‘Inisititiuti
Lēsoni 16: Ko e Tānaki Fakataha ʻa e Kāingalotú ʻi he Fakatokelau ʻo Mīsulí


“Lēsoni 16: Ko e Tānaki Fakataha ʻa e Kāingalotú ʻi he Fakatokelau ʻo Mīsulí,” Hisitōlia ʻo e Kau Māʻoniʻoni ʻi he Ngaahi ʻAho Kimui Ní: 1815–1846 Naunau ʻa e Faiakó (2018)

“Lēsoni 16,” Hisitōlia ʻo e Kau Māʻoniʻoni ʻi he Ngaahi ʻAho Kimui Ní: 1815–1846 Naunau ʻa e Faiakó

Lēsoni 16

Ko e Tānaki Fakataha ʻa e Kāingalotu ʻi he Fakatokelau ʻo Mīsulí

Talateú mo e Fakahokohoko ʻo e Ngaahi Meʻa Ne Hokó

ʻI he ʻaho 12 ʻo Sānuali, 1838, naʻe fakahinohinoʻi ʻe he ʻEikí ʻa e Palōfita ko Siosefa Sāmitá mo Sitenei Likitoni ke na mavahe mei Ketilani, ʻOhaiō, ʻo hiki ki Hihifo Mamaʻo, Mīsuli. Hili e tūʻuta ʻa e Palōfitá ki Hihifo Mamaʻó, naʻá ne fakangofua ha tuʻutuʻuni naʻe fakahoko ʻi he fakataha alēleá ke fetongi ʻa e kau palesiteni fakasiteiki ʻi Mīsulí, ʻa ia ne kau ai ʻa Tēvita Uitemā, Sione Uitemā, mo Uiliami W. Felipisi. Naʻe tuʻusi[mei he Siasi] e kau tangata ʻe toko tolu ko ʻení kimui ange ʻi heʻenau talangataʻa mo angatuʻu ki he kau taki ʻo e Siasí. Naʻe tuʻusi foki mo ʻŌliva Kautele kimui ange, ʻa ia ne hoko he taimi ko iá ko ha Tokoni ki he Palesiteni ʻo e Siasí, ko ʻene talangataʻá mo e angatuʻú. ʻI he faʻahitaʻu failau mo e māfana ʻo e 1838, naʻe maʻu ai ʻe Siosefa Sāmita ha ngaahi fakahā mahuʻinga fekauʻaki mo e hingoa ʻo e Siasí pea mo e ngaahi feituʻu ke tānaki fakataha ki ai e Kāingalotú, kau ai ʻa ʻĀtama-ʻonitai-ʻĀmani (vakai, TF 115–16).

12 Sānuali 1838Naʻe hola ai ʻa Siosefa Sāmita mo Sitenei Likitoni mei Ketilani, ʻOhaiō, ʻo hiki ki Hihifo Mamaʻo, Mīsuli.

14 Māʻasi 1838Naʻe tūʻuta ai ʻa Siosefa Sāmita ki Hihifo Mamaʻo, Mīsuli.

12  ʻEpeleli 1838Naʻe tuʻusi ʻa ʻŌliva Kautele mei he Siasí ko ʻene talangataʻá mo e angatuʻú.

19 Mē 1838Naʻe fili ai ʻe Siosefa Sāmita ha feituʻu ko ha nofoʻanga maʻá e Kāingalotu ʻo e Siasí ʻa ia naʻe fakahā ange ʻamui ko ʻĀtama-ʻonitai-ʻĀmani (vakai, TF 116).

Laukonga ʻa e Tokotaha Akó

Kau Māʻoniʻoní: Ko e Talanoa ʻo e Siasi ʻo Sīsū Kalaisí ʻi he Ngaahi ʻAho Kimui Ní, Vōliume 1, Ko e Fuka ʻo e Moʻoní, 1815–1846 (2018), vahe 26–28

Ngaahi Fokotuʻu ki hono Akoʻí

ʻOku hola ʻa Siosefa Sāmita mei Ketilani, ʻOhaiō, ʻo ʻalu ki Hihifo Mamaʻo, Mīsuli

