Õpiabid
JST, 1. Moosese 50


JST, 1. Moosese 50:24–38 (võrdle 1. Moosese 50:24–26; vt ka 2. Nefi 3)

(Selles Joosepi Egiptuses antud prohvetlikus kuulutuses mainitakse nii Moosest, Aaronit kui ka Joseph Smithi. Joosep kuulutas prohvetlikult ka seda, et Mormoni Raamatust saab kaaslane Juuda ülestähendusele.)

24 Ja Joosep ütles oma vendadele: Mina suren ja lähen oma isade juurde, ja ma lähen oma hauda rõõmuga. Minu isa Jaakobi Jumal olgu teiega ja päästku teid kannatustest teie orjuse päevil, sest Issand käis minu juures ja ma sain Issandalt lubaduse, et minu niuete viljast, Issand Jumal kasvatab minu niuetest üles õigemeelse haru ja teile, kellele minu isa Jaakob on nimeks pannud Iisrael, prohveti (mitte Messia, keda kutsutakse Siiloks); ja see prohvet vabastab teie orjuse päevil minu rahva Egiptuse käest.

25 Ja sünnib, et nad hajutatakse taas; ja üks haru murtakse ära ja viiakse kaugele maale; sellele vaatamata peetakse neid meeles Issanda lepingutes, kui Messias tuleb; sest ta tehakse neile viimsel ajal ilmsiks väe Vaimuga; ja ta toob nad pimedusest valguse kätte, välja varjatud pimedusest ja vangistusest vabadusse.

26 Issand, minu Jumal, kasvatab üles nägija, kes on valitud nägija minu niuete viljale.

27 Minu isade Issand Jumal ütles minule nõnda: Valitud nägija kasvatan ma üles sinu niuete viljast, ja ta saab olema sinu niuete vilja seas kõrgelt hinnatud; ja ma annan temale käsu, et ta teeks töö sinu niuete viljale, tema vendadele.

28 Ja ta toob nad teadmisele lepingutest, mis ma olen teinud sinu isadega; ja ta teeb kõike, mis iganes ma tal teha käsin.

29 Ja ma teen ta suureks oma silmis, sest ta teeb minu tööd; ja ta saab olema suur nagu see, kelle kohta ma ütlesin, kelle ma kasvatan üles teile, et vabastada minu rahvas, oo Iisraeli koda, Egiptuse maalt; sest ma kasvatan üles nägija vabastama minu rahvast Egiptuse maalt, ja teda kutsutakse Mooseseks. Ja tänu sellele nimele saab ta teada, et ta on sinu kojast, sest tema kasvatab üles kuninga tütar ja teda kutsutakse tema pojaks.

30 Ja taas, nägija kasvatan ma üles sinu niuete viljast ja temale annan ma väe tuua sinu niuete seemnele esile minu sõna; ja mitte ainult, et tuua esile minu sõna, ütleb Issand, vaid et veenda neid minu sõnas, mida on viimsel ajal juba levitatud nende seas.

31 Mispärast sinu niuete vili kirjutab, ja Juuda niuete vili kirjutab; ning see, mida sinu niuete vili kirjutab, ja samuti see, mida Juuda niuete vili kirjutab, kasvab kokku, et lükata ümber valeõpetusi ja vaigistada tülisid ja kehtestada rahu sinu niuete vilja keskel ning viimsel ajal tuua nad teadmisele nende isadest; ja samuti teadmisele minu lepingutest, ütleb Issand.

32 Ja nõrkusest tehakse ta tugevaks sel päeval, kui minu töö levib kõikide minu rahvaste seas, mis taastab viimsel ajal need, kes on Iisraeli kojast.

33 Ja seda nägijat ma õnnistan, ja need, kes püüavad teda hävitada, aetakse segadusse; sest ma annan sulle selle lubaduse; sest ma pean sind meeles põlvest põlve; ja temale pannakse nimeks Joosep, ja see on tema isa nime järgi; ja ta saab olema sinu sarnane; sest see, mille Issand toob esile tema käe läbi, toob minu rahvale päästmise.

34 Ja Issand vandus Joosepile, et ta hoiab tema seemet igavesti, öeldes: Ma kasvatan üles Moosese ja tal on käes kepp ja ta kogub kokku minu rahva ja ta juhib neid nagu karja ja ta lööb oma kepiga Punase mere vetevooge.

35 Ja tema käes saab olema kohtumõistmine, ja ta kirjutab üles Issanda sõna. Ja ta ei räägi palju sõnu, sest ma kirjutan oma seaduse temale omaenda käe sõrmega. Ja ma teen talle eestkõneleja, ja temale pannakse nimeks Aaron.

36 Ja sulle tehakse viimsel ajal just nii, nagu ma vandunud olen. Seepärast, Joosep ütles oma vendadele: Jumal hoolitseb kindlasti teie eest ja viib teid siit maalt sellele maale, mille ta vandega on tõotanud Aabrahamile ja Iisakile ja Jaakobile.

37 Ja Joosep kinnitas oma vendadele palju muidki asju ning võttis Iisraeli lastelt vande, öeldes neile: Jumal hoolitseb kindlasti teie eest ja teil tuleb minu luud siit ära viia.

38 Ja Joosep suri, kui ta oli sada ja kümme aastat vana, ja nad palsameerisid ta ära ja nad panid ta kirstu Egiptuses, ja Iisraeli lapsed ei matnud teda, et nad võiksid ta viia ära ja panna hauda tema isa juurde. Ja nõnda nad pidasid meeles vannet, mille nad olid temale vandunud.