Samasooveetlus
Mu lähedane on homoseksuaal. Mida ma tegema peaksin?


„Mu lähedane on homoseksuaal. Mida ma tegema peaksin?” Samasooveetlus: selgitav materjal perekonnale ja sõpradele (2020)

„Mu lähedane on homoseksuaal. Mida ma tegema peaksin?” Samasooveetlus: selgitav materjal perekonnale ja sõpradele

Mu lähedane on homoseksuaal. Mida ma tegema peaksin?

Alustage armastusega

Samasooveetlusest rääkimine võib olla raske ja segadust tekitav. Teie laps, abikaasa või pereliige ei pruugi teada, kuidas teiega sellest rääkida. Võib-olla tunnete end küündimatult. Kuigi te ei pruugi alati teada, kuidas oma pereliikme raskustele reageerida, ei kahetse te kunagi seda, kui olete temaga armastav ja mõistev.

Te ei kahetse kunagi sõnu: „Ma armastan sind.”

Te ei kahetse kunagi, et võtate lähedase oma käte vahele ja kallistate teda. Te ei kahetse kunagi, et kuulate teda. Te ei kahetse kunagi, et püüate mõista.

Kui te peaksite üle reageerima, vihastama või ütlema midagi, mida hiljem kahetsete, siis ärge heituge. See on vaid üks viiv elukestvast vestlusest. Kunagi pole liiga hilja vabandust paluda.

Kui saate oma lähedase samasooveetlusest teada kellegi teise käest, ärge võtke seda isiklikult. Samasooveetlusest rääkimine võib olla hirmutav ja segadust tekitav. Teie lähedane ei pruugi teada, kuidas teiega sellest rääkida.

On loomulik, et te kurvastate. Kas tunnete, et teie unistus „täiuslikust” perekonnast libiseb käest? Kas kardate kaotada lähisuhet? Kas kardate, et teie lähedast ei kohelda sõbralikult? Need tunded on loomulikud. Kurvastamises ei ole midagi häbiväärset.

Ärge süüdistage ennast oma lähedase samasooveetluses. See ei ole kellegi süü. Süüdistamine ei ole vajalik ega kasulik.

Otsige vaimset juhatust

Pereliikmel on kõige vähem tulemuslik küsida palves „miks”? Tulemusetuse poolest teisel kohal on palve „palun võta see kohe ära”. Kõige kasulikum küsimus, mida te võite esitada, on „kuidas”? Kuidas ma saan aidata? Kuidas saan ma toetada oma lähedase vajadusi? Kuidas me võime sellest õppida?

Püüdke omandada nii palju teadmisi kui võimalik. Rääkige oma piiskopi või kogudusejuhatajaga ja saage nõu Issanda volitatud teenijalt. Kui tunnete õhutust, paluge temalt preesterluse õnnistust, mis aitaks teil oma lähedase vajadusi rahuldada. Mõni leiab lohutust tugirühmas või templis käies. Tegelikult ei ole paremat kohta rahu ja mõistmise leidmiseks kui tempel.

Püüdke paremini mõista

Ümbritsege end inimestega, kes on teile toeks. Mõni hoolib. Aga mõni on uudishimulik. Küsimustele vastamine võib tuua paremat mõistmist, kuid võib olla ka kurnav. Laadige kindlasti oma vaimset akut, veetes kvaliteetaega pühades kohtades. Ja keegi ei hooli rohkem kui teie Taevane Isa.

Õppimine, kuidas olla lapsevanem just sellel teekonnal, avardab teid. Kui te otsite Vaimu osadust, saate te Jumalaga lähedasemaks, samuti oma lapsega (või abikaasaga, kui tema on see, kes tunneb samasooveetlust). Ärge unustage austada valikuvabadust. Kui teie abikaasa ei ole nõus sellega, kuidas te tahate asju käsitleda, lahendage see lugupidavalt. Kui teie laps teeb valikuid, millega te ei ole nõus, andke talle armastavalt teada, mida te tunnete. Ärge kunagi püüdke neid kontrollida ega nendega manipuleerida. Pühendage neile aega ja kinnitage, et armastate neid.

Armastuse ja seaduse kooskõlla viimine

„Viimse aja pühadena kipuvad paljud meist – mitte kõik, kuid paljud meist – nõudma seaduse täitmist ja teevad seda mittearmastaval viisil.

