Armastage neid, keda te õpetate

Kõik, mida Päästja tegi kogu oma maise teenimistöö jooksul, oli ajendatud armastusest. Kui me püüame olla tõelised Kristuse järgijad, võime täituda sellesama armastusega (vt Jh 13:34–35; Mn 7:47–48; 8:26). Kui meie südames on Päästja armastus, püüame leida igat võimalust, et aidata teistel õppida Kristusest ja tulla Tema juurde. Armastus saab meie õpetamise motivatsiooniks.

Et armastada neid, keda te õpetate

• Nähke õppijaid nii, nagu Jumal neid näeb.

• Püüdke neid tundma õppida – mõista nende olukorda, vajadusi ja tugevusi.

• Palvetage nimeliselt nende eest.

• Looge turvaline keskkond, kus kõiki austatakse ja kõik teavad, et nende panust hinnatakse.

• Leidke sobilikke viise oma armastuse väljendamiseks.

Päästja nägi jumalikku potentsiaali igaühes, keda ta õpetas

Enamik inimesi Jeerikos arvas, et nad teadsid Sakkeuse kohta kõike, mida nad teadma pidid. Ta oli tölner ja maksukoguja – koguni tölnerite ülem – ja ta oli rikas. Nad arvasid, et ta peab ilmselgelt olema ebaaus ja korrumpeerunud. Aga Jeesus vaatas Sakkeuse südamesse ja nägi auväärset Aabrahami poega (vt Lk 19:1–10). Päästja nägi inimesi mitte ainult sellisena, nagu nad välja paistsid, vaid sellisena, nagu nad tegelikult olid – ja milliseks nad võiksid saada. Lihvimata kalameestes nagu Siimon, Andreas, Jaakobus ja Johannes nägi Ta oma Kiriku tulevasi juhte. Kardetud tagakiusajas Sauluses nägi Ta „valitud riista”, kes kuulutab Tema evangeeliumi kuningate ja rahvaste ees (vt Ap 9:10–15). Ja teis ja igas inimeses, keda te õpetate, näeb Päästja Jumala poega või tütart, kellel on piiritu potentsiaal.

Nende inimeste hulgas, keda te õpetate, on tõenäoliselt mõned, kes tunduvad usklikud ja pöördunud, ja teised, kes ei paista huvi tundvat või on isegi mässumeelsed. Olge ettevaatlik, et te ei tee oletusi ainult selle põhjal, mida te näete. Püha Vaim võib aidata teil näha igas inimeses midagi sellist, mida näeb Päästja – ja aidata teil armastada neid nii, nagu Tema seda teeb.

Küsimused, mille üle mõtiskleda: mõelge iga inimese peale, keda te õpetate, ja mõtisklege, mida Taevane Isa ja Jeesus igaühe suhtes tunnevad. Mida võivad nemad temas näha? Kuidas mõjutavad need mõtted seda, kuidas te seda inimest õpetate?

Pühakirjadest: 1. Saamueli 16:7; Laulud 8:4–5; Roomlastele 8:16–17; Õpetus ja Lepingud 18:10–14

Päästja tunneb meid ja mõistab meie olukorda, vajadusi ja tugevusi.

Samaaria naine ei tulnud kaevu juurde, et kuulda evangeeliumi sõnumit. Ta tuli vee järele. Kuid Päästja tajus, et tema janu oli enam kui füüsiline. Ta teadis, et naisel oli probleemne minevik täis ebastabiilseid suhteid. Seega võttis Jeesus füüsilise vajaduse, mis naise huvi köitis – eluks vajalik vesi – ja ühendas selle tema sügavama vaimse vajadusega „elava vee” ja igavese elu järele. Nende vestluse lõpuks oli naisel isiklik tunnistus, et Jeesus on Kristus, mis oli osaliselt inspireeritud sellest, kui hästi Ta teda tundis. „[Ta] on öelnud kõik, mis ma olen teinud!” ütles ta. „Kas see ei ole Kristus?” (Vt Jh 4:6–29.)

