Käsiraamatud ja kutsed
3. Preesterluse põhimõtted


„3. Preesterluse põhimõtted”, Üldkäsiraamat: teenimine Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikus (2020).

„3. Preesterluse põhimõtted”, Üldkäsiraamat.

3.

Preesterluse põhimõtted

3.0

Sissejuhatus

Preesterlus on Jumala volitus ja vägi. See on alati olemas olnud ja sel ei tule kunagi lõppu (vt Al 13:7–8; ÕL 84:17–18). Taevane Isa teeb oma tööd „tuua inimestele surematus ja igavene elu“ (Ms 1:39) preesterluse kaudu. Jumal annab oma poegadele ja tütardele maa peal väe ja volituse, et nad saaksid aidata seda tööd täide viia (vt 1. ptk).

3.1

Preesterluse taastamine

Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik on ainus organisatsioon maa peal, kus on preesterluse volitus. Prohvet Joseph Smith sai Aaroni preesterluse ja selle võtmed Ristija Johanneselt (vt ÕL 13:1). Ta sai Melkisedeki preesterluse ja selle võtmed apostlitelt Peetrus, Jaakobus ja Johannes (vt ÕL 27:12–13).

Kirtlandi templis ilmusid Joseph Smithile Mooses, Eelias ja Eelija, kes andsid talle täiendava volituse, mis on vajalik Jumala töö tegemiseks viimsel ajal (vt ÕL 110:11–16).

  • Mooses andis üle Iisraeli kokkukogumise võtmed. (Vt märksõna „Iisrael”. – Pühakirjajuht.)

  • Eelias andis üle Aabrahami evangeeliumi ajajärgu. See hõlmab endas Aabrahami lepingu taastamist. (Vt Aabr 2:9–11. Märksõna „Aabrahami leping”. – Pühakirjajuht.)

  • Eelija andis üle pitseerimisväe võtmed. (Vt märksõna „Pitseerimine”. – Pühakirjajuht.) Nende võtmetega kaasneb volitus, mis võimaldab maa peal tehtud talitustel olla siduvad järgmises elus (vt ÕL 128:9–10).

Iga Esimese Presidentkonna ja Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liige hoiab tänapäeval kõiki neid võtmeid. Ainult Kiriku president vanemapostlina on volitatud kõiki neid võtmeid kasutama. Need juhid kutsuvad ja volitavad teisi Kiriku liikmeid Jumala preesterluse volitust ja väge kasutama, et päästmis- ja ülendustöös abiks olla.

Leidmaks infot preesterluse võtmete kohta, vt 3.4.1.

3.2

Preesterluse õnnistused

Lepingute ja preesterluse talituste kaudu võimaldab Jumal suuri õnnistusi kõigile oma lastele. Nende õnnistuste seas on järgmised:

  • ristimine ja Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmesus;

  • Püha Vaimu and;

  • sakramendist osa saamine;

  • Kiriku kutsetes ja määratud ülesannetes teenimise volitus ja vägi;

  • patriarhaalse õnnistuse ning teiste tervendavate, trööstivate ja juhatavate preesterluse õnnistuste saamine;

  • Jumala väega õnnistamine templis;

  • oma pere liikmetega kogu igavikuks kokku pitseerimine;

  • igavese elu lubadus.

Jumala lapsed võivad saada need preesterluse õnnistused ja tunda suurt rõõmu, kui nad elavad Jeesuse Kristuse evangeeliumi järgi.

3.3

Melkisedeki preesterlus ja Aaroni preesterlus

Preesterlusel on Kirikus kaks osa: Melkisedeki preesterlus ja Aaroni preesterlus (vt ÕL 107:1).

3.3.1

Melkisedeki preesterlus

Melkisedeki preesterlus on „püh[a] preesterlu[s] Jumala Poja korra järgi” (ÕL 107:3). See on vägi, mille kaudu Jumala pojad ja tütred võivad saada Tema-sarnaseks (vt ÕL 84:19–21; 132:19–20).

„Melkisedeki preesterlus hoiab juhtimise õigust.” Sel preesterlusel on „vägi ja võim kõikide kiriku ametite üle kõikidel maailma ajastutel – toimetada vaimsetes asjades” (ÕL 107:8). Selle volitusega juhivad ja haldavad Kiriku juhid kogu Kiriku vaimset tööd (vt ÕL 107:18). „Kõik kirikus olevad muud volitused või ametid on lisad sellele preesterlusele.” (ÕL 107:5)

Kiriku president on Melkisedeki preesterlust juhtiv ülempreester (vt ÕL 107:65–67). Vaiajuhataja on juhtiv ülempreester vaias (vt ÕL 107:8, 10; vt ka 5. ptk). Piiskop on juhtiv ülempreester koguduses (vt ÕL 107:17; vt ka 6. ptk).

