Erinevad ülestähendused esimesest nägemusest

Küsimustele vastuste otsimine võib tuua meid Jeesusele Kristusele lähemale, kui rakendame mõistlikke põhimõtteid. Teabeallikate kvaliteedi hindama õppimine on üks neist põhimõtetest.

Vaadake teemat „Kasutage usaldusväärseid allikaid”, et leida rohkem nõuandeid küsimustele vastamiseks.

Ülevaade

Joseph Smith tunnistas, et kui ta oli 14-aastane, ilmusid talle Jumal Isa ja Jeesus Kristus tema vanematekodu lähedal asuvas puudesalus. Seda teofaaniat hakati tundma esimese nägemusena. Joseph ja teised kirjutasid prohveti eluajal esimesest nägemusest mitu ülestähendust.

Joseph avaldas kaks ülestähendust esimesest nägemusest. Kõige tuntum kanoniseeriti ja selle võib leida Kallihinnalisest Pärlist. Kaks avaldamata ülestähendust, mis on kirjas Joseph Smithi kõige varasemas elulookirjelduses ja tema päevikus, olid üldjuhul tundmatud, kuni Kirik need 1960. aastatel avaldas.

Erinevad ülestähendused jutustavad ühesugust lugu, kuigi nende rõhuasetus ja üksikasjad on loomulikult erinevad. Mõned on ekslikult väitnud, et igasugune erinevus esimese nägemuse ümberjutustamisel on tõendus väljamõeldisest. Ajaloolased eeldavad vastupidiselt, et kui keegi räägib oma kogemusest erinevates olukordades, erinevatele kuulajaskondadele ja mitme aasta jooksul, siis rõhutab iga jutustus kogemuse erinevaid aspekte ja sisaldab ainulaadseid üksikasju.

Peamised erinevused Joseph Smithi esimese nägemuse ülestähendustes leiame kõige varasemas, mis kirjutati 1832. aastal. See erineb teistest ülestähendustest mõnes punktis.

1832. aasta ülestähendusele lisas üks Josephi kirjutajatest fraasi „minu 16. eluaastal”. Teiste aruannete kohaselt oli ta 14-aastane. See oli tõenäoliselt kirjutaja viga.
Varasemas ülestähenduses Joseph palvetas, et saada andestust oma pattudele. Hilisemates ülestähendustes tahtis ta teada, millise kirikuga liituda. Need kaks küsimust olid Josephi meelest ilmselt väga lähedaselt seotud ja mõlemad peegeldasid tema soovi saada päästetud.
Esimene ülestähendus ütleb: „Issand avas taevad mu kohal ja ma nägin Issandat ja Ta rääkis mulle.” Pühakirjaloos selgitas Joseph, et Isa tutvustas Poega, kes seejärel Josephiga vestles. Kuigi 1832. aasta ülestähendus seda üksikasja ei sisalda, rõhutavad kõik ülestähendused Jeesuse Kristuse keskset rolli selles nägemuses. Tema oli see, kes Josephi küsimustele vastas.

Josephi erinevad ülestähendused esimesest nägemusest võimaldavad meil saada selle imelise sündmuse kohta teada rohkem, kui saaksime juhul, kui seda poleks nii mitmel korral üles kirjutatud. Viimse aja pühad, kes neid loevad, võivad hinnata prohveti siirast tunnistust, et Jumal vastas tema palvele imelise nägemusega.

Teemaga seotud evangeeliumi uurimise juhendid

Küsimuste uurimine

Miks on Joseph Smithi esimese nägemuse ülestähenduste vahel erinevusi?

Joseph Smithi esimesest nägemusest on neli ülestähendust. Lisaks neile ülestähendustele kirjutasid viis tema kaasaegset ülestähendusi pärast seda, kui olid kuulnud Josephit oma kogemusest rääkimas. Mitmed ülestähendused oma erinevate rõhuasetuste ja üksikasjadega annavad meile sellest imelisest kogemusest täielikuma pildi.

Inimesed rõhutavad sageli kogemuse erinevaid aspekte olenevalt nende kuulajaskonnast või jagamise põhjustest. Josephi ülestähendused on suurepäraseks näiteks sellest nähtusest. Kuigi nende rõhuasetus ja üksikasjad on erinevad, jutustavad need ühesugust lugu. Pühakirjalise näite selle kohta leiab mitmest ülestähendusest Pauluse usule pöördumise kohta Uues Testamendis.

