„4. õppetund. Õppetunni ettevalmistusmaterjal: Eesmärgi ja rõõmu leidmine Issanda loomingust,” Jeesus Kristus ja Tema igavikuline evangeelium: õpetaja juhend (2023)
„4. õppetund. Õppetunni ettevalmistusmaterjal,” Jeesus Kristus ja Tema igavikuline evangeelium: õpetaja juhend
4. õppetund. Õppetunni ettevalmistusmaterjal
Eesmärgi ja rõõmu leidmine Issanda loomingust
Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi juhataja M. Russell Ballard on öelnud: „Mõelge, mis juhtuks, kui igaüks meist võtaks aega, et meie ümber olevaid loodusimesid hoolikalt silmitseda, ning pühenduks rohkem selle maailma kohta õppima, mille Jumal meie jaoks loonud on!” (God’s Love for His Children. – Ensign, mai 1988, lk 57) Mõtisklege loomise ime üle ja mõelge, mida te saate õppida Looja kohta ja Tema eesmärkidest meie jaoks.
1. osa
Kuidas loomise eesmärgi mõistmine mu elumõtet täiendab?
Millised mõtteid ja tundeid öise tähistaeva vaatamine teis tekitab? Võib-olla olete te tundnud imestust, austust, aukartust või koguni iseenda tähtsusetust?
Täheteadus annab meile aimu, kui vapustavalt suur on universum. Ainuüksi meie galaktikas on „200 kuni 400 miljardit tähte. Ja ometi on see vaid üks miljarditest galaktikatest. ‥ Kokku on kõigis universumi nähtavates galaktikates hinnanguliselt 30 miljardit triljonit tähte. Kuid see arv võib olla vaid väike murdosa kõigist olemasolevaist.” (R. Val Johnson. Worlds without Number. – Ensign, aug 2013, lk 45)
Mooses nägi tähelepanuväärt nägemuses loomise kohta meie maad ja kõiki selle elanikke ning sai seejärel teada tohutust universumiavarusest. Lisaks sai ta teada, et Jeesus Kristus lõi kõik asjad Taevase Isa juhatuse all (vt Ms 2:1; vt ka Mo 3:8; Jh 1:1–3). Nähes oma silmadega Jumala kätetööd, Mooses „imestas ja pani seda väga imeks” (Ms 1:8) ning küsis: „Räägi mulle, ma palun sind, miks on need asjad nõnda ja kuidas sa need tegid?” (Ms 1:30; vt ka s 27–37)
Õppetunnieelne uurimine
Lugege salme Moosese 1:33, 38–39 ja leidke, mida õppis Mooses selle kohta, miks Jumal selle tohutu universumi ja kogu selles oleva elu loonud on.
President Dieter F. Uchtdorf on öelnud Esimese Presidentkonna liikmena Jumala ühe loomise-eesmärgi kohta järgmist:
Jumal ise [ütles], et Ta lõi universumi just meie pärast! Tema töö ja hiilgus – selle võrratu universumi eesmärk – on inimkonna päästmine ja ülendamine. ‥ Taevane Isa lõi universumi, et võiksime saavutada Tema poegade ja tütardena oma täieliku potentsiaali.
Inimese jaoks näib olevat mõistusevastane, et võrreldes Jumalaga pole inimene midagi ja ometi oleme Jumala jaoks kõik. (Te olete Talle olulised. – 2011. a sügisene üldkonverents)
Õppetunnieelne mõtisklemine
Milliseid tundeid tekitab teis teadmine, et Taevane Isa ja Jeesus Kristus lõid maailma meie pärast?
2. osa
Kuidas ma saan Issanda loomingust rohkem rõõmu leida?
Pärast taevaste ja maa loomist puhkas Jumal seitsmendal päevalt kogu oma tööst ja ütles: „Kõik asjad, mis ma teinud olin, olid valmis saanud, ning mina, Jumal, nägin, et need on head.” (Ms 3:2) Seejärel õnnistas Ta seitsmendat päeva. Mida te õpite Looja kohta selle põhjal, et Ta võttis aega, et kõige loodu ilu silmitseda? Kui palju võtsite teie möödunud nädalal aega, et tempot maha võtta ja Issanda loomingut nautida?
Prohvet Joseph Smithile antud ilmutuses loetles Päästja, millised ajalised ja vaimsed õnnistused tulevad neile, kes hingamispäeva pühitsevad (vt ÕL 59:9–19). Nende õnnistuste seas on ka rõõm „maa täius[est]” (ÕL 59:16).
Õppetunnieelne uurimine
Lugege salme Õpetus ja Lepingud 59:16–20 ning leidke, kuidas me võiksime Issanda tahtel Tema loomingust kasu saada.