ʻĪmisi
Temipale Ketilaní

Fakaʻaliʻali e fakatātā ko ʻeni ʻo e Temipale Ketilaní. Fakamatalaʻi ange naʻe folofola ʻa e ʻEikí ʻi ha fakahā ki he Palōfita ko Siosefa Sāmitá ʻi Sepitema ʻo e 1831, te Ne “tauhi ha potu haofakiʻanga ʻi he fonua ko Ketilaní, ʻi ha taʻu ʻe nima” (TF 64:21). Mei Sānuali ki ʻEpeleli ʻo e 1836, ko ha taʻu nai ia ʻe fā mo e konga hili hono maʻu e fakahā ko iá, naʻe maʻu ʻe he Kāingalotu ʻi Ketilaní ha ngaahi aʻusia fakalaumālie fakaofo, kau ai hono fakatapui ʻo e Temipale Ketilaní ʻi Māʻasi ʻo e 1836.

  • Ko e hā ha meʻa ne liliu maʻá e Kāingalotu ʻi Ketilaní lolotonga e konga kimui ʻo e taʻu 1836 pea mo e kotoa ʻo e taʻu 1837? (Naʻe fehangahangai e Kāingalotu Ketilaní mo e fakalalahi ange ʻa e fakafepakí mei he niʻihi fakafoʻituitui ʻi he koló ko ha kakai naʻe taʻe Siasi pea mo ha kau angatuʻu ʻi he loto Siasí.)

Fakaafeʻi ha tokotaha ako ke ne lau leʻolahi e fakamatala ko ʻeni ʻa Palesiteni Pilikihami ʻIongí (1801–77) pea mo e fakamatala ʻoku lekooti ʻi he hisitōlia ʻo Siosefa Sāmitá:

ʻĪmisi
Pilikihami ʻIongi

“ʻI he ʻaho 22 Tīsema 1837, naʻá ku hiki mei Ketilani koeʻuhí ko e ʻita kakaha ʻa e kau fakatangá mo e laumālie naʻe maʻu ʻe he kau hē mei he moʻoní, pea nau fakamanamana mai ke fakaʻauha au koeʻuhí ko ʻeku tala, ki he kakaí pea fakatāutaha, naʻá ku ʻilo ʻi he mālohi ʻo e Laumālie Māʻoniʻoní ko Siosefa Sāmitá ko ha Palōfita ʻa e ʻOtua Fungani Māʻolungá pea naʻe ʻikai faiangahala mo hinga ʻo hangē ko hono tala ʻe he kau hē mei he moʻoní” (Brigham Young, “History of Brigham Young,” Millennial Star, Aug. 1863, 518).

“Ne hoko mai ha taʻu foʻou ki he siasí ʻi Ketilani ʻi he kotoa ʻo e laumālie kovi ʻo e Kau Fakatanga ne hē mei he moʻoní; ʻa ia ne fakaʻau ke fakalalahi ange ʻo pau ai ke u hola mo ʻEletā [Sitenei] Likitoni mei hono ngaahi takiekina fakatuʻutāmakí” (Manuscript History of the Church, vol. B-1, p. 780, josephsmithpapers.org).

  • ʻOku tokoni fēfē nai e ngaahi fakamatala ko ʻení ke mahino kiate kitautolu e ngataʻanga ʻo e ngaahi meʻa kuo liliu ki ai e ngaahi tūkunga ʻi Ketilaní mei he 1836 ʻo aʻu ki he ngataʻanga ʻo e 1837?

Fakamatalaʻi ange naʻe ueʻi e fili ʻa Siosefa Sāmita mo Sitenei Likitoni ke na hola mei Ketilaní ʻe ha fakahā naʻe ʻomi ʻe he ʻEikí ʻi he ʻaho 12 ʻo Sānuali, 1838. (ʻOku ʻikai lekooti e fakahā ko ʻení ʻi he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakavá.) Fakaafeʻi e kau akó ke nau lau leʻolahi e konga ko ʻeni ʻo e fakahā ko iá:

“ʻOku folofola ʻe he ʻEikí, Tuku ke ʻave ʻe he kau palesitenisī ʻo Hoku Siasí ʻa honau ngaahi fāmilí ʻi he vave tahá pea ʻoku fakaava ha matapā moʻonautolu pea nau fononga ki he hihifó ʻo vave hangē ko hono fakahā kiate kinautolu ʻa e halá ʻi muʻa ʻiate kinautolú, pea tuku ke fiemālie honau ngaahi lotó, he te u ʻi ai mo kinautolu[.] …

“Tuku ke ʻalu ho ngaahi kaungāmeʻa faivelengá mo honau ngaahi fāmilí foki ʻo mavahe mei he feituʻu ko ʻení pea tānaki fakataha kinautolu ki Saione” (ʻi he “Journal, March–September 1838,” 53, josephsmithpapers.org; naʻe fakatonutonu ʻa e sipelá mo e fakaʻilonga leá).