Ma saan palju kirju inimestelt, kes on vapustatud valikutest, mida keegi nende perekonnas on teinud. Ja nad küsivad: „Mida me tegema peaksime?” Ja esimene asi, mida ma alati soovitan, on neid edasi armastada. Lõpuks on see midagi, mida me alati teha saame. Peame meeles pidama Issanda käske, mida ma nimetan seaduseks, ja ka suurt käsku üksteist armastada. Ja need satuvad konflikti, kui keegi, kellega me suhtleme, ei pea kinni käskudest või ei järgi seadust. See muudab meie jaoks raskemaks nendega lävimise ja nende armastamise. Ja ometi, kui me armastame inimest ja samal ajal hoiame kindlalt kinni sellest, mida me teame oma kohustustest seaduse ees, siis on see võimalik. ‥

Me ei tohiks teistsuguseid valikuid teinud inimestega suhtlemist alustada nende valikute üle vaidlemisega. Parem on alustada küsimusega: „Mida sa ise selle kohta arvad? Millised on sinu põhiväärtused? Mida sa tahad saavutada?” Ja siis võime selles kontekstis selgitada, et me muretseme Issanda käskude pärast, sest meil on oluline jääda igavesse ellu viivale rajale.

Meile on antud käsud. Kui me nendest käskudest kinni peame, siis oleme kuulekad. Käskudele kuuletumise tulemus on see, et oleme kooskõlas igavese seadusega, mis lubab meil kasvada ja areneda igavese elu poole. Issand käskis oma jüngreid, manitsedes, et nad üksteist peavad armastama, nõnda nagu Tema neid on armastanud (vt Jh 13:34). Seega vaatame, kuidas Tema meid armastas. Ta ohverdas end meie eest. Ta oli alati inimese pärast mures. Ta oli alati valmis inimestega suhtlema. Ma arvan, et need kõik on näitajad selle kohta, kuidas me saame üksteist armastada nii, nagu Tema meid armastas. Kui võtame Ta endale eeskujuks, peaksime püüdma alati sõbrakätt ulatada, et kõiki kaasata.” (Dallin H. Oaks. Love and Law, ChurchofJesusChrist.org)

Jumalik armastus ei vabanda pattu – „mina, Issand, ei saa vaadata patule vähimagi mööndusega” –, kuid on innukas andestama – „ometi sellele, kes parandab meelt ja täidab Issanda käske, andestatakse” (ÕL 1:31–32). Samamoodi ei peaks me tegema järeleandmisi Jumala käskude järgi elamises ja nende kaitsmises, kuid selleks, et peegeldada täielikult Jumala armastust, peame ka üksteist sedavõrd avatult ja täielikult armastama, et keegi ei tunneks end hüljatu, üksiku või lootusetuna.

Depressioonist ja enesetapust rääkimine

Depressioon on tõeline ning võib olla rõhuv ja painav. Sageli aitab inimestel depressiooniga hakkama saada professionaalne nõustamine ja arstiabi. Kui depressioon muutub enesetapumõteteks, on väga oluline, et oleks kellegagi rääkida. Enesetapumõtetega inimene kogeb tohutut füüsilist, vaimset ja emotsionaalset valu. Nad on sageli isoleeritud ja võivad tunda, et neil ei ole tulevikulootust. Nad võivad tunda, et neil ei ole muud võimalust halvavat valu lõpetada kui endalt elu võtta. Sageli mõeldakse enesetapust kaua, neid mõtteid kaalutakse enne enesetapukatse tegemist üha uuesti ja uuesti. Sellise mõtisklemise ajal sekkumine võib päästa elu.

Enesetapu ennetamine algab hoiatusmärkide äratundmisest. Hoiatusmärkide nimekirja leidmiseks külastage lehte peaasi.ee.

Kui tundub, et keegi võib olla ohus, on parim asi, mida teha, rääkida temaga sellest. See võib tunduda piinlik või ebaviisakas, kuid depressioonis inimesed vajavad sageli meeleheitlikult kedagi, kellega rääkida, kedagi, kes aitaks neil mõtteid ja tundeid lahti rääkida. Need vestlused võivad olla rasked, kuid on otsustava tähtsusega, et vähendada isolatsiooni ja lootusetustunnet, mis võib viia enesetapuni. Kui tundub, et keegi on otseses enesetapukatse ohus, helistage Eluliini usaldustelefonile +372 655 8088 või minge temaga psühhiaatriakliiniku vastuvõttu.

(Vt ka Crisis Help Lines, ChurchofJesusChrist.org)