Jeesuse Kristuse ja puhta õpetuse vägi
„Jeesuse Kristuse ja puhta õpetuse vägi” koos vanem Neil L. Anderseniga
Pühapäev, 11. juuni 2023. a.
Vanem Neil L. Andersen: Aitäh, vanem Gilbert! Aitäh sulle, vend Webb! Kaks mu sõpra ja kallist kolleegi. Ma armastan neid väga palju.
Kas see koor polnud mitte imeline? Ja nii aupaklik! Te olite tõeliselt muljetavaldavad. Suur tänu teile!
Kui te harmooniliselt kolmandat salmi laulsite, mõtlesin ma sõnadele „On Issand mu valgus, tugi ja jõud, ei Temaga koos tabada saa mind ükski õud”.1 Kui meil õnnestuks kanda nende sõnade tunne sügavale nende luuni välja, keda me õpetame, kaitseksid need kedagi kurja eest.
Tabernaaklis on imeline olla, on ju? Me ei pääse siia enam sageli. Osa teist pole siin kunagi varem viibinud. Te olete liiga noored. Kuid osal meist on mälestusi selle vana tabernaakliga. Kui paljudel on varem siin olemisest hea mälestus? (Tõstavad käe.)
Kolmkümmend aastat tagasi kutsuti meid vanem Christoffersoniga kevadisel üldkonverentsil ametisse. Minu mälu järgi istusime me just siin all ja tulime üles ning võtsime istet neil punastel toolidel. Üks apostlitest, vanem Marvin Ashton, oli tol konverentsil haige ning seega jagasime me vanem Christoffersoniga tolsamal konverentsil alandlikku tunnistust. Meil polnud palju aega valmistuda.
Mul on selle hoonega veel üks mälestus, mida teiega jagan.
Pärast seda tunnistust 1993. aastal ei olnud ma Tabernaaklis kõnelenud. Olime tulemas siia Tabernaaklisse viimasele konverentsile 1999. aasta oktoobris.
Kuid juhtus midagi, mis mind šokeeris. Oli konverentsieelne reede kell pool kaheksa hommikul. Olin oma kantseleis ja telefon helises. Võtsin toru ja hääl toru teises otsas ütles: „Vend Andersen, siin on president Hinckley.” Ma olin küll üldjuht, kui president Hinckleyga eriti aega ei veetnud. Tema esimesed sõnad mulle – ja see on päriselt tõde – olid: „Milline asendusmängija sa oled?” Ma tõesti ei teadnud, kuidas sellele vastata, kuid pomisesin midagi. Ta jätkas: „Vanem Robert Hales on haige. Tal on esmaspäeval operatsioon ja ta ei saa homme hommikul kõneleda. Me tahaksime, et sa kõneleksid laupäeva hommikul tema asemel. Kas sobib? Head aega!” Sellega kaasnes tundidepikkune rahutus. See oli mu ainus kogemus siin Tabernaaklis üldkonverentsil kõneleda.
Kui meil oleks aega, oleks tore kuulda kõigi teie kogemusi.
Lubage mul väljendada alustuseks oma armastust, Esimese Presidentkonna armastust ja Kaheteistkümne Kvoorumi armastust teie kõigi vastu. Me austame ja imetleme sügavalt teie usku meie Päästjasse Jeesusesse Kristusesse ning pühendumust Temale ja Ta pühale tööle. See aeg ajaloos on väga tähtis. Sadade tuhandete meie noorte viimse aja pühade elu on hellalt teie mõju ulatuses. Ükskõik, kas teid on kutsutud oma koguduses või vaias seminari või instituudi õpetajaks või valitud üheks meie 638 instituudi või koolitundide ajal toimuva seminari õpetajaks maailmas. Ma küsisin just vend Webbilt, palju klasse meil on, ja ta ütles, et meil on ilmselt umbes 80 000 seminariklassi. Seminaritunnid toimuvad koolitundide ajal loomulikult Ühendriikide lääneosariikides, Kanadas ja Kiriku koolides. Või kui te teenite mõnes seminari ja instituudi tööd toetavas ülesandes, siis ma tänan teid siiralt Esimese Presidentkonna ja Kaheteistkümne Kvoorumi nimel. Me armastame teid ja palvetame teie eest. Me peame teid Jeesuse Kristuse kaasjüngriteks, kui me valmistame ette õigemeelseid inimesi oma Päästja hiilgavaks naasmiseks maa peale kõigi maailma rahvuste, kultuuride ja keelte seas.