  • Fakatatau ki he meʻa naʻe fakahā ʻe he ʻEikí ki he Palōfita ko Siosefa Sāmitá, ko e hā ha tefitoʻi moʻoni te tau lava ʻo ako fekauʻaki mo e talangofua ki he faleʻi ʻa e ʻEikí? (Hili e tali ʻa e kau akó, hiki e tefitoʻi moʻoni ko ʻení ʻi he palakipoé: ʻI heʻetau talangofua ki he faleʻi ʻa e ʻEikí, te Ne ʻiate kitautolu.)

Fakaʻaliʻali e mape ko ʻení, “Ngaahi Feituʻu Mahuʻinga ʻi he Kamakamata e Hisitōlia ʻo e Siasí,” pea fakamatalaʻi ange naʻe talangofua ʻa Siosefa Sāmita mo Sitenei Likitoni ki he fekau ʻa e ʻEikí peá na mavahe mei Ketilani ʻi he pō tatau pē ne na maʻu ai e fakahā ko ʻení. Hili ʻena heka hoosi ʻi he poó kakato, naʻe mālōlō ʻa Siosefa mo Sitenei peá na tatali kae ʻoua kuó na kau fakataha mo hona ongo fāmilí. Ne hoko atu leva ʻenau fonongá ki he Hihifo Mamaʻó, ʻi Mīsuli.

ʻĪmisi
mape ʻo e ngaahi feituʻu mahuʻinga ʻi he kamakamata e hisitōlia ʻo e Siasí

Fakaafeʻi ha tokotaha ako ke ne lau leʻolahi e fakamatala ko ʻeni naʻe lekooti ʻi he hisitōlia ʻo Siosefa Sāmitá, ʻa ia ʻokú ne fakamatalaʻi ʻa e meʻa ne hoko ʻi he taimi ne fononga ai ʻa e Palōfitá mo hono fāmilí ki Hihifo Mamaʻó:

“Naʻe fuʻu mātuʻaki momoko ʻaupito ʻa e ʻeá, pea naʻe pau ai ke mau toitoi ʻi heʻemau ngaahi salioté ha ngaahi taimi ʻe niʻihi ke ʻoua naʻa maʻu kimautolu ʻe kinautolu naʻa nau tuli kimautolú, ʻa ia naʻa nau tulimuimuí mai pē ʻo laka hake he maile ʻe 200 mei Ketilani mo ha ngaahi pekenene kuo fakamahafu, … ke fakaʻauha kimautolú. Ne nau faʻa fou mai he hala ne mau ʻalu aí; pea tuʻo ua ʻenau ʻi he ngaahi fale ne mau mālōlō aí. Naʻe tuʻo taha ʻemau nofo ʻi he poó kakato ʻi he fale tatau mo kinautolu, ko ha papa pē naʻá ne fakamavahevaheʻi kimautolu, ʻo fanongo ki heʻenau ngaahi fakapapaú, mo e ngaahi lea fakamalaʻiá [mala], mo e ngaahi fakamanamana kiate kimautolu kapau te nau maʻu kimautolu, pea ʻi he konga kimui ʻo e efiafí ne nau omi ki homau lokí ke vakavakaiʻi kimautolu, ka ne nau pehē ʻoku ʻikai ko e kau tangatá kimautolu ia. Ne ʻi ai ha ngaahi taimi kehe ne mau fakalaka ai ʻiate kinautolu ʻi he halá, pea mau sio atu kiate kinautolu mo nau sio mai, ka ne ʻikai ke nau ʻilo kimautolu” (Manuscript History of the Church, vol. B-1, p. 780, josephsmithpapers.org; naʻe fakatonutonu ʻa e sipelá mo e fakaʻilonga leá).

