Innustage usinat õppimist

Kindlasti oli aukartustäratav vaadata, kuidas Päästja vee peal kõndis. Kuid Peetrusele sellest ei piisanud. Ta tahtis teha seda, mida tegi Päästja, olla seal, kus Ta oli, ja saada ise sama kogemust. „Käsi mind tulla enese juurde vee peale,” ütles ta. Päästja vastas lihtsa kutsega: „Tule.” Selle peale hüppas Peetrus turvalisest paadist välja ja näitas meile, et jüngriks olemine ei ole passiivne kogemus (vt Mt 14:24–33). See nõuab usku Kristusesse ja usinat pingutust. Kuid see toob ka rikkaliku tasu koos Päästjaga käimisest.

„Tule.” „Tulge ja vaadake.” „Tule ning järgi mind.” „Mine ja tee sina nõndasamuti.” (Mt 14:29; Jh 1:39; Lk 18:22; 10:37) Oma teenimistöö algusest peale kutsus Päästja oma järgijaid üles ise kogema Tema pakutavaid tõdesid, väge ja armastust. Ta tegi seda, sest seda õppimine endast tegelikult kujutabki. See ei ole ainult kuulamine või lugemine; see on ka muutumine, meeleparanduse tegemine ja edenemine. Issanda sõnul tulevad teadmised „õppimise ja samuti usu kaudu” (ÕL 88:118; rõhutus lisatud). Ja usk kaasab ise tegutsemist, mitte lasta end lihtsalt mõjutada (vt 2Ne 2:26).

Kui me järgime Päästja eeskuju, kutsume neid, keda me õpetame, paluma, otsima ja koputama – ja seejärel leidma (vt Mt 7:7–8). Ja võtame ka ise selle kutse vastu. Üheskoos, meie enda usus Kristusesse ja usinate jõupingutuste kaudu, saame ise teada, mida tähendab käia koos Temaga.

Et innustada usinat õppimist

• Aidake õppijatel võtta vastutus nende endi õppimise eest.

• Innustage õppijaid igapäevase evangeeliumi uurimise kaudu Päästjat tundma õppima.

• Kutsuge õppijaid üles õppimiseks valmistuma.

• Julgustage õppijaid jagama õpitavaid tõdesid.

• Paluge õppijatel mõtiskleda selle üle, mida nad õpivad.

Päästja aitas teistel võtta vastutuse oma õppimise eest

Selliste pargaste ehitamine, mis ohutult ookeane ületaksid, oleks raske ülesanne igaühe jaoks. Ja Jeredi venda „juhiti pidevalt Issanda käega” (Et 2:6) ja talle anti juhiseid pargaste kuju ja nende ventilatsiooni kohta. Aga mida märkate selle kohta, kuidas Issand vastas, kui Jeredi vend palus Temalt valgust pargaste tarbeks? (Vt Et 2:22–25.) Kuidas õnnistas Jeredi venda üleskutse oma usku sel viisil teostada? (Vt Et 3:1–16.)

Võib tunduda, et on lihtsam rääkida õppijatele kõiki neid asju, mida nad teie arvates teadma peaksid. Kuid vanem David A. Bednar andis nõu: „Me ei peaks mõtlema: „Mida ma neile ütlen?” Selle asemel peaksime endalt küsima: „Mida ma neid tegema kutsun? Milliseid inspireeritud küsimusi saan esitada, mis – kui nad on nõus vastama – hakkavad kutsuma nende ellu Püha Vaimu?”” (Õhtu üldjuhiga. – 7. veebr 2020, broadcasts.ChurchofJesusChrist.org)

Kaaluge, kuidas kutsuda õppijaid üles võtma vastutust oma õppimise eest. Näiteks võiksite kutsuda neid üles esitama isiklikke küsimusi, otsima vastuseid, mõtisklema ning jagama või üles kirjutama oma mõtteid ja tundeid. Seda tehes tugevdavad nad oma usku, avastavad tõdesid Jumala sõnas ja saavad oma kogemusi nende tõdedega seoses. Kui me võtame vastutuse oma õppimise eest, võime öelda, nagu Joseph Smith: „Ma olen enda jaoks teada saanud.” (JSA 1:20)

Küsimused, mille üle mõtiskleda: miks on oluline, et õppijad oleksid õppimisel pigem aktiivsed kui passiivsed? Kuidas saate aidata neil võtta vastutust oma õppimise eest? Kuidas on õpetajad aidanud teil seda teha? Millised näited pühakirjadest teile meenuvad, kus inimesi kutsuti midagi ise teada saama? Kuidas mõjutavad need näited seda, kuidas te õpetate?