Teie kõigi ja teile selles tähtsas töös eelnenud õilsate õpetajate austuseks rääkisin ma hiljuti lühidalt juhataja Andy Diazega, kes on siin Salt Lake Citys vaiajuhataja. Me rääkisime ühest varahommikuse seminari õpetajast tema nooruspõlves. Ja siin on üks väga huvitav ühenduslüli. Kui juhataja Diaz 13-aastaselt Florida osariigis Tampa linnas Kirikuga liitus, hakkas ta osalema aasta hiljem samas varahommikuses seminaris, kus käis mu imeline abikaasa Kathy. Te märkate, et ta näeb palju vanem välja kui Kathy. Elu kohtleb meid kõiki erinevalt. Õpetaja oli Kathy ema, minu tulevane ämm, õde Martha Williams. Kuulake seda lühikest jutuajamist minu ja juhataja Diaze vahel.
[video algab]
Vanem Andersen: Olen siin täna koos Salt Lake´i Riverside´i vaia juhataja Andy Diaziga. Meil on juhataja Diaziga midagi ühist ja selleks on see, et mu abikaasa Kathy oli rohkem kui 50 aastat tagasi tema seminariklassis ning lisaks sellele oli nende õpetaja Kathy ema, õde Martha Williams. Ta oli hämmastav daam. Ma loomulikult tundsin teda hästi. Nüüdseks on ta meie seast lahkunud. Kuid nüüd, rohkem kui 50 aastat hiljem, tahan ma kaasata siia veidi tundeid, mida arvab õde Martha Williamsist mees, kes on nüüd vaiajuhataja, kes liitus Kirikuga, kui ta oli 13-aastane, ja läks siis aasta hiljem seminari. Juhataja Diaz, räägi meie üleüldiselt midagi selle naise kohta, kes oli su seminariõpetaja.
Juhataja Andy Diaz: Ta oli ilmselt üks kolmest kõige mõjuvõimsamast naisest minu elus. Need kolm olid minu ema, mu abikaasa ja õde Williams.
Vanem Andersen: Kas sa mitte ei liialda?
Juhataja Diaz: Ei, ma ei liialda.
Vanem Andersen: Kuidas ta võis olla sinu jaoks nii oluline?
Juhataja Diaz: Ta aitas mul kasvada ja evangeeliumi õppida, kuna ma olin 13-aastaselt Kirikus uhiuus liige ja hakkasin siis 14-aastaselt seminaris käima. Ja ta oli sisuliselt see, kes aitas mul evangeeliumi õppida. Kui ma esimest aastat keskkoolis käisin, pidin ma töö tõttu hommikul kell kaks tööle minema ja läksin otse pärast kella kahest tööd kella kuuesesse seminaritundi, kuna ei tahtnud sellest ilma jääda. See oli minu jaoks nii tähtis. Ja ta oli juba loonud seal vaimseks kogemuseks sobiva meeleolu ja ma tahtsin neid vaimseid kogemusi.
Vanem Andersen: Kas ta hoidis evangeeliumi puhta ja lihtsana või oli ta selline, nagu ma mäletan 50 aastat tagasi, kui me uurisime mõnes tunnis asju, millest meil polnud aimugi.
Juhataja Diaz: Ta õpetas mulle kindlasti Kristuse puhast õpetust. Ta rääkis usust ja meeleparandusest ja sellest, mida me peame tegema, et lõpuni vastu pidada ja oma Taevaisa juurde tagasi jõuda.
Vanem Andersen: Kas ta aitas sul pöörduda Päästjasse