  • ʻOku fakatātaaʻi fēfē nai ʻe he fakamatala ko ení e talaʻofa ʻa e ʻEikí te ne feʻao mo e Kau Palesitenisī ʻUluakí mo honau ngaahi fāmilí ʻi heʻenau fonongá?

  • Ko e fē ha taimi naʻá ke ongoʻi ai naʻe ʻiate koe ʻa e ʻEikí ʻi haʻo talangofua ki Heʻene ngaahi fekaú?

ʻOku tūʻuta ʻa Siosefa Sāmita ki Hihifo Mamaʻo, Mīsuli, pea fokotuʻutuʻu fakalelei ʻa e Siasí

Fakaafeʻi ha tokotaha ako ke ne lau leʻolahi e fakamatala ko ʻeni ʻa e Palōfita ko Siosefa Sāmitá, ki he meʻa naʻe hoko ʻi he taimi naʻe fakaofi atu ai e Palōfitá mo hono fāmilí ki Hihifo Mamaʻo ʻi Māʻasi ʻo e 1838:

ʻĪmisi
Siosefa Sāmita

“ʻI he toe ha maile ʻe valu pea mau aʻu ki he kolo ko Hihifo Mamaʻó, ne fakafetaulaki mai ha kau tangata fakafeʻao mei he koló… ʻa ia naʻá nau talitali lelei kimautolu ʻaki e ngaahi nima ʻofá mo e ngaahi loto māfaná pea fakaafeʻi kimautolu ki honau koló ʻi he ʻofa. ʻI heʻemau tūʻuta atu ki he koló, ne talitali lelei kimautolu ʻi he feituʻu kotoa pē ʻe he Kāingalotu ne nau tali kimautolú … ki he fonua ʻo honau tofiʻá” (“Letter to the Presidency in Kirtland, 29 March 1838,” ʻi he “Journal, March–September 1838,” 23–24, josephsmithpapers.org; naʻe fakatonutonu ʻa e sipelá, mataʻitohi lahí, mo e fakaʻilonga leá),.

  • Kapau naʻá ke ʻi he tuʻunga ʻo Siosefa Sāmitá, ko e hā ha ngaahi fakakaukau mo ha ngaahi ongo te ke maʻu hili hoʻo mavahe mei he ngaahi ʻohofi ʻi Ketilaní pea mo hoʻo tūʻuta ki Hihifo Mamaʻó?

Fakamatalaʻi ange neongo naʻe talitali lelei ange ʻa Siosefa Sāmita ʻe he kau mēmipa ʻo e Siasí ʻi Hihifo Mamaʻó, naʻe kei ʻi ai pē ha ngaahi palopalema lahi ʻi he Siasí naʻe fie maʻu ke ne fakaleleiʻi.

  • Fakatatau ki he meʻa naʻá ke lau ʻi he vahe 26 ʻo e Kau Māʻoniʻoní: Vōliume 1, Ko e hā e fili naʻe fai ʻe ʻŌliva Kautele, Sione Uitemā, mo Uiliami W. Felipisi, ʻa ia naʻá ne uesia honau tuʻunga ʻi he Siasí? (Naʻe fili e kau tangatá ni takitaha, ʻa ia ne nau hoko ko ha kau taki ʻi he Siasí, ke nau fakatau atu ha ngaahi konga kelekele ʻi Mīsuli ke maʻu mei ai haʻanau tupu fakataautaha pē, hili ʻenau fakatapui e ngaahi konga kelekele ko iá ki he ʻEikí. Ne nau fakaangaʻi foki e founga fakataki ʻo e Siasí pea nau fakahaaʻi ai ha laumālie ʻo e angatuʻú.)

ʻĪmisi
ʻOliva Kautele

Fakaʻaliʻali e fakatātā ko ʻeni ʻo ʻŌliva Kautelé. Fakaafeʻi ha tokotaha ako ke ne lau leʻolahi ʻa e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 23:1. Kole ki he kalasí ke nau muimui ki ai, ʻo kumi e fakatokanga naʻe fai ʻe he ʻEikí kia ʻŌliva Kautele ʻi he 1830. Kimuʻa pea lau e vēsí, fakamatalaʻi ange naʻe ʻoange e fakatokanga ko ʻení ʻi ha taʻu ia ʻe valu kimuʻa pea toe vakaiʻi ʻe he kau taki ʻo e Siasí e tuʻunga ʻo ʻŌliva Kautele ʻi he Siasí. Kole ki he kau akó ke nau lipooti e meʻa ne nau maʻú.