Me olele kõigi maa imede seas tähtsaimad, kelle Jumal on loonud. Taevane Isa ja Jeesus Kristus „läksid ‥ alla kujundama inimest nende enda näo järgi, ‥ meheks ja naiseks” (Aabr 4:26–27). President Gordon B. Hinckley on tunnistanud:
Meie keha on püha. See loodi Jumala kuju järgi. See on imetlusväärne, Jumaluse loomingu kroon. (Be Ye Clean. – Ensign, mai 1996, lk 48)
Keha saamine on meie igavese arengu juures keskse tähtsusega (vt ÕL 93:33–34). Vanem David A. Bednar Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on õpetanud:
Füüsiline keha võimaldab meil saada nii ulatuslikke, sügavaid ja jõulisi kogemusi, mille saamine surelikkusele eelnenud elus polnud lihtsalt võimalik. (Me usume, et tuleb olla ‥ kõlbeliselt puhtad. – 2013. a kevadine üldkonverents)
Vastupidiselt Päästjale moonutab Saatan meie keha jumalikku eesmärki ja meelitab meid seda kuritarvitama. Endine Noorte Naiste üldjuhataja Susan W. Tanner on õpetanud:
[Saatan] ahvatleb paljusid rüvetama seda suurt keha-andi kõlblusetuse, sündsusetuse, enese ohjeldamatuse ja sõltuvuste kaudu. Ta meelitab osa oma keha põlgama. Teisi ahvatleb ta oma keha kummardama. Kummalgi juhul keelitab ta maailma suhtuma kehasse pelga objektina. ‥
Meie keha on meie tempel. Kuna meil on keha, oleme me mitte vähem vaid rohkem Taevase Isa sarnased. ‥ Austagem keha pühadust surelikkuses, et Issand saaks pühitseda ja ülendada seda igavikuks. (The Sanctity of the Body. – Ensign, nov 2005, lk 13, 15)
Tegutsege
Tundke täna vähemalt mõne minuti jooksul rõõmu oma keha annist ja loodu ilust. Minge jalutama, kuulake vihmasabinat, nuusutage värskeid lilli, sööge värsket puuvilja, jälgige pilvi, istuge oja kõrval, silmitsege tähti, kuulake linnulaulu või hoidke süles vastsündinut. Võiksite kirja panna, kuidas teie keha and ja sellele maale loodud asjad teile rõõmu toovad. Olge valmis oma kogemust tunnis jagama.
3. osa
Kuidas mõista paremini seda, mida Issand on loonud, pühakirjade uurimise ja teaduse vahendusel?
Teadus on üks viis, mille vahendusel Jumala loomingu kohta õppida. Näiteks oleme õppinud palju inimese keha toimimise kohta meditsiiniuuringute kaudu, bioloogilise mitmekesisuse kohta ökoloogia kaudu, ilmastikumudelite kohta meteoroloogia kaudu ja vee palju enam.
Ajuti võib näida, nagu oleks teaduse vahendusel õpitu pühakirjadega vastuolus. Näilist konflikti kohates võib saada abi president Russell M. Nelsoni vaatenurgast:
Teaduse ja usu vahel puudub igasugune konflikt. Konflikt tekib vaid siis, kui teadmised teadusest või usust, või mõlemast, on puudulikud. ‥
Kogu tõde on osa Jeesuse Kristuse evangeeliumist. Tõde on kooskõlaline sellest olenemata, kas see pärineb teaduslaborist või ilmutuse kaudu Issandalt. (Church Leaders Gather at BYU’s Life Sciences Building for Dedication. – Church News, 17. apr 2015, ChurchofJesusChrist.org)
Samas kui teadus aitab meil selgitada, kuidas protsessid looduses toimuvad, pöörab Issanda evangeelium tähelepanu küsimusele miks. Teadus ja usk puudutavad sageli eri küsimusterühmi. Pühakrjaprohvetid rõhutavad peamiselt seda, mida me peame mõistma Looja ja Tema eesmärkide kohta. (Vt Science and Our Search for Truth. – New Era, juuli 2016, lk 26–29) Kõneldes teaduspõhiste teadmiste piiridest, on vanem Dallin H. Oaks õpetanud:
Teaduslikud meetodid viivad meid niinimetatud teadusliku tõeni. Kuid „teaduslik tõde” ei anna elust tervikpilti. Kui keegi ei omanda teadmisi „õppimise ja samuti usu kaudu” (ÕL 88:118), piirdub tema arusaamine teaduslike meetmete abil kindlaks tehtud tõega. ‥
Kui saame teada, kes me oleme, mis on sureliku elu eesmärk ja kuhu me surres läheme, ning tegutseme vastavalt sellele tõele, leiame tõelist ja kestvat rõõmu. Neid tõdesid ei saa õppida teaduslike ega ilmlike meetoditega. (Tõde ja plaan. – 2018. a sügisene üldkonverents)
Kui me oma vaimsed ja teaduspõhised teadmised loomisest ühendame, aitab see meil paremini mõista Jumalat ka siis, kui osa meie küsimusi on veel vastamata. Pidage omaenda küsimustele mõeldes meeles, et tuhandeaastase rahuriigi ajal tehakse ilmsiks kõik, sealhulgas „asjad, mis on ülal, ja asjad, mis on all; asjad, mis on maa sees ja maa peal ja taevas” (ÕL 101:34).
Õppetunnieelne mõtisklemine
Vaadake videot „We Lived with God” (Me elasime koos Jumalaga; 4:00) ja mõtisklege, mida te olete õppinud teaduse ja usundi kaudu loomise kohta. Kuidas need kaemused aitavad süvendada teie tunnistust Looja kohta? (Vt Ms 6:63; Al 30:44)