ia, oli save singaot long hem insaed long wod.

Ol situesen oli save jenis bigwan folem yunit, mo folem ol pipol. Ol memba mo ol lida oli toktok tugeta mo wetem Lod. Ol Eria Presidensi bae oli helpem ol lokol lida blong lukluk, wetem bigfala kea, long situesen blong wanwan man o woman. Ol bisop oli kaonsel wetem stek presiden. Ol stek presiden mo ol misin presiden oli mas lukaotem advaes we i kam long Eria Presidensi (luk long 32.6.3).

38.7

Ol Medikol mo Helt Polisi

38.7.2

Berem Bodi o Bonem Bodi

Famli blong dedman o dedwoman i disaed sapos bae oli bonem dedbodi o no, mo oli mas folem eni loa blong gavman long saed blong fasin blong berem o bonem dedbodi. Oli gat respek long ol tingting blong dedman.

Long sam kantri, loa i putum se oli mas bonem ol dedbodi. Long samfala kes, fasin blong berem man i no stret wetem famli, o i sas tumas blong famli i jusum. Long evri kes, bae oli lukaotgud bodi ia wetem respek mo revren. Ol memba oli gat stret save ia se paoa blong laef bakegen long ded, oltaem bae i wok (luk long Alma 11:42–45).

Taem we i posibol, bae oli putum tempol klos blong wan memba we i ded, we i bin kasem endaomen finis, taem oli bonem dedbodi blong hem (luk long 38.5.8).

38.7.3

Ol Pikinini we Oli Ded Bifo Oli Bon

Ol papa mo mama oli disaed se bae oli holem ol seves blong tingbaot memori blong olgeta, o mekem hemia long gref nomo.

I nidim blong mekem ol tempol odinens blong ol pikinini we oli ded insaed long bel blong mama. Hemia i no minim se i no gat janis blong wan pikinini we i ded bifo i bon i kam long wol ia blong hem i no pat blong famli long ol taem we oli no save finis. Oli leftemap tingting blong papa mo mama blong trastem Lod mo ol promes blong Hem.

38.7.4

Fasin blong Help blong Kilimded Man we I Sik Bigwan

Laef long wol ia, i wan nambawan presen we i kam long God. Fasin blong help blong kilimded man we i sik bigwan, oli putum se i minim, blong kilimded wan we i sik long wan sik we i no gat meresin from. Wan we i tekpat long fasin ia blong help blong kilimded man we i sik bigwan, wetem fasin blong helpem wan blong kilimded hemwan bakegen, i brekem ol komanmen blong God.

Blong stopem laef o mekem laef i stop blong wan we i stap long en blong laef blong hem, hemia i no blong tekpat long fasin blong kilimded man we i sik bigwan (luk long 38.7.11).

38.7.5

Sik HIV mo AIDS

Ol memba we oli kasem HIV o oli gat AIDS, oli mas tritim olgeta wetem gud fasin mo welkamem olgeta long ol miting mo aktiviti blong Jos. Taem oli stap kam long Jos, oli no putum ol narawan long denja.

38.7.8

Ol Medikol mo Helt Praktis

Blong lukaotem gudfala help blong helt, praktisim fet, mo kasem ol prishud blesing, oli wok tugeta blong hiling, mo oli mekem folem tingting blong Lod.

Ol memba oli no save yusum ol helt o medikol praktis we oli save kwestinim. Ol memba we oli gat ol problem blong helt blong oli toktok wetem stet dokta blong olgeta we oli gat laesens blong wok insaed long kantri blong olgeta.

38.7.9

Medikol Maruana

Jos i agensem fasin blong yusum maruana long wan fasin we i no long saed blong tritim helt. Luk long 38.7.14.

38.7.11

Mekem Laef I Go Longwan Moa (i tekem tu Laef Sapot)

Ol memba oli no mas filim se oli mas mekem laef i go longwan moa tru long sam wei we i no oraet. Ol desisen ia, hem we i sik i tekem, o ol memba blong famli oli tekem desisen ia. Oli mas askem stret helt advaes mo help blong heven tru long prea.

38.7.13

Ol Stik Meresin

Ol stik meresin we olgeta medikol profesonol we oli gat raet oli givim, oli protektem helt mo i holemtaet laef. Oli leftemap tingting blong ol memba blong oli putum olgeta long sef ples, oli putum ol pikinini mo komuniti blong olgeta long sef ples tru long fasin blong tekem stik meresin.

Long en, wanwan man mo woman i responsibol blong mekem desisen blong olgetawan abaot stik meresin ia. Sapos ol memba oli gat sam wari, oli mas toktok wetem ol medikol profesonol we oli save mekem gud wok, mo tu, oli askem Tabu Spirit blong i soem rod long olgeta.

38.7.14

Tok blong Waes mo Ol Helti Praktis

Tok blong Waes i wan komanmen blong God. Ol profet oli bin mekem i klia se ol tijing we oli stap long Doktrin mo Ol Kavenan 89 i gat fasin blong no tekem tabak, strong drink (alkohol) mo ol hot drink (ti mo kofi).