  • Ko e hā ha tefitoʻi moʻoni te tau lava ʻo ako mei he veesi 1 fekauʻaki mo e meʻa ʻokú iku ki ai ʻa e loto hīkisiá? (Hili e tali ʻa e kau akó, hiki e ngaahi tefitoʻi moʻoni ko ʻení ʻi he palakiopé: Kapau te tau fakavaivai ki he loto hīkisiá, te ne tataki kitautolu ki he ʻahiʻahí.)

Fakaafeʻi ha tokotaha ako ke ne lau leʻolahi e fakamatala ko ʻeni ʻa Palesiteni ʻEselā Tafu Penisoní (1899–1994). Kole ki he kalasí ke nau fanongo ki he meʻa naʻá ne akoʻi fekauʻaki mo e hīkisiá.

ʻĪmisi
ʻEselā Tafu Penisoni

“ʻOku lau ʻe hatau tokolahi ʻa e hīkisiá ko e siokita, ʻulu-pupula, pōlepole, fieʻeiki, pe ko e anga fiemeʻa. Ko e ngaahi meʻá ni kotoa ko e ngaahi ʻelemēniti ia ʻo e faiangahalá, ka ʻoku kei pulia pē hono [uhó] pe ʻelitó.”

“Ko e tefitoʻi fōtunga ʻo e hīkisiá ko e loto tāufehiʻa—tāufehiʻa ki he ʻOtuá pea mo hotau kāingá. ʻOku ʻuhinga ʻa etāufehiʻá ko e “fehiʻa ki ha taha, fakafili ki ha taha, pe tuʻunga fakafepaki.’ Ko e mālohi ia ʻoku fakaʻamu ʻa Sētane ke ne puleʻi ai kitautolú.

“Ko e hīkisiá ʻoku natula feʻauʻauhi. ʻOku ʻikai fenāpasi hotau lotó mo e finangalo ʻo e ʻOtuá. ʻI he taimi ʻoku tau hīkisia ai ki he ʻOtuá, ʻoku fai ia ʻi he laumālie “ke fai hoku lotó kae ʻikai ko Ho finangaló.’ …

“ʻI he feʻauʻauhi ko ia hotau lotó mo e finangalo ʻo e ʻOtuá, ʻoku fakaʻatā ai ʻetau ngaahi holí, uʻá, mo hotau lotó ke ʻikai toe mapuleʻi. (Vakai, ʻAlamā 38:12; 3 Nīfai 12:30.)

“He ʻikai lava ke tali ʻe he hīkisiá ʻa e mafai ʻo e ʻOtuá ke faituʻutuʻuni ange ki heʻenau moʻuí. (Vakai, Hilamani 12:6.)” (Ngaahi Akonaki ʻa e Kau Palesiteni ʻo e Siasí: ʻEselā Tafu Penisoni [2014], 270-71).

  • Ko e hā ha founga ʻe lava ke tokoniʻi ai kitautolu ʻe he fakamatala ko ʻení ke mahino lelei ange kiate kitautolu ʻa e tefitoʻi moʻoni ne tau ʻilo mei he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 23:1?

Hiki e ngaahi fehuʻi ko ʻení he palakipoé:

Ko e hā ha ngaahi founga ʻoku hangē ne tataki ai ʻe he hīkisiá ʻa ʻŌliva Kautele ki he ʻahiʻahí?

Ko e hā ha ngaahi founga ʻe lava ke tataki ai ʻe he hīkisiá ha kakai fakafoʻituitu ʻe niʻihi ki he ʻahiʻahí ʻi hotau kuongá ni?

