14. peatükk
Siion ja tema tütred lunastatakse ja puhastatakse tuhandeaastase rahuriigi ajal. Võrdle Jesaja 4. Ligikaudu 559–545 eKr.
1 Ja sel päeval haaravad seitse naist kinni ühest mehest, öeldes: Me sööme omaenese leiba ja kanname omaenese riideid; lase meid ainult hüüda sinu nime järgi, et võtta ära meie häbi.
2 Sel päeval on Issanda oks kaunis ja hiilgav; maa vili on suurepärane ja nägus nende silmis, kes on Iisraelist pääsenud.
3 Ja sünnib, et neid, kes on Siionis alles jäänud ja jäävad Jeruusalemma, hüütakse pühaks, igaüht, kes on Jeruusalemmas pandud elavate kirja.
4 Kui Issand on maha pesnud Siioni tütarde saasta ja puhastanud Jeruusalemma keskelt ta veresüü kohtu- ning põletusvaimuga.
5 Ja Issand loob Siioni mäe kõikide elupaikade ning sealse kogunemispaiga kohale pilve ja suitsu päevaks ning leegitseva tulepaistuse ööpimeduse ajaks; sest kogu Siioni auhiilguse kohal saab olema kaitsevari.
6 Ja katus on varjuks päeva palavuse eest ja pelgupaigaks ning ulualuseks tormi ja vihma eest.