134. osa
Teadaanne tõekspidamistest valitsuste ja seaduste kohta üldises mõttes, mis võeti omaks ühehäälse hääletamistulemusega Kiriku üldkogus Ohio osariigis Kirtlandis 17. augustil 1835 (History of the Church, kd 2, lk-d 247–249). Toimus Kiriku juhtide koosolek, mis oli kokku kutsutud arutama Õpetuse ja Lepingute raamatu esimese väljaande pakutavat sisu. Tol ajal sai see deklaratsioon järgmise eessõna: „Et meie uskumusi maiste valitsuste ja seaduste kohta üldises mõttes ei tõlgendataks ega mõistetaks valesti, oleme pidanud kohaseks esitada selle köite lõpus oma vaated selles asjas” (History of the Church, kd 2, lk 247).
1–4 Valitsustel tuleb säilitada südametunnistuse ja jumalakummardamise vabadus. 5–8 Kõigil inimestel tuleb toetada oma valitsust ning näidata üles austust ja lugupidamist seaduse vastu. 9–10 Usulised ühendused ei tohi rakendada riiklikku võimu. 11–12 Inimesel on õigus kaitsta ennast ja enda omandit.
1 Me usume, et Jumal seadis valitsusvõimud inimesele kasuks ja et inimesed vastutavad tema ees oma toimingute eest nende suhtes nii seaduste tegemisel kui nende väljaandmisel ühiskonna hüvanguks ja julgeolekuks.
2 Me usume, et ükski valitsus ei saa elada rahus, kuni ei tehta ja ei hoita jõus selliseid seadusi, mis tagavad igale isikule vabaduse tegutseda vastavalt oma südametunnistusele, õiguse omada ja kasutada oma omandit ja elu säilitamise.
3 Me usume, et kõigil valitsustel on vajalik nõuda tsiviilametnikelt ja võimukandjatelt oma seaduste täidesaatmist; ja et neid, kes rakendavad seadusi võrdselt ja õiglaselt, tuleks otsida ja toetada rahva häälega, kui on vabariik, või ainuvalitseja tahtega.
4 Me usume, et usund on seatud sisse Jumala poolt ja et selle rakendamisel on inimesed vastutavad tema ja ainult tema ees, juhul kui nende usulised seisukohad ei ajenda neid rikkuma teiste inimeste õigusi ja vabadusi; kuid me ei usu, et inimeste seadusel on õigust sekkuda, kirjutades ette jumalakummardamise reegleid, et aheldada nõnda inimeste vabadust tegutseda südametunnistuse järgi ja sundida peale ühiskondlikke või isiklikke Jumalale pühendumise viise; et tsiviilvõimukandja peab takistama kuritegu, kuid mitte kunagi rakendama kontrolli südametunnistuse üle; ta peab karistama süüteo eest, kuid mitte kunagi maha suruma hinge vabadust.
5 Me usume, et kõik inimesed on kohustatud toetama ja ülal hoidma oma valitsusi, kelle võimu all nad elavad, kui nende loomulikud ja lahutamatud õigused on kaitstud nende valitsuste seadustega; ja et mässamine ja vastuhakk on sobimatud igale kodanikule, kes on nõnda kaitstud, ja selle eest tuleb vastavalt karistada; ja et kõigil valitsustel on õigus sätestada selliseid seadusi, mis nende paremal äranägemisel kaitsevad avalikke huve, pidades samal ajal siiski pühana vabadust tegutseda südametunnistuse järgi.
6 Me usume, et igat inimest tuleb tema ametis austada, valitsejaid ja võimukandjaid kui selliseid, kes on asetatud süütu kaitsmiseks ja süüdlase karistamiseks; ja et kõigil inimestel tuleb üles näidata austust ja lugupidamist seaduste vastu, sest ilma nendeta oleks rahu ja harmoonia välja tõrjutud anarhia ja terrori poolt; inimeste seadused on kehtestatud selgel eesmärgil ohjata meie huvisid üksikisikute ja rahvastena, inimese ja inimese vahel; ja taevast antud jumalikud seadused sätestavad reeglid vaimsetes asjades, usu ja jumalakummardamise asjus, mõlemas asjas tuleb inimesel vastust anda oma Loojale.
7 Me usume, et valitsejatel, riikidel ja valitsustel on õigus ja kohustus sätestada seaduseid, kaitsmaks kõigi kodanike vabadust toimida vastavalt oma usulistele veendumustele; kuid me ei usu, et vastavalt õiglusele on neil õigust kodanikelt see eesõigus ära võtta või kirjutada neile ette nende tõekspidamisi, nii kaua kui näidatakse üles tähelepanu ja austust seaduste vastu ja need usulised tõekspidamised ei õigusta mässule õhutamist ega salasepitsusi.
8 Me usume, et kuriteo kordasaatmise eest tuleb karistada vastavalt väärteo loomusele; et mõrva, riigireetmise, röövi, varguse ja ükskõik millisel viisil üldise rahu rikkumise eest tuleb karistada vastavalt nende kriminaalsusele ja nende poolt inimestele põhjustatud kurjale vastavalt selle valitsuse seadustele, kus väärtegu korda saadeti; ja avaliku rahu ja hingerahu säilitamiseks peavad kõik inimesed astuma välja ja kasutama oma võimeid, et neid heade seaduste rikkujaid karistada.
9 Me ei usu, et on õige segada usulist mõjuvõimu tsiviilvalitsusvõimuga, mille läbi ühte usulist ühendust soositakse ja teisel piiratakse tema vaimseid huve ning selle liikmetel isiklikke kodanikuõigusi.
10 Me usume, et kõigil usulistel ühendustel on õigus talitada oma liikmetega, kes rikuvad korda, vastavalt nende ühenduste reeglitele ja määrustikule eeldusel, et sellised toimingud puudutavad tema osadust ja head mainet selles ühenduses; kuid me ei usu, et ühelgi usulisel ühendusel on volitust võtta inimestelt õigust nende omandile või elule, võtta neilt ära selle maailma hüvesid või seada hädaohtu nende elu või mõnda kehaliiget või rakendada nende suhtes mistahes füüsilist karistust. Nad võivad neid vaid välja heita oma ühendusest ja jätta nad ilma oma osadusest.
11 Me usume, et kui on tekitatud isiklikku kahju või rikutud inimese õigust omandile või tema mainet, peavad inimesed nurjatuste ja kannatuste eest hüvituse saamiseks pöörduma tsiviilseaduse poole, kui on olemas sellised seadused, mis neid väärtusi kaitsevad; ent me usume, et igal inimesel on õigus kaitsta ennast, oma sõpru ja omandit ja valitsusvõimu ükskõik kelle poolt sooritatud ebaseaduslike rünnete ja õigusrikkumiste eest erakorralise vajaduse ajal, kui ei ole võimalik abi saamiseks koheselt pöörduda seaduste poole.
12 Me usume, et on õige jutlustada maa rahvastele evangeeliumi ning hoiatada õigemeelseid, et nad päästaksid ennast maailma rikutusest; kuid me ei usu, et on õige mõjutada orjasid, neile evangeeliumi jutlustada või neid ristida vastupidiselt nende isandate tahtele ja soovile või sekkuda ja õhutada neid vähimalgi määral olema rahulolematud oma olukorraga selles elus, seades nõnda hädaohtu inimeste elusid; me usume, et sellised sekkumised on ebaseaduslikud ja ebaõiged ning ohtlikud iga sellise valitsusvõimu rahule, kes lubab hoida inimesi orjuses.