Vahevahe e kau akó ki ha ngaahi kulupu tautau toko ua pe toko tolu, pea kole ange ke nau kumi ʻa e vahe 26 ʻo e Kau Māʻoniʻoní: Vōliume 1. Fakaafeʻi e kau akó ke nau taufetongi ʻi hono lau leʻolahi ʻi heʻenau ngaahi kulupú mei he peesi 305,ʻo kamata ʻaki e palakalafi ʻoku pehē, “ʻI he ʻaho 12 ʻo ʻEpelelí, naʻe ui ai ʻe ʻEtuate Pātilisi …” pea fakaʻosi ʻaki ʻa e palakalafi ʻi he peesi 306 ʻoku kamata ʻaki ʻa e “Kuo tafoki ʻa ʻŌliva …” Poupouʻi e kau akó ke nau aleaʻi ʻenau tali ki he ngaahi fehuʻi ʻi he palakipoé mo e kau mēmipa ʻenau kulupú.

Hili hono maʻu ʻe he kau akó ha taimi feʻunga ke aleaʻi ʻenau ngaahi tali ki he ngaahi fehuʻi ʻi he palakipoé, fakaafeʻi ha tokotaha ako ke ne lau leʻolahi e fakamatala ko ʻeni ʻa Palesiteni Uilifooti Utalafí (1807–98) mo e palakalafi hoko hifo aí. Kole ki he kalasí ke nau fanongo ki he meʻa ne hoko kia ʻŌliva Kautele hili ʻene mavahe mei he Siasí.

ʻĪmisi
Uilifooti Utalafi

“Ne u mamata kia ʻŌliva Kautele ʻi he taimi ne hangē ai ne tetetete ʻa e kelekelé ʻi hono lalo vaʻé. Kuo teʻeki ai ke u fanongo ʻi ha tangata kuó ne fai ha fakamoʻoni mālohi ʻo laka ange ai ʻi he taimi naʻá ne maʻu ai ʻa e Laumālié. Ka ʻi he momeniti naʻe mavahe ai mei he puleʻanga ʻo e ʻOtuá, ko e momeniti ia naʻe mole ai hono mālohi” (Ngaahi Akonaki ʻa e Kau Palesiteni ʻo e Siasí: Uilifooti Utalafi [2004], 117).

ʻI he ʻaho 21 ʻo ʻOkatopa, 1848, kuo laka hake he taʻu ʻe hongofulú e mavahe ʻa ʻŌliva Kautelé, naʻá ne toe kau fakataha mo e Kāingalotú ʻi Kauniseli Palafi, ʻAiouā. Naʻe fakahoko ʻe ʻŌliva ʻi ha konifelenisi ne fai he ʻaho ko iá, ha fakamoʻoni fakamāfana ki he moʻoni ʻo e Tohi ʻa Molomoná pea mo hono fakafoki mai e ongoongoleleí pea mo e mafai ʻo e lakanga fakataulaʻeikí. Lolotonga ʻa e ʻi Kauniseli Palafíi ʻa ʻŌlivá, naʻá ne fakamoʻoniʻi foki kia Siaosi A. Sāmita mo ʻOasoni Haiti naʻe “fakahoko faivelenga ʻe Siosefa Sāmita hono misioná ʻi he ʻao ʻo e ʻOtuá ʻo aʻu ki heʻene pekiá” (George A. Smith, “Letters to the Editor,” Millennial Star, Jan. 1849, 14). Hili e kole ʻa ʻŌliva Kautele ʻi he loto-fakatōkilalo moʻoni ki he kau taki maʻu mafai pulé ke toe kau ki he Siasí, naʻe toe papitaiso ia ʻi Kauniseli Palafi, ʻAiouā.

  • Ko e hā e ngaahi tāpuaki naʻe mole meia ʻŌliva Kautele ʻi he taimi naʻá ne fakafisingaʻi ai ʻene mēmipasipi ʻi he Siasi ʻo e ʻEikí?

  • Ko e hā ha ngaahi founga naʻe faifai pea fakahā ai ʻe ʻŌliva Kautele kuó ne fakatomala mei heʻene hikisiá?

Poupouʻi e kau akó ke nau vakavakaiʻi ʻenau moʻuí pea mo fakatomala mei ha faʻahinga ongo hikisia pē ʻoku nau ala maʻu.

ʻOku fakahā ʻe he ʻEikí ʻa e tuʻuʻanga ʻo ʻĀtama-ʻonitai-ʻĀmaní, pea aʻusia ʻe he Kāingalotú ha ngaahi fakafepaki lahi ange mei he kau tangataʻi fonua kehe ʻo Mīsulí.