Leidmaks infot Melkisedeki preesterluse ametite ja kohustuste kohta, vt 8.1.1.

3.3.2

Aaroni preesterlus

Aaroni preesterlus on „lisa ‥ Melkisedeki preesterlusele” (ÕL 107:14). See hõlmab järgmisi võtmeid:

  • inglite teenimine;

  • meeleparanduse evangeelium;

  • selliste talituste läbiviimine nagu ristimine pattude andekssaamiseks.

(Vt ÕL 13:1; 84:26–27; 107:20.)

Piiskop on Aaroni preesterluse juhataja koguduses (vt ÕL 107:15).

Leidmaks infot Aaroni preesterluse ametite ja kohustuste kohta, vt 10.1.3.

3.4

Preesterluse volitus

Preesterluse volitus on volitus Jumalat esindada ja Tema nimel tegutseda. Kirikus kasutatakse kogu preesterluse volitust nende juhatusel, kes hoiavad preesterluse võtmeid.

Väärilised Kiriku meesliikmed saavad preesterluse volituse, kui neile antakse preesterlus ja nad pühitsetakse preesterluses ametisse. Kõik Kiriku liikmed saavad kasutada volitust, mis neile delegeeritakse, kui neid ametisse asetatakse või Jumala töös kaasa aitama määratakse. Sellega, kuidas nad Tema volitust kasutavad, vastutavad liikmed Jumala ja nende ees, keda Tema on asetanud juhtima (vt 3.4.4).

3.4.1

Preesterluse võtmed

Preesterluse võtmed on volitus juhatada preesterluse kasutamist Jumala laste heaks. Kogu preesterluse volituse kasutamist Kirikus juhivad need, kes hoiavad preesterluse võtmeid (vt ÕL 65:2).

3.4.1.1

Need, kes hoiavad preesterluse võtmeid

Jeesus Kristus hoiab kõiki preesterluse võtmeid. Tema juhatusel antakse preesterluse võtmeid inimestele, et nad kasutaksid neid teatud kutsetes Jumala töö tegemiseks, nagu selgitatakse allpool.

Issand on andnud igale oma apostlile kõik võtmed, mis kuuluvad Jumala kuningriigi juurde maa peal. Elus olev vanemapostel, Kiriku president, on ainus inimene maa peal, kes on volitatud kõiki neid preesterluse võtmeid kasutama (vt ÕL 81:1–2; 107:64–67, 91–92; 132:7).

Kiriku presidendi juhatusel antakse võtmeid preesterluse juhtidele, et nad saaksid oma vastutusalal juhtida. Nende juhtide seas on:

  • vaia- ja ringkonnajuhatajad;

  • piiskopid ja kogudusejuhatajad;

  • Melkisedeki ja Aaroni preesterluse kvoorumite juhatajad;

  • templipresidendid;

  • misjoni ja misjonäride koolituskeskuse juhatajad;

  • Kiriku ajalooliste paikade juhatajad.

Need juhid saavad preesterluse võtmed, kui nad nende kutsetesse asetatakse.

Preesterluse võtmeid ei anta kellelegi teisele, sh kohalike preesterluse juhtide nõuandjatele ega Kiriku organisatsioonide juhatajatele. Selle asemel delegeeritakse neile juhtidele volitus, kui nad preesterluse võtmete hoidjate juhatusel ametisse asetatakse ja kui neid ülesandeisse määratakse. Kiriku organisatsioonide juhatajad juhivad nende juhatuse all, kes hoiavad preesterluse võtmeid (vt 4.2.4).

3.4.1.2

Kord Issanda töös

Preesterluse võtmed tagavad, et päästmis- ja ülendustööd tehakse korrakohaselt (vt ÕL 42:11; 132:8). Need, kes hoiavad preesterluse võtmeid, juhatavad Issanda tööd oma vastutusalal. Nad teevad seda armastavalt ja õigemeelselt. See juhivolitus kehtib vaid teatud juhi kutsega kaasnevates kohustustes. Kui preesterluse juhid nende kutsetest vabastatakse, siis nad enam neid võtmeid ei hoia.

Kõik, kes Kirikus teenivad, asetatakse ametisse või määratakse ülesandesse preesterluse võtmeid hoidva inimese juhatusel. Kui liikmeid ametisse asetatakse või ülesandesse määratakse, volitab Jumal neid Tema töö nimel teenima.

3.4.2

Preesterluse andmine ja ametisse pühitsemine

Aaroni ja Melkisedeki preesterlus antakse Kiriku väärilistele meesliikmetele nende juhatusel, kes hoiavad preesterluse võtmeid (vt ÕL 84:14–17). Kui mees on saanud vastava preesterluse, pühitsetakse ta selles preesterluses näiteks diakoni või vanema ametisse. Preesterluse hoidja kasutab preesterlust selle ameti õiguste ja kohustuste kohaselt (vt ÕL 107:99).