Kristuse-sarnaselt õpetamine hõlmab ka seda, et õpite tundma inimesi, keda õpetate, ja püüate mõista, mis on nende südames. Võite nende elu vastu huvi tunda ja kaastunnet üles näidata. Võite otsida võimalusi, kuidas mõista nende tausta, andeid, huvisid ja vajadusi. Saate teada, kuidas nad kõige paremini õpivad. Võite esitada küsimusi, tähelepanelikult kuulata ja jälgida. Ennekõike võite palvetada, et saada mõistmist, mis võib tulla vaid Püha Vaimu kaudu. Mida paremini inimest tunnete, seda paremini suudate aidata tal leida Jeesuse Kristuse evangeeliumis isiklikku tähendust ja väge. Kui mõistate inimese janu, võib Vaim teid õpetada, kuidas aidata seda janu kustutada Päästja elava veega.

Küsimused, mille üle mõtiskleda: mida te juba teate nende inimeste kohta, keda te õpetate? Mis on nende jaoks oluline? Millised on nende tugevad küljed? Millega nad hädas on? Mida saate teha, et neid paremini mõista?

Pühakirjadest: Laulud 139:1–5; Matteuse 6:25–32; Markuse 10:17–21; Johannese 10:14; 3. Nefi 17:1–9

Päästja palvetas nende eest, keda Ta õpetas

Kujutage ette, mida pidi tundma Siimon Peetrus, kui ta kuulis, kuidas Päästja talle ütles: „Siimon, Siimon, vaata, saatan on väga püüdnud sõeluda teid ‥ Aga mina olen sinu eest palunud, et su usk ära ei lõpeks.” (Lk 22:31–32) Kuidas oleks teid mõjutanud teadmine, et Jeesus Kristus palus Isa teie eest? Muistsetel inimestel Ameerika mandril oli selline kogemus ja nad kirjeldasid seda järgmiselt: „Mitte keegi ei suuda kujutleda seda rõõmu, mis täitis meie hinge sel ajal, kui me kuulsime [Jeesust] palumas Isa meie eest.” (3Ne 17:17)

Võiksite mõelda ka sellele, mis toimub teie hinges, kui palvetate kellegi eest – järjekindlalt, nimeliselt. Kuidas mõjutavad teie palved seda, mida te selle inimese suhtes tunnete? Kuidas need mõjutavad teie tegusid? Kindlasti kuuleb meie Taevane Isa ja vastab õppijat aidata sooviva õpetaja siirastele palvetele. Ja paljudel juhtudel on üks viis, kuidas Ta vastab nendele palvetele, see, et Ta puudutab õpetaja südant ja inspireerib teda tegema või ütlema midagi, mis aitab õppijal tunda Tema armastust.

Küsimused, mille üle mõtiskleda: kui mõtlete inimestele, keda te õpetate, siis kas on kedagi, kes teie arvates eriti teie palveid vajab? Mille nimel tunnete inspiratsiooni tema eest palvetada? Millised õnnistused võivad tulla, kui kutsute õppijaid üksteise eest palvetama?

Pühakirjadest: Johannese 17; Alma 31:24–36; 3. Nefi 18:15–24; 19:19–23, 27–34

Päästja tagas, et kõik tundsid end austatu ja hinnatuna

Jeesuse ajal oli usujuhtide üldine suhtumine, et patuseid tuleb tõrjuda. Sellepärast, kui need juhid nägid Jeesust patustega suhtlemas, olid nad šokeeritud. Kuidas saab keegi, kes on selliste inimestega seotud, olla vaimne õpetaja?

Jeesusel oli muidugi teistsugune lähenemine. Ta püüdis tervendada vaimult haigeid (vt Mk 2:15–17; Lk 4:17–18). Ta pöördus järjekindlalt nende poole, kes erinesid neid ümbritsevatest inimestest või kellel oli probleemne minevik, ja Ta suhtles nendega, kes olid patustanud. Ta kiitis Rooma sõjamehe usku (vt Mt 8:5–13). Ta kutsus ühe mitteusaldusväärse maksukoguja oma usaldusväärseks jüngriks (vt Mk 2:14). Kui üht naist süüdistati abielurikkumises, aitas Ta naisel end turvaliselt tunda ja innustas teda meeleparandusele ja paremale elule (vt Jh 8:1–11).