Pühakirjadest: 1. Nefi 11; Õpetus ja Lepingud 9:7–8; 58:26–28; 88:118–125; Joseph Smith – ajalugu 1:11–20

Päästja innustas teisi Teda tundma õppima Tema sõna uurides

Kui tuli aeg, et Päästja organiseeriks ametlikult oma Kiriku viimsetel päevadel, ütles ta oma sulastele, et nad „toetuksid nendele asjadele, mis on kirjutatud” (ÕL 18:3). Mormoni Raamat, mille tõlkimise nad olid peaaegu lõpetanud, sisaldas tõepoolest kasulikke juhiseid selle ülesande täitmiseks, sealhulgas seda, kuidas ristida, kuidas sakramenti läbi viia ja muid väärtuslikke üksikasju. Kuid Päästja soovis samuti, et Tema teenijad näeksid Tema ilmutusi kui võimalust Teda kuulda ja Teda sügavamalt tundma õppida. Samas ilmutuses ütles Ta neile: „See on minu hääl, mis teile [neid sõnu] räägib, ‥ mispärast, te võite tunnistada, et te olete kuulnud minu häält ja tunnete minu sõnu.” (ÕL 18:35–36)

Mõtelge inimestele, keda te õpetate. Kuidas nad suhtuvad pühakirjade uurimisse? Kuidas teie ise sellesse suhtute? Kas see on enamat kui igapäevane kohustus? Kas te tunnete pühakirju uurides, et Päästja räägib otse teiega? President Russell M. Nelson on õpetanud: „Kuhu võime pöörduda, et Teda kuulata? Võime pöörduda pühakirjade juurde. ‥ Igapäevane Jumala sõnasse sukeldumine on hädavajalik vaimseks ellujäämiseks, eriti neil suurenevate muudatuste päevil. Kui me igapäevaselt rõõmuga Kristuse sõnadest toitume, siis ütlevad Kristuse sõnad meile, kuidas reageerida raskustele, mida me oma elus ei oodanud.” (Kuula Teda! – 2020. a kevadine üldkonverents) Õpetades julgustage õppijaid uurima pühakirju eesmärgiga leida Päästja – mitte lihtsalt leida salme või fakte Tema kohta, vaid leida Teda. Iga päev pühakirjade kaudu Issanda hääle kuulmine on alus elukestvale usinale ja iseseisvale evangeeliumi õppimisele.

Küsimused, mille üle mõtiskleda: mõelge omaenda pühakirjade uurimise harjumustele. Kuidas on Jumala sõna uurimine tugevdanud teie suhet Temaga? Mida te saate teha, et oma pühakirjauurimist parandada? Kuidas innustate teisi uurima Jumala sõna usinalt ja regulaarselt? Milliseid õnnistusi nad seda tehes saavad?

Pühakirjadest: Joosua 1:8; 2. Timoteosele 3:15–17; 2. Nefi 32:3; Jaakobi 2:8; 4:6; Õpetus ja Lepingud 33:16

Päästja kutsus teisi õppimiseks valmistuma

Isegi parimad seemned ei saa kasvada kõval, kivisel või ohakatega kaetud pinnasel. Samamoodi ei suuda isegi kõige väärtuslikum ja usku edendavam õpetus tõenäoliselt muuta südant, mis ei ole selle vastuvõtmiseks valmis. See on osa Päästja tähendamissõnast, mis räägib külvajast, seemnetest ja erisugustest pinnastest. „Hea maa” – süda, mis on vastuvõtlik ja puhastatud vaimsetest kividest ja ohakatest – on pinnas, milles Jumala sõna kannab elu andvat vilja (vt Mt 13:1–9, 18–23).

