20. peatükk
Issand ilmutab oma eesmärgid Iisraelile. Iisrael valiti kannatuste ahjus ja peab minema välja Babülonist. Võrdle Jesaja 48. Ligikaudu 588–570 eKr.
1 Võtke kuulda ja kuulge seda, Jaakobi koda, keda kutsutakse Iisraeli nimega ja kes on tulnud Juuda vetest ehk ristimise vetest, kes vannuvad Issanda nime juures ja hüüavad Iisraeli Jumalat, siiski ei vannu nad mitte tões ega õigemeelsuses.
2 Ometi nimetavad nad end püha linna järgi, aga nad ei toetu Iisraeli Jumalale, kes on Vägede Issand; jah, Vägede Issand on ta nimi.
3 Vaata, endisi asju olen ma algusest peale kuulutanud; ja need on lähtunud minu suust ja mina näitasin neid. Ma näitasin neid äkki.
4 Ja ma tegin seda, sest ma teadsin, et sa oled kangekaelne ja sinu kaelasooned on raudsed ja sinu laup vaskne;
5 ja ma olen koguni algusest peale sinule kuulutanud; enne, kui see sündis, näitasin ma sulle neid; ja ma näitasin neid, et sa ei ütleks: Minu ebajumal tegi seda, ja minu nikerdatud kuju ja mu valatud kuju on seda käskinud.
6 Sa oled näinud ja kuulnud kõike seda; ja kas sa ei tahaks seda kuulutada? Ja seda, et ma olen näidanud sinule uusi asju sellest ajast saadik, koguni peidetud asju, ja sina ei teadnud neid.
7 Need on loodud praegu ja mitte algusest peale; neid ei kuulutatud sulle koguni enne seda päeva, kui sa nendest kuulsid, et sa ei ütleks: Vaata, ma teadsin seda.
8 Jah, ja sa ei kuulnud; jah, sa ei teadnud; jah, sel ajal ei olnud sinu kõrv avatud, sest ma teadsin, et sa käituksid väga reetlikult ja sind oli emaüsast peale nimetatud üleastujaks.
9 Ometi, oma nime pärast hoian ma oma viha tagasi ja oma kiituse pärast taltsutan ma ennast, et ma sind ära ei lõikaks.
10 Sest vaata, ma olen sind puhastanud, ma olen sind valinud kannatuste ahjus.
11 Iseenda pärast, jah, iseenda pärast teen ma seda, sest ma ei luba oma nime rüvetada ja ma ei anna oma au teisele.
12 Võtke mind kuulda, oo Jaakob ja Iisrael, mu kutsutu, sest mina olen see; mina olen esimene ja mina olen ka viimane.
13 Ka on minu käsi pannud aluse maale ja mu parem käsi on laotanud taevad. Ma kutsun neid ja nad astuvad üheskoos ette.
14 Kõik teie, kogunege ja kuulake; kes nende seast on kuulutanud neile neid asju? Issand on teda armastanud; jah, ja ta täidab oma sõna, mis ta on nende kaudu kuulutanud; ja Babüloniga toimib ta oma heaksarvamise järgi ja ta käsivars tuleb kaldealaste peale.
15 Samuti ütleb Issand: Mina, Issand, jah, ma olen rääkinud; jah, ma olen kutsunud teda kuulutama, ma olen tema toonud ja ta teeb oma tee edukaks.
16 Tulge minu juurde; ma ei ole rääkinud salaja; algusest peale, sellest ajast saadik, kui seda kuulutati, olen ma rääkinud; ja Issand Jumal ja ta Vaim on mind saatnud.
17 Ja nõnda ütleb Issand, sinu Lunastaja, Iisraeli Püha: Mina olen tema saatnud, Issand, sinu Jumal, kes õpetab sulle, mis on kasulik, kes juhib sind teel, kus sa peaksid käima, on teinud seda.
18 Oo, oleksid sa kuulda võtnud mu käske – siis oleks su rahu olnud kui jõgi ja su õigemeelsus nagu mere lained.
19 Sinu seeme oleks olnud kui liiv, sinu niuete vili nagu liivaterad selles; tema nime ei oleks pidanud mitte ära lõikama ega minu eest hävitama.
20 Minge välja Babülonist, põgenege kaldealaste seast, kuulutage lauldes, teatage seda, tooge see kuuldavale maa äärele; ütelge: Issand on lunastanud oma teenija Jaakobi.
21 Ja nad ei tundnud janu; ta juhatas nad läbi kõrbete; ta lasi neile kaljust vett voolata; ta lõhestas ka kalju ja veed purskasid välja.
22 Ja hoolimata sellest, et ta on teinud kõike seda ja veelgi enam, ei ole rahu pahelistel, ütleb Issand.