Kuid Jeesus tegi veel palju enamat. Ta edendas oma järgijate seas samasugust aktsepteerivat ja armastavat suhtumist. Tema eeskuju oli kindlalt Tema apostlite südames, kui neile jõudis kätte aeg viia evangeelium kõikide inimesteni. Seda peegeldavad Peetruse sõnad: „Ma mõistan tõesti, et Jumal ei tee vahet isikute vahel.” (Ap 10:34)

Tõenäoliselt on peaaegu kõigil, keda teid on kutsutud õpetama, mõningaid probleeme sellega, et tunda end austatu ja väärtustatuna. See, kuidas te neid armastate ja austate, näitab, et nad ei ole mitte ainult teretulnud, vaid neid ka vajatakse. Võite pöörduda nende poole, kes ei osale, kellel on raskusi või kes ei tundu olevat huvitatud, püsides kannatlikuna, kui edenemine tundub aeglane. Võite aidata kõigil end turvaliselt ja mugavalt tunda, kui nad jagavad oma muresid teiste usklikega. Ja võite teha veel enamat. Saate innustada kõiki õppijaid, et aidata luua keskkond, kus õpetust õpetatakse austuse, kuuluvuse ja armastuse vaimus.

Küsimused, mille üle mõtiskleda: mis aitab inimesel tunda, et teda austatakse ja hinnatakse? Mis innustab inimest teisi austama ja väärtustama? Kui te mõtlete palvemeelselt nende inimeste peale, keda te õpetate, siis mida peaksite tegema, et nad kõik tunneksid end teretulnu ja vajalikuna?

Pühakirjadest: Johannese 4; 2. Nefi 26:27–28, 33; Alma 1:26; 3. Nefi 18:22–25

Õpetajad saavad aidata neil, keda nad õpetavad, tunda, et neid armastatakse.

Päästja väljendas oma armastust nende vastu, keda Ta õpetas

Pärast imelist ja ülendavat päeva, mil Ta õpetas ja teenis nefilaste seas, märkas Jeesus, et Tal on aeg minekule asuda. Ta pidi teisi rahvaid külastama. „Minge oma kodudesse,” ütles Ta, „ja valmistage oma meel ette homseks päevaks.” Kuid inimesed vaid istusid „pisarais ja vaatasid ainiti teda, nagu paludes teda pisut kauem nendega koos olla”. Tajudes nende väljaütlemata vajadust ja olles „täis kaastunnet”, jäi Jeesus veidi kauemaks (3Ne 17:3, 5–6). Ta õnnistas nende haigeid ja vaevatuid. Ta põlvitas ja palvetas koos nendega. Ta nuttis koos nendega ja rõõmustas koos nendega.

Soovi korral uurige palvemeelselt Päästja sõnu ja tegusid kirjakohas 3. Nefi 17. Mõelge armastusele, mida Ta väljendas nende vastu, keda Ta õpetas. Otsige Tema armastuse väljendusi teistest kirjakohtadest. Seejärel mõtelge inimestele, keda te õpetate. Kuidas teie nende vastu sobilikult armastust väljendate? Laske Vaimul end juhtida. Kui teil on raske tunda või väljendada armastust nende vastu, keda õpetate, jagage alustuseks tunnistust Jumala armastusest. Seejärel „paluge Isa kogu südame jõuga, et te võiksite täituda selle armastusega, mida ta on andnud kõigile, kes on tema Poja, Jeesuse Kristuse tõelised järgijad” (Mn 7:48). Ja pidage meeles, et teie mure õpetamise pärast ei tohiks kunagi segada teid väljendamast armastust oma sõnade ja tegude kaudu. Sageli see, kuidas te inimesi kohtlete, on sama tähtis kui see, mida te neile õpetate.

Küsimused, mille üle mõtiskleda: kuidas on Päästja aidanud teil tunda Tema armastust teie vastu? Kuidas on lapsevanem või mõni teine õpetaja aidanud teil tunda Tema armastust? Kas inimesed, keda te õpetate, teavad, et te neid armastate? Kas nad teavad, et Päästja armastab neid?

Pühakirjadest: Markuse 6:31–42; Johannese 13:3–16, 34–35; 15:12–13; 1. korintlastele 13:1–7; 1. Johannese 4:7–11

Mõned viisid õpitu rakendamiseks

• Kui õpetate klassi, õppige ära õppijate nimed ja kasutage neid õpetamisel.

• Väljendage oma tänulikkust, kui õppijad tundi panustavad.

• Suhelge õppijatega enne ja pärast õpetamist.

• Aidake õppijatel luua üksteise suhtes armastav ja austav õhkkond.

• Kuulake tähelepanelikult – nii õpetades kui ka muul ajal.

• Teenige neid, keda õpetate.

• Olge valmis muutma oma õpetamisplaane, et kulutada rohkem aega põhimõtetele, mis on olulised nende jaoks, keda õpetate.