Fakaafeʻi ha tokotaha ako ke ne lau leʻolahi e palakalafi ko ʻení:

Naʻe maʻu ʻe he Palōfitá ʻi ʻEpeleli ʻo e 1838, ʻa e fakahā ʻoku lekooti ʻi he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 115. ʻI he fakahā ko ʻení, naʻe fakahaaʻi ai ʻe he ʻEikí ʻa e hingoa ʻo e Siasí, fekauʻi e Kāingalotú ke nau langa ha temipale ʻi Hihifo Mamaʻo, mo fakahinohino e Kāingalotú ke nau fokotuʻu mo ha ngaahi siteiki lahi ange ʻi he ngaahi vahefonua takatakaí. ʻI he ʻaho 18 ʻo Mē, 1838, naʻe mavahe ai ʻa Siosefa Sāmita mo ha kau taki kehe ʻo e Siasí mei Hihifo Mamaʻo ʻo fononga ki he tokelaú, ke kumi ha ngaahi feituʻu ʻe ala sai ke nofoʻi ʻe he Kāingalotú ʻi Mīsuli. Ne nau aʻu ki he ʻapi ʻo Laimani Uaití ʻi he ʻaho hono hokó, ʻa ia naʻá ne maʻu ha kelekele ʻi ha feituʻu naʻe ui ko Sipilingi Hili. Lolotonga ʻenau ʻaʻahi ki he feituʻu ko ʻení, naʻe maʻu ʻe he Palōfitá ʻa e fakahā ʻoku lekooti ʻi he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 116.

Fakaafeʻi ha tokotaha ako ke ne lau ʻa e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 116:1 leʻolahi. Kole ki he kalasí ke nau fanongo ki he meʻa naʻe fakahā ʻe he ʻEikí fekauʻaki mo e fonua ko ʻení.

ʻĪmisi
ʻĀtama-ʻonitai-ʻĀmani

Fakaʻaliʻali e fakatātā ko ʻení, pea fakamatalaʻi ange ko ha lauʻi tā ia ʻo ʻĀtama-ʻonitai-ʻĀmani, “ko e fonua naʻe nofo ai ʻa ʻĀtamá” (TF 117:8). ʻI ha taimi nounou kimuʻa pea pekia ʻa ʻĀtamá, naʻá ne tānaki hono hako angatonú ki he feituʻu ko ʻení pea foaki kiate kinautolu ha tāpuaki. Lolotonga e fakataha ai ʻa ʻĀtama mo hono hakó, “naʻe hā ʻa e ʻEikí kiate kinautolu,” pea “kikiteʻi [ʻe ʻĀtama] ʻa e meʻa kotoa pē ʻe hoko ki hono hakó ʻo aʻu ki he toʻu tangata fakaʻosí” (TF 107:54, 56).

  • Kapau naʻá ke ʻi ai ʻi he taimi naʻe maʻu ai ʻe he Palōfita ko Siosefa Sāmitá ʻa e fakahā fekauʻaki mo e fonua ko ʻĀtama-ʻonitai-ʻĀmaní, ko e hā ha ngaahi ongo ʻokú ke pehē naʻá ke mei maʻu?

  • ʻI he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 116:1, ko e ʻuhinga ki he hā ʻa e pehē ko ʻĀtama-ʻonitai-ʻĀmani “ʻe haʻu ki ai ʻa ʻĀtama ʻo ʻaʻahi ki hono kakaí”? (Kimuʻa ʻi he Hāʻele ʻAnga Ua Mai ʻa Sīsū Kalaisí, ʻe fakataha ʻa ʻĀtama mo hono hako māʻoniʻoní, ʻa ia ʻoku kau ai e Kāingalotu ʻo e kuonga fakakosipeli kotoa pē, ki ʻĀtama-ʻonitai-ʻĀmani ke feʻiloaki mo e Fakamoʻuí [vakai, Taniela 7:9–10, 13–14; Mātiu 26:29; TF 27:5–18; 107:53–57].)

Fakamatalaʻi ange, neongo naʻe aʻusia ʻe he Kāingalotu ʻi he fakatokelau ʻo Mīsulí ha ngaahi tāpuaki, ʻo hangē ko e ngaahi fakahā naʻe maʻu ʻe he Palōfitá pea mo e fakaʻau ke lahi ange e ngaahi nofoʻanga ne nau fokotuʻú, ne nau aʻusia foki e fakalalahi ange e fakafepaki mei he kau tangataʻi fonua kehe ʻo Mīsulí.