I gat ol narafala samting we oli save spolem man mo i gat ol praktis we oli save spolem man we oli no tokbaot gud insaed long Tok blong Waes, o ol lida blong Jos oli no tokbaot tumas. Ol memba oli mas yusum waes tingting mo gud jajmen tru long prea blong mekem ol joes blong mekem helt blong olgeta long saed blong bodi, spirit mo filing i kam antap moa.

38.8

Ol Administresen Polisi

38.8.1

Adopsen mo Haos Kea

Blong stap adoptem ol pikinini, mo blong givim wan haos kea long olgeta, i save blesem ol pikinini mo ol famli. Ol famli we oli gat lav, mo oli no save finis, oli save krietem olgeta tru long adopsen. I nomata se ol pikinini oli kam long wan famli tru long adopsen o taem oli bon i kam insaed long famli, hemia i wan ikwol blesing.

Ol memba we oli wantem stap adoptem ol pikinini, o stap olsem wan haos blong stap kea long ol pikinini, oli mas folem stret evriwan evri samting we loa blong kantri blong olgeta i askem, mo tu, ol loa blong gavman we oli stap insaed long mata ia.

38.8.4

Ol Signeja mo Foto blong Ol Jeneral Atoriti, Ol Jeneral Ofisa mo Ol Eria Seventi

Ol memba blong Jos oli no mas lukaotem blong karem signeja blong Ol Jeneral Atoriti, Ol Jeneral Ofisa, o Ol Eria Seventi. Taem hemia i hapen, i karemaot olgeta long tabu koling we oli bin kasem, mo i karemaot olgeta long spirit blong ol miting ia. Hem i save mekem tu se oli no sekhan wetem ol nara memba.

Ol memba oli no mas tekem foto blong Ol Jeneral Atoriti, Ol Jeneral Ofisa o Ol Eria Seventi insaed long ol japel.

38.8.7

Ol Magasin blong Jos

Insaed long ol magasin blong Jos, i gat:

• Fren blong ol pikinini.

• Blong Ol Yut Oli Kam Strong blong ol yut.

• Liahona blong ol adalt.

Fas Presidensi i stap leftemap tingting oltaem blong evri memba blong oli ridim ol magasin blong Jos. Ol magasin ia oli save helpem ol memba blong oli lanem gospel ia blong Jisas Kraes, blong oli stadi long ol tijing blong ol profet we oli laef i stap, blong oli filim se oli joen long wan wol jos famli, oli fesem ol jalenj wetem fet, mo oli kam kolosap moa long God.

38.8.8

Nem blong Jos, Mak blong Toktok, mo Simbol

Mak blong toktok mo simbol blong Jos

Nem, mak blong toktok, mo simbol blong Jos, oli ol ki samting we i soem aedentiti blong Jos.

Mak blong toktok mo simbol. Mak blong toktok mo simbol blong Jos (luk long pikja antap ia) oli yusum nomo olsem we Fas Presidensi mo Kworom blong Olgeta Twelef Aposol i apruvum. Oli no save yusum blong flasem samting. Mo tu, oli no save yusum blong yuwan, blong salem samting o blong promotem wan samting.

38.8.10

Ol Kompiuta

Ol kompiuta mo ol kompiuta program we oli yusum insaed long ol mitinghaos blong Jos, olgeta long Jos hedkwota nao o eria ofis oli lukaotem. Ol lida mo ol memba oli yusum ol risos ia blong sapotem ol stamba tingting blong Jos, we i tekem tu wok blong famli histri.

Evri kompiuta program long ol kompiuta ia, oli mas gat stret laesens blong Jos.

38.8.12

Ol Kurikulom Tul

Jos i givim ol tul blong helpem ol memba blong oli lanem mo laef folem gospel blong Jisas Kraes. Olgeta tul ia, i gat ol skripja, ol mesej blong Jeneral Konfrens, ol magasin, ol lesenbuk, ol buk, mo ol nara risos. Ol lida oli leftemap tingting blong ol memba blong oli yusum ol skripja mo ol nara risos taem oli nidim blong stadi long gospel long hom.

38.8.14

Fasin blong Dresap mo Fasin blong Mekem Yu

Oli leftemap tingting blong ol memba blong Jos blong soem respek long bodi ia tru long ol joes we oli mekem blong dresap mo mekem gud olgeta. Wanem i stret, i defdefren folem ol kalja mo ol defren taem.

38.8.16

Dei blong Livim Kakae

Ol memba oli save livim kakae long eni taem. Be sapos no, plante taem oli tekem se fas Sabat blong manis, hem i wan dei blong livim kakae.

A dei blong livim kakae, hem i blong prea, no kakae kaekae mo no drink blong 24 aoa taem (sapos wan i strong long bodi blong mekem), mo blong givim wan fas ofring we i bigwan. Wan fas ofring i wan donesen blong helpem olgeta we oli stap long nid (luk long 22.2.2).