Iga mees Jeesuse Kristuse Kirikus peaks püüdma olla vääriline, et Melkisedeki preesterlust saada ja seda teiste teenimiseks kasutada. Kui mees saab selle preesterluse, sõlmib ta lepingu, et ta täidab ustavalt oma preesterluse kohustusi. Lisaks annab Jumal talle vande ehk igaveste õnnistuste lubaduse. (Vt ÕL 84:33–44. Vt ka märksõna „Preesterluse vanne ja leping”. – Pühakirjajuht.)

Leidmaks preesterluse andmise ja preesterlusse pühitsemise kohta lisainfot, vt 8.6.2, 10.6, 18.10 ja 38.2.5.

3.4.3

Preesterluse volituse delegeerimine Kirikus teenimiseks

Kirikus teenimiseks vajalik preesterluse volitus delegeeritakse liikmele:

  • kui ta asetatakse Kiriku kutsesse;

  • kui eesistuv Kiriku juht määrab ta ülesandesse

3.4.3.1

Ametisse asetamine

Kui mehi ja naisi preesterluse võtmete hoidjate juhatusel ametisse asetatakse, saavad nad Jumalalt volituse selles kutses tegutseda. Kui neid kutsest vabastatakse, ei ole neil enam selle kutsega seotud volitust.

Osa kutseid on seotud preesterluse ametite ja kvoorumitega. Näiteks võib Melkisedeki preesterlust hoidva mehe kutsuda vanemate kvoorumi juhatajaks. Kui vaiajuhataja ta ametisse asetab, saab ta preesterluse võtmed, volituse ja kohustuse vanemate kvoorumi tööd juhatada (vt 3.4.1).

Paljud teised Kiriku kutsed pole preesterluse ametite ja kvoorumitega seotud. Kuid kõik Kiriku liikmed, kes teenimiseks ametisse asetatakse, saavad jumaliku volituse ja kohustuse oma kutses tegutseda. Näiteks:

  • Kui piiskop kutsub mõne naise koguduse Abiühingu juhatajaks ja asetab ta ametisse, antakse talle volitus koguduses Abiühingu tööd juhatada.

  • Kui piiskopkonna liige kutsub mõne mehe või naise Algühingu õpetajaks ja asetab ta ametisse, antakse talle volitus koguduses Algühingu lapsi õpetada.

Kõik, kes on kutsutud ja ametisse asetatud, teenivad oma juhtide juhatuse all (vt 3.4.1.2).

Leidmaks liikmete Kiriku kutsetesse asetamise kohta lisainfot, vt 18.11.

3.4.3.2

Ülesandesse määramine

Eesistuvad Kiriku juhid võivad delegeerida volitust ülesandesse määramise kaudu. Kui mehi ja naisi sellistesse ülesannetesse määratakse, annab Jumal neile tegutsemiseks vajaliku volituse. Näiteks:

  • Esimene Presidentkond ja Kaheteistkümne Apostli Kvoorum delegeerivad volituse seitsmekümnetele, keda määratakse piirkondi haldama ja vaiakonverentsidel eesistuja olema.

  • Misjonijuhatajad delegeerivad volituse mees- ja naismisjonäridele, kes on määratud teisi misjonäre juhtima ja koolitama.

  • Kiriku liikmetele delegeeritakse volitus teenida teenivate vendade ja teenivate õdedena. See leiab aset, kui vanemate kvoorumi või Abiühingu juhataja piiskopi juhatusel neid sellesse ülesandesse määrab.

Mingiks ülesandeks delegeeritud volitus piirdub konkreetsete kohustuste ja ülesande kestusega.

Leidmaks delegeerimise kaudu ülesandesse määramise kohta lisainfot, vt 4.2.6.

3.4.4

Preesterluse volituse õigemeelne rakendamine

Kiriku juhid ja liikmed õnnistavad neile antud või delegeeritud preesterluse volituse abil teiste elu.

Seda volitust saab kasutada vaid õigemeelselt (vt ÕL 121:36). Selle kasutamine põhineb veenmisel, pikameelsusel, lahkusel, tasadusel, teesklematul armastusel ja heldusel (vt ÕL 121:41–42). Juhid peavad teistega nõu üksmeeles ja püüavad saada ilmutust, et teada Issanda tahet (vt ÕL 41:2). Leidmaks infot teistega nõu pidamise kohta, vt 4.2.5.

Preesterluse volituse kasutajad ei suru oma tahet teistele peale. Nad ei kasuta seda isekal eesmärgil. Kui keegi ei kasuta seda õigemeelselt, siis „taevad eemalduvad [ja] Issanda Vaim kurvastab” (ÕL 121:37).

