Kas ma olen näinud oma elus Jumala kätt?
KHS-i pühalik koosolek noortele täiskasvanutele • 3. märts 2013 • Texase Ülikool, Arlington
Koos oma abikaasaga mööda maailma ringi reisides teeb mind kurvaks, kui näen, kuidas paljud noored inimesed tunnevad ennast üksikuna ja kahtlevad, kas Issand neid isiklikult tunneb või neid armastab. Ma palvetasin, et teada, milliseid põhimõtteid peaksin täna õhtul rõhutama aitamaks teil teada, et Issand tunneb teid ja armastab teid. Ma palun Vaimu abi selle kõne esitamiseks.
Oma kõne liigendamiseks kasutan ma ühe seminarilaulu sõnu.
„Olgu meil kõrvad, mis kuulevad Issanda sõna,
ja silmad, mis näevad Ta plaani,
jalad, mis järgivad Tema rada,
ja mõistvad südamed.”
(Steven K. Jones. Hearts that Understand. Hold to the Rod Songbook, 1988, lk 20)
Kõrvad, mis kuulevad Issanda sõna
Esiteks peavad meie kõrvad kuulma Issanda sõna. Me võime kuulda Issanda sõna, kui uurime pühakirju (vt ÕL 18:34−36). Kui mina olin teievanune, oli Kiriku presidendiks Spencer W. Kimball. Üks tema tsitaat on olnud mulle elu teejuhiks. Ta ütles: „Ma leian, et kui minu suhted jumalusega on muutunud pealiskaudseks ja kui mulle tundub, et ükski jumalik kõrv ei kuule mind ja ükski jumalik hääl ei räägi minuga, olen ma Jumalast eemaldunud. Kui ma pühakirjadesse sukeldun, väheneb vahemaa ja vaimsus tuleb tagasi” (Teachings of Presidents of the Church: Spencer W. Kimball, 2006, lk 67).
Ma tunnistan, et kui meie kõrvad kuulevad Issanda sõna, tunneme Tema armastust, kui Ta meile pühakirjade kaudu kõneleb.
Silmad, mis näevad Ta plaani
Teiseks peavad meil olema silmad, mis näevad Tema plaani. Ükskord mõtlesin ühele misjonilt naasnud õele, kui sain temalt ootamatult e-kirja. Ta kirjutas mulle, et oli misjonil olles tundnud, kuidas Issand läbi tema imesid korda saadab, kuid tagasi koju tulles kahtles ta vahel, kas Issand tema olemasolust üldse teadlik on.
Oma vastuses jagasin temaga vanem Henry B. Eyringi tähtsat nõuannet BYU-Idaho tudengitele. Ta ütles: „Ma õnnistan teid, et iga päev, kui te palute Jumalal näidata, kuidas Tema käsi teie ellu on sekkunud, näete te seda. Seda näidatakse teile. Te näete, et Ta juhatab ja aitab teid ning et Ta teab teid” (A Steady, Upward Course. Pühalik koosolek Brigham Youngi Ülikoolis Idahos, 18. september 2001. − web.byui.edu/devotionalsandspeeches).
Seejärel selgitasin talle, et palun ise seda õnnistust iga päev ning et nägin, kuidas Jumala käsi mind tema kirja kaudu puudutas. Ma kinnitasin talle, et Taevaisa õnnistaks ka teda selle teadmisega.
Ma tunnistan, et kui me palume, et meie silmad Tema plaani näeksid, muutume teadlikumaks Jumala olemasolust meie elus ning teame, et Ta tunneb meid.
Jalad, mis järgivad Tema rada
Kolmandaks peavad meie jalad järgima Tema rada. Paljud noored täiskasvanud tunnevad pettumust, meeleheidet ja nördimust, kuna kõik nende elus pole läinud päris ootuspäraselt. Mõned usuvad ekslikult, et kui Jumal pole neile andnud õnne või õnnistust, mida nad lootsid või millele arvasid endal õiguse olevat, siis Ta ei hooli neist. Et näidata oma pettumust Jumalas, kaotavad mõned usu, rikuvad lepinguid, panevad oma usalduse maistele rõõmudele ning pöörduvad ära Jumalast iseenesesse. Selle asemel et nende jalad järgiksid õigemeelsuse rada, astuvad nad kõrvale evangeeliumi rajalt, uitavad eemale ja jäävad kadunuks. Me kõik teame kedagi, kes on rajalt kõrvale astunud. Me võime tunda Jumala armastust oma elus, kui näeme paljude inimeste positiivset reageeringut, kellele me oleme ulatanud abikäe, et neid teenida ja päästa.
Issanda rada on selgelt tähistatud prohvetite, nägijate ja ilmutusesaajate õpetustega. Järgmisel kuul toimub üldkonverents. Ma tunnistan, et kui me valime palvemeelselt ühe isikliku küsimuse või mure, millele konverentsi jooksul keskenduda, annab Issand meile vastuse oma võitud teenijate sõnumite kaudu. Me tunneme Tema armastust ja muret ning saame rohkem julgust ja tuge, et käia Tema rajal nüüd ja igavesti.
Mõistvad südamed
Neljandaks on meil vaja südameid, mis mõistavad Jeesuse Kristuse lepituse andi. Vanem Bednar õpetas: „Üks asi on teada, et Jeesus Kristus tuli maa peale, et meie eest surra – see on Kristuse õpetuse põhialus. Samas tuleb meil osata hinnata ka seda, et Issand soovib oma lepituse ja Püha Vaimu väe kaudu elada meis mitte üksnes selleks, et meid juhatada, vaid ka selleks, et meile väge anda”(Lepitus ja surelik rännak. – Liahoona, aprill 2012, lk 14).
Jeesuse Kristuse lepitus toob isiklikku lohutust ja võimsa tunnistuse Jumala armastusest meie vastu. See annab meile jõudu teha asju, mida me üksi teha ei suudaks. See aitab meil püsida ustavana, kui me ei mõista Jumala tahet ja ajakava meie elus. Ma tunnistan, et Jumal elab ja me tunneme Tema armastust ja teame, et Ta tunneb meid, kui pühendame oma südamed, et täielikumalt mõista Tema Poja Jeesuse Kristuse lepituse õnnistusi.
„Olgu meil kõrvad, mis kuulevad Issanda sõna,
ja silmad, mis näevad Ta plaani,
jalad, mis järgivad Tema rada,
ja mõistvad südamed.”
(Jones. Hearts that Understand. Hold to the Rod Songbook, lk 20)
Jeesuse Kristuse nimel, aamen.
© 2013. Kõik õigused kuuluvad Intellectual Reserve Inc’ile. Ingliskeelse originaali heakskiit: 8/12. Tõlke heakskiit: 8/12. Originaali pealkiri Have I Seen the Hand of God in My Life? Estonian. PD50045417 124