Samtaem, oli holem ol miting raon long wol, o long wanwan ples long fas Sabat blong manis. Taem we hemia i hapen, stek presidensi jusum wan nara Sabat dei blong livim kakae.

38.8.17

Fasin blong Plei Mane mo Ol Loteri

Jos i agensem eni kaen mo i toktok agensem eni fasin blong plei mane. Hemia i tekem tu blong plei mane from spot, mo ol lotri we gavman i sponsarem.

38.8.19

Imigresen

Plante taem, ol memba we oli stap nomo long homples blong olgeta, oli gat ol janis blong bildimap mo mekem Jos i kam strong long ples we oli stap long hem. Be, blong muv i go long wan nara kantri, i wan joes blong wanwan man.

Ol memba we oli muv i go long wan nara kantri oli mas obei long evri loa we i stap (luk long Doktrin mo Ol Kavenan 58:21).

Ol misinari oli no mas kam fored blong sponsarem ol narawan blong muv i go long nara kantri.

38.8.22

Ol Loa blong Kantri

Ol memba oli mas obei, givim ona, mo sastenem ol loa long eni kantri we oli stap laef long hem, o travel i go long hem (luk long Doktrin mo Ol Kavenan 58:21–22; Ol Toktok blong Bilif 1:12). Hemia i tekem tu ol loa we i blokem fasin blong mekem misinari wok.

38.8.25

Komunikesen blong Ol Memba wetem Jos Hedkwota

Oli no leftemap tingting blong ol memba blong Jos blong oli ring i go, o imel, o raetem ol leta i go long ol Jeneral Atoriti abaot ol poen blong doktrin, o abaot ol samting abaot laef blong olgeta, o blong askem samting. Oli leftemap tingting blong ol memba blong oli go luk ol lokol lida blong olgeta, we i tekem tu presiden blong Rilif Sosaeti, o presiden blong kworom blong ol elda, taem oli nidim help long saed blong spirit (luk long 31.3

38.8.27

Ol Memba wetem Ol Disabiliti

Oli leftemap tingting blong ol lida mo ol memba blong tokbaot ol nid blong evriwan we oli stap laef insaed long yunit ia blong olgeta. Ol memba wetem ol disabiliti, oli tekem se oli impoten mo oli save tekpat long sam wei we i gat mining. Ol disabiliti, oli long saed blong waes o tingting, long saed blong waes, mo bodi.

38.8.29

Ol Nara Fet

Plante samting we i givim insperesen, i hae mo tabu, mo i inaf blong i gat hae respek, bae oli faenem tu insaed long ol nara fet o jos. Ol misinari mo ol nara memba oli mas lukaotgud mo mas gat respek long ol bilif mo kastom blong ol nara man.

38.8.30

Ol Politik o Gavman Aktiviti

Oli leftemap tingting blong ol memba blong Jos blong oli tekpat long ol afea blong politik mo blong gavman. Long plante kantri, hemia i minim blong:

• Go vot.

• Joenem mo wok insaed long ol politik pati.

• Givim sapot long saed blong faenens.

• Toktok wetem ol ofisol mo ol kandidet blong pati.

• Wok long ol ofis we oli ilektem man long hem, o long ol ofis we oli jusum, hemia insaed long ol lokol mo nasonal gavman.

Oli leftemap tingting blong ol memba blong tekpat long ol gudfala wok blong mekem komuniti blong olgeta i kam ol gudfala ples blong stap laef long ol, mo blong stap lukaotem ol famli.

Ol lokol lida blong Jos oli mas oganaesem ol memba blong oli tekpat long ol mata blong politik. Mo tu, ol lida oli no mas traem blong lidim tingting blong wei we ol memba oli tekpat.

Ol lida mo ol memba oli mas stap longwe blong mekem ol toktok o mekem ol fasin we man i save tekem se Jos i sapotem wan politik pati, platfom, polisi o kandidet.

38.8.31

Praevet Infomesen blong Ol Memba

Ol lida blong Jos oli gat wok ia blong mas protektem praevet laef blong ol memba. Ol rekod blong Jos, ol daerektri mo ol semmak tul, bae oli no save yusum blong yuwan, blong mekem bisnis o blong ol politik tingting.

38.8.35

Rifuji

Olsem pat blong responsabiliti blong olgeta blong stap kea long olgeta we oli stap long nid (luk long Mosaea 4:26ol memba blong Jos oli givim taem, talen mo frensip blong olgeta blong welkamem ol rifuji olsem ol memba blong komuniti blong olgeta.

38.8.36

Ol Rikwes blong Faenens Help blong Jos

Oli leftemap tingting blong ol memba we oli stap long nid blong go toktok wetem bisop blong olgeta, be i no blong kontaktem hedkwota blong Jos, o blong askem mane long ol nara lida blong Jos, o memba blong Jos.