Esimese nägemuse ülestähendused kirjutati erinevates tingimustes: kirjutades isiklikku ajalugu, jutustades oma kogemusest külalisele tema kodus, dikteerides elulugu ametliku ajaloo jaoks või vastates ajakirjaniku päringule. Iga kord paistab Joseph tuginevat mälestustele, mis tema arvates olid kuulajaskonna jaoks kõige asjakohasemad. Erinevused ülestähenduste vahel on sellised, mida mälu uurivad ajaloolased ja teadlased loodavad leida nii erinevates kontekstides koostatud dokumentidest.

Erinevused nende ülestähenduste vahel näitavad ka seda, kuidas Josephi mõistmine ja vaatenurk aja jooksul, kogemuste ja suurema ilmutusega avardus. Kui Joseph 1832. aastal oma esimese ülestähenduse dikteeris, oli tema teenimistöö alles algusjärgus. See ülestähendus on suuresti isiklik ja keskendub nägemuse tähendusele Josephi jaoks. Kui ta hiljem nüüd Kallihinnalises Pärlis olevat lugu dikteeris, mõtles ta selle nägemuse tähendusele mitte ainult tema, vaid ka Kiriku ja kogu maailma jaoks.

Kui mitut taevast olendit Joseph Smith esimeses nägemuses nägi?

Josephi neljast ülestähendusest kolmes kirjeldatakse selgelt kahte isikut: Isa Jumalat ja Jeesust Kristust. Ühes loos mainis ta, et nägi ka ingleid. Josephi varaseim ülestähendus ei ole nii üksikasjalik. 1832. aastal kirjutatud ülestähendus kirjeldab, kuidas „Issand” avas taevad ja seejärel nägi Joseph Issandat.

Seda jutustust võib mõista mitmeti. Joseph Smith võis öelda „Issand”, viidates nii Jumal Isale kui ka Pojale, sarnaselt sellele, kuidas mõned inimesed viitasid neile Josephi päevil. Samuti võis ta keskenduda lihtsalt Jeesusele Kristusele, jumalikule isikule, kes andestas talle tema patud ja edastas nägemuse sõnumi.

Kas Joseph Smith palvetas, et saada andestust või teada, millise kirikuga liituda?

Joseph Smithi varaseimas ülestähenduses esimesest nägemusest, mis kirjutati, kui ta oli noor mees, öeldakse, et Joseph palvetas ja palus oma pattude eest andestust. Tema hilisemad ülestähendused, mis pandi kirja pärast paljusid aastaid kasvava kiriku juhina teenimist, rõhutasid tema otsinguid, millise kirikuga liituda. Tegelikult olid need kaks küsimust Josephi jaoks tihedalt seotud. Mõlemas peegeldub tema soov saada päästetud.

Miks erinevad Joseph Smithi esimese nägemuse ülestähendused selle poolest, kui vana ta ütles enda olevat?

Joseph Smith koostas oma varaseima ülestähenduse esimesest nägemusest oma käekirjaga 1832. aastal. Mõni aeg pärast seda, kui Joseph oli kirjutamise lõpetanud, lisas kirjutaja ridade vahele Josephi vanuse, viidates sellele, et nägemuse saamise ajal oli ta oma „kuueteistkümnendal aastal” (ehk 15-aastane). Me ei tea, kas kirjutaja konsulteeris Josephiga selle lisamise asjus. Igas järgnevas ülestähenduses ütles Joseph, et ta oli 14-aastane.

Kõik Josephi aruanded kirjutati rohkem kui kümme aastat pärast nägemuse saamist. Isegi kui ta juhatas oma kirjutajat kirjutama, et ta oli 15-aastane, näib, et pärast hoolikamat järelemõtlemist jõudis ta järeldusele, et oli nägemuse saamise ajal 14-aastane. Ajaloolaste jaoks on ootuspärane leida selliseid lahknevusi, kui inimesed oma elu mälu järgi jutustavad. Igal juhul on asjaolu, et nägemus aset leidis, palju olulisem kui selle toimumise täpne kuupäev.

Kas on ajaloolisi tõendeid usulisest elevusest New Yorgi osariigis Palmyra lähedal 1820. aastal?

Jah. Oma 1838. aasta ajaloos ütles Joseph Smith, et tema esimene nägemus leidis aset 1820. aasta kevadel. Joseph oli enne nägemuse saamist mõnda aega kaalunud küsimusi, mis panid teda palvetama. Oma 1832. aasta ülestähenduses kirjutas Joseph, et teda hakkasid 12-aastaselt ehk 1818. aasta paiku vaevama „kõik tähtsad mured minu sureliku hinge heaolu pärast”. Ajaloolised ülestähendused näitavad selgelt, et Ameerika Ühendriikides levis sel ajal üldine elevus usu suhtes, eriti New Yorgi osariigi lääneosas, kus Joseph elas.