Osa Kiriku kutseid hõlmab juhikohustust. Leidmaks infot Kirikus juhtimise kohta, vt 4.2.4.

3.5

Preesterluse vägi

Preesterluse vägi on vägi, millega Jumal oma lapsi õnnistab. Jumala preesterluse vägi voogab kõigi Kiriku liikmeteni, naiste ja meesteni, kui nad peavad Temaga sõlmitud lepinguid. Liikmed sõlmivad neid lepinguid, kui saavad preesterluse talitusi. (Vt ÕL 84:19–20.)

Liikmed võivad saada selliseid preesterluse väe õnnistusi, nagu:

  • eluks vajalik juhatus;

  • inspiratsioon, et teada, kuidas teenida pereliikmeid ja teisi;

  • jõud raskustele vastu pidada ja neid võita;

  • võimeid suurendavad Vaimu annid;

  • ilmutus, et teada, kuidas teha tööd, milleks neid on pühitsetud, ametisse asetatud või tegema määratud;

  • abi ja jõud, et saada rohkem Jeesuse Kristuse ja Taevase Isa sarnaseks.

3.5.1

Lepingud

Leping on Jumala ja Tema laste vaheline püha lubadus. Jumal seab lepingu tingimused ja Tema lapsed nõustuvad neid tingimusi täitma. Jumal lubab oma lapsi lepingu täitmise eest õnnistada.

Liikmed sõlmivad Jumalaga lepinguid, kui nad saavad päästmise ja ülenduse talitusi (vt 18.1). Kõik, kes lepinguid pidades lõpuni vastu peavad, saavad igavese elu (vt 2Ne 31:17–20; ÕL 14:7). Lõpuni vastupidamine hõlmab usu rakendamist Taevasesse Isasse ja Jeesusesse Kristusesse ning igapäevast meeleparandust.

Lapsevanemad, Kiriku juhid ja teised aitavad inimestel evangeeliumitalitusi saades lepingute sõlmimiseks valmistuda. Nad veenduvad, et see inimene mõistab neid lepinguid, mida ta sõlmima hakkab. Kui keegi on sõlminud lepingu, aitavad nad tal sellest kinni pidada. (Vt Mo 18:8–11, 23–26.)

3.5.2

Talitused

Talitus on püha toiming, mida tehakse preesterluse volitusega. Talitused on kuulunud alati Jeesuse Kristuse evangeeliumi juurde. Maa peal tehti esimesed talitused Aadama ja Eeva ajal (vt 1Ms 1:28; Ms 6:64–65).

Paljude talituste käigus sõlmivad inimesed Jumalaga lepinguid. Sellisteks talitusteks on nt ristimine, sakrament, templiand ja abielu pitseerimise talitus. Teiste talituste käigus, nt patriarhaalsed õnnistused või haigete õnnistamised, lepinguid ei sõlmita, kuid saadakse juhatust ja jõudu lepinguid pidada.

Talitustel on sümboolne tähendus, mis suunab inimesi Taevase Isa ja Jeesuse Kristuse poole. Lepinguid hõlmavate talituste puhul aitab sümboolika inimestel mõista, milliseid lubadusi nad annavad, ja milliseid õnnistusi nad oma ustavuse kaudu saavad.

Iga talitus võimaldab inimestel saada rikkalikke vaimseid õnnistusi. Issand ilmutas: Preesterluse „talitustes [avaldub] jumalikkuse vägi” (ÕL 84:20). Päästmise ja ülenduse talitused on vajalikud igaveseks eluks. Leidmaks lisainfot, vt 18.1.

Elus olevad inimesed saavad päästmise ja ülenduse talitused iseenda jaoks. Seal, kus võimalik, naasevad nad seejärel templisse, et teha neid talitusi asenduslikult nende eest, kes on surnud. Leidmaks surnute eest talituste tegemise kohta lisainfot, vt 28. ptk.

3.6

Preesterlus ja kodu

Kõiki Kiriku liikmeid, naisi, mehi ja lapsi, kes oma lepinguid peavad, õnnistatakse nende kodus Jumala preesterluse väega, mis tugevdab neid ennast ja nende perekonda (vt 3.5). See vägi aitab liikmetel teha Jumala päästmis- ja ülendustööd omaenda ja oma pere elus (vt 2.2).

Melkisedeki preesterlust hoidvad mehed saavad anda pereliikmetele juhatuseks, tervenemiseks või trööstiks preesterluse õnnistusi. Vajadusel võivad Kiriku liikmed paluda neid õnnistusi ka sugulastelt, teenivatelt vendadelt või kohalikelt Kiriku juhtidelt. Leidmaks preesterluse õnnistuste kohta lisainfot, vt 18.13 ja 18.14.

Leidmaks infot pere juhtimise kohta, vt 2.1.3.