  • Fakatatau ki he meʻa naʻá ke lau ʻi he vahe 27–28 ʻo e Kau Māʻoniʻoní: Vōliume 1, ko e hā e ngaahi fekeʻikeʻi ne hoko ʻi he vahaʻa ʻo e kau mēmipa ʻo e Siasí mo e niʻihi kehé lolotonga e faʻahitaʻu māfana mo e fakatōlau ʻo e 1838? (ʻI Suné, naʻe fakamalaʻiaʻi ʻe Sitenei Likitoni ʻa kinautolu ne nau angatuʻu ki he Siasí. ʻI Siulaí, naʻe fakatokanga ʻa Sitenei ʻe maluʻi ʻe he kau mēmipa ʻo e Siasí kinautolu mei honau ngaahi filí. ʻI ʻAokosí, naʻe hoko ha vā tamaki ʻi he taimi naʻe ʻohofi ai e kau mēmipa ʻo e Siasí ʻi Kalatini, Mīsuli ʻi heʻenau feinga ke filí (vote). ʻI ʻOkatopá, naʻe fakamālohiʻi ʻe he kau fakatangá e Kāingalotu ne nofo ʻi Tiuiti, Mīsulí, ke nau liʻaki honau ngaahi ʻapí.)

Fakaafeʻi ha tokotaha ako ke ne lau leʻolahi e ngaahi palakalafi ko ʻení:

“Naʻe tui ʻa Siosefa Sāmita kuo holo e fakafepaki ʻa e kakai ne mavahe mei he Siasí mo honau ngaahi fili kehé, ʻo aʻu ki heʻenau fakaʻauha honau kolo ʻi Ketilani, ʻOhaioó, ʻa ia ko e ʻosi pē ia ha taʻu ʻe ua hono langa e temipalé ʻi he feilaulau lahi moʻoni. ʻI he faʻahitaʻu māfana ʻo e 1838, naʻe mamata e kau taki ʻo e Siasí ki he fakalalahi ʻa e ngaahi fakamanamana tatau ki heʻenau taumuʻa ko ia hono langa ha kolo uouangataha ʻi Mīsulí.

“ʻI he nofoʻanga ʻo e Kāingalotu ʻo e Siasí ʻi Hihifo Mamaʻó, naʻe fokotuʻutuʻu ai ʻe ha kau taki mo ha kau mēmipa ʻe niʻihi ha kau tau mavahe ne ʻiloa ko e kau Taní, ʻa ia ko ʻenau taumuʻá ke maluʻi ʻa e koló mei he kakai ne mavahe mei he Siasí pea mo e Kāingalotu ʻo e Siasí kuo ʻosi tuʻusí kae pehē ki he kakai Mīsuli kehé. Naʻe faʻa tui e kau fai hisitōliá naʻe fakangofua ʻe Siosefa Sāmita ʻa e kau Taní kae mahalo naʻe ʻikai ke ne ʻilo ʻenau ngaahi palaní pea ʻoku ngalingali naʻe ʻikai ke ne fakangofua ʻenau ngaahi meʻa kotoa naʻe faí” (“Peace and Violence among 19th-Century Latter-day Saints,” Gospel Topics, topics.ChurchofJesusChrist.org).

  • Ko e hā ha ngaahi founga naʻe uesia ai ʻe he ngaahi aʻusia ʻa e Kāingalotú ʻi hono tuli kinautolu mei he Vahefonua Siakisoni, Mīsulí, mo Ketilani, ʻOhaioó ʻenau ngaahi tali ki he fakafepaki ne nau fehangahangai mo ia ʻi he fakatokelau ʻo Mīsulí?

Fakaafeʻi e kau akó ke nau teuteu ki he kalasi hono hokó ʻaki hono lau e vahe 29–31 ʻo e Kau Māʻoniʻoní: Vōliume 1. Poupouʻi kinautolu ke nau kumi e ngaahi tali kehekehe naʻe fai ʻe he kau mēmipa ʻo e Siasí ki he fakalalahi ʻa e fekeʻikeʻi mo e fakamamahi ne nau fehangahangai mo iá.

Paaki