Mõnikord väljendus see elevus usulise ärkamise koosolekute näol, nagu metodistide korraldatud koosolek Palmyra lähistel 1818. aastal. Kohalikud metodistid kogunesid järgmisel aastal samuti Viennas (praegune Phelps) New Yorgi osariigis 15 miili kaugusel Smithi pere talust. Ühe ringirändava metodistist jutlustaja päevikud kirjeldavad suurt usulist elavnemist Josephi piirkonnas aastatel 1819 ja 1820. Neis öeldakse, et reverend George Lane, ärkamisaja kirikuõpetaja, viibis mõlemal aastal selles piirkonnas ja kõneles „Jumala meetodist reformatsiooni esiletoomisel”. 1820. aasta hiliskevadel toimus Palmyras kolmepäevane metodistide laagri koosolek ja mõned aastad hiljem, 1824. aastal, leidsid aset ulatuslikud usulise ärkamise koosolekud. Kuigi Joseph ei maininud konkreetselt usulise ärkamise koosolekuid, on need eksimatuks tõendiks ebatavalisest elevusest, mida ta kirjeldas.

Miks ootas Joseph nii kaua, et kirjutada ülestähendus esimesest nägemusest?

Joseph Smith ei teinud oma esimese 24 eluaasta jooksul ühtegi autobiograafilist ülestähendust. Ta kasvas üles kirjaoskajas peres, kuid sai vähe kooliharidust. Me teame, et tal oli raske end kirjalikult väljendada.

Vahetult pärast Kiriku asutamist käskis Issand Josephil ajalugu üles tähendada. On märkimisväärne, et varsti pärast selle käsu saamist oli üks esimesi asju, mida ta kirjutas, ülestähendus esimesest nägemusest.

Miks ei maininud mõned algusaegade Kiriku liikmed esimest nägemust oma ülestähendustes taastamisest?

Kiriku algusaegade liikmed jutustasid mõnikord taastamisest ilma esimesele nägemusele viitamata. Näiteks Joseph Smithi ema Lucy ja vend William kirjutasid ülestähendustest, mis algasid ingel Moroni külaskäiguga 1823. aastal, ega viidanud Isa ja Poja ilmumisele. Samamoodi algab Moroni ilmumisega Oliver Cowdery varaseim avaldatud ülestähendus taastamisest.

Joseph ise ei rõhutanud seda nägemust ega rääkinud sellest avalikkuse ees palju aastaid väga sageli. Üks tema ülestähendustest viitab sellele, et alguses kõhkles ta isegi oma perega üksikasju jagada, võib-olla mitte soovides jagada ainulaadselt püha kogemust. Teisest küljest tunnistas Joseph sageli Moroni külaskäigust ja Mormoni Raamatu tõlkimisest. Paljud algusaegade Kiriku liikmed pidasid neid sündmusi Josephi jumaliku kutse peamiseks tõendiks. Nende Kiriku liikmete ülestähendused ei kõiguta Josephi tunnistust, kuid peegeldavad algusaegade viimse aja pühade elevust Mormoni Raamatu üle ja tunnistust sellest.

Kas Joseph Smithi 1832. aasta esimese nägemuse ülestähenduse ja teiste tema aja kristlaste pöördumislugude vahel on sarnasusi?

Joseph Smithi esimene nägemus oli üleloomulik hetk inimajaloos. Kuigi teised tema aja inimesed kirjutasid vaimsetest nägemustest, olid kõik nende lood isiklikust pöördumisest. Josephi võrreldamatu kogemus tähistas mitmete imede algust, mis viisid Jeesuse Kristuse evangeeliumi täiuse taastamiseni.

1832. aasta esimese nägemuse ülestähenduses on mõningaid väljendeid, mida võib leida ka teiste tema aja kristlaste pöördumislugudest. Pole ime, et Joseph kirjeldas nägemust talle tuttavas keeles. Samamoodi jagavad ka Kiriku liikmed tänapäeval oma tunnistust, kasutades teistelt kuuldud fraase. Kuigi keelekasutus, mida me oma tunnistust jagades kasutame, järgib sageli kindlat mustrit, on meie vaimsed kogemused ainulaadsed ja isiklikud.

Lisainfo

Evangeeliumi teemade essee „First Vision Accounts”