Vaimne ettevalmistus on oluline – nii teie kui ka nende inimeste jaoks, keda te õpetate. Kuidas me siis aitame oma südant ette valmistada, et see oleks „hea maa” Jumala sõna jaoks? Mõelge järgmistele ettevalmistuspõhimõtetele, mida saate rakendada oma elus ja millega julgustada neid, keda õpetate. Palvetage, et teada, mida Issand tahab, et te õpiksite. Elage viisil, mis toob teie ellu Tema kaaslust. Parandage meelt iga päev. Kosutage oma õppimissoovi, esitades siiraid küsimusi. Uurige Jumala Sõna, uskudes, et Ta juhatab teid vastuste juurde. Avage oma süda kõigele, mida Ta teile õpetab.

Kui õppijad sel viisil õppimiseks valmistuvad, on neil vaimsed silmad, et näha, ja kõrvad, et kuulda, mida Issand tahab, et nad teaksid (vt Mt 13:16).

Küsimused, mille üle mõtiskleda: mida te teete, et õppimiseks valmistuda? Kuidas mõjutab teie ettevalmistus seda, kuidas te Jumala sõna näete, kuulete ja mõistate? Kuidas saate innustada teisi õppimiseks valmistuma? Kuidas võiks see mõjutada seda, kuidas nad evangeeliumi tõdesid vastu võtavad?

Pühakirjadest: Enose 1:1–8; Alma 16:16–17; 32:6, 27–43; 3. Nefi 17:3

Õppijad saavad kasu võimalustest jagada üksteisega seda, mida nad õpivad.

Päästja innustas teisi õpitavaid tõdesid jagama

„Ma olen aeglase kõnega,” kurtis Eenok, kui Issand teda evangeeliumi kuulutama kutsus. Kuid Issand ei ole oma teenijatelt kunagi ilukõnet nõudnud. Selle asemel lubas Issand Eenokile, et kui tal on piisavalt usku, et avada oma suu, siis antakse talle sõnad. „Ma annan sulle, mida öelda,” ütles Ta (Ms 6:31–32). Eenok kasutas oma usku ja Issand tõepoolest rääkis tema kaudu nii vägevate sõnadega, et need panid inimesed värisema (vt Ms 6:47). Need panid ka maa enese värisema. Mäed põgenesid, jõed pöördusid kõrvale oma sängist ja rahvad kartsid Jumala rahvast, „nõnda võimas oli Eenoki sõna ja nõnda suur oli kõne vägi, mille Jumal oli temale andnud” (Ms 7:13).

Issand tahab, et meil kõigil – mitte ainult Tema prohvetitel – oleks vägi rääkida Tema sõna. Ta soovib seda meile kõigile, sealhulgas ka nendele inimestele, keda te õpetate (vt ÕL 1:20–21). Meie sõnad ei pruugi liigutada mägesid ega suunata kõrvale jõgesid, kuid nad võivad aidata muuta südameid. Seepärast on oluline anda õppijatele võimalus jagada üksteisega seda, mida nad õpivad Päästja ja Tema evangeeliumi kohta. See aitab neil õpetatavaid tõdesid omandada ja väljendada. Samuti aitab see neil saada rohkem kindlust oma suutlikkuses jagada tõdesid teistes situatsioonides.

Küsimused, mille üle mõtiskleda: mõtelge ajale, millal rääkisite kellegagi mõnest evangeeliumitõest. Mida te sellest kogemusest õppisite? Millal olite tänulik, et keegi julges oma mõtteid ja tõekspidamisi jagada? Kuidas tuleks inimestele, keda te õpetate, kasuks võimalus rääkida sellest, mida nad õpivad? Milliseid võimalusi saate neile luua?

Pühakirjadest: Alma 17:2–3; Moroni 6:4–6; Õpetus ja Lepingud 84:85; 88:122; 100:5–8

Päästja kutsus teisi elama Tema õpetuste järgi

„Nõnda paistku teie valgus inimeste ees.” „Armastage oma vaenlasi.” „Paluge, siis antakse teile.” „Minge sisse kitsast väravast.” (Mt 5:16, 44; 7:7, 13) Mõned kõige elavamad ja meeldejäävamad kutsed kogu Päästja maise teenimisaja jooksul kõlasid, kui Ta õpetas oma jüngreid Galilea mere ääres asuval mäenõlval. Päästja eesmärk oli muuta elusid, nagu selgub Tema üleskutsest: „Igaüks nüüd, kes neid mu sõnu kuuleb ja teeb nende järgi, on võrreldav mõistliku mehega, kes ehitas oma koja kaljule.” (Mt 7:24; rõhutus lisatud)

Igaühe elus sajab vihma, tulevad üleujutused ja puhuvad tormituuled. Evangeeliumi õppimisest ei piisa, kui õppijad tahavad vastu pidada kõigile katsumustele, millega nad silmitsi seisavad. Seepärast peaksime viivitamata kutsuma õppijaid üles mõtlema, kuidas nad saaksid elada vastavalt õpitule. Austusest teiste valikuvabaduse vastu on paljud meie küsimused üldised: „Mille tegemiseks tunnete õhutust?” Mõnikord peavad meie kutsed olema konkreetsemad: „Kas te valiksite ühe Päästja omaduse, mida sooviksite endas rohkem arendada?” Kui annate õppijatele võimaluse kuulda, ära tunda ja jagada Püha Vaimu õhutusi, õpetab Ta neile, mida nad peaksid isiklikult tegema. Aidake õppijatel mõelda õnnistustele, mis järgnevad, kui nad õpitu järgi tegutsevad, ja julgustage neid püsima kindlana isegi siis, kui see muutub raskeks. Tõe järgi elamine on kiireim tee suurema usu, tunnistuse ja uskupöördumise poole. Nagu Päästja ütles, on Isa õpetuse järgi elamine see viis, kuidas me kõik saame tõeliselt teada, et see õpetus on tõene (vt Jh 7:17).

Küsimused, mille üle mõtiskleda: millal olete tundnud innustust kellegi kutse ajel tegutsema? Kuidas on teie elu selle tulemusel muutunud? Pange tähele üleskutseid, mida annavad pühakirjad ja Kiriku juhid. Mis õpitust võib teid aidata, kui kutsute teisi tegutsema? Millistel viisidel saate oma kutsete ajel tegutsemise kohta järele pärida?

Pühakirjadest: Luuka 10:36–37; Johannese 7:17; Jaakobuse 1:22; Moosia 4:9–10; Õpetus ja Lepingud 43:8–10; 82:10

Mõned viisid õpitu rakendamiseks

• Paluge teistel olla tundi tulles valmis jagama midagi, mida Püha Vaim on neile õpetanud, näiteks kaemust mõne tähendusrikka pühakirja kohta.

• Andke õppijatele võimalus õpetada osa õppetunnist.

• Innustage õppijaid vaatama enne kohtumist läbi mõnda videot, pühakirjakohta või sõnumit.

• Vältige kalduvust vastata igale küsimusele. Kaasake teisi vastuste otsimisse.

• Enne pühakirja kohta oma arusaamade jagamist paluge õppijatel jagada oma arusaamu.

• Esitage küsimusi, mis innustavad õppijaid leidma vastuseid Jumala sõnast.

• Kutsuge õppijaid üles esitama ise küsimusi selle kohta, mida nad õpivad.

• Andke kõigile õppijatele aega küsimuse üle mõtiskleda, enne kui palute neil vastuseid jagada.

• Soovi korral jagage õppijad väikestesse arutelurühmadesse.

• Väljendage selgeid ootusi, et aidata õppijatel areneda.

• Andke üleskutseid, mis innustavad õppijaid pingutama, kuid ei ole üle jõu käivad. Küsige, kuidas neil läks ja kutsuge õppijaid üles oma kogemusi jagama.

• Aidake õppijatel pühakirjadest õppida, tehes järgmist:

  • Märkima soovi korral ära tähendusrikkad kirjakohad.

  • Kutsuma ilmutust mõtiskluse ja palve kaudu.

  • Kirjutama üles vaimsed muljed.

  • Pidama pühakirjapäevikut.

  • Seadma eesmärke ja õpitu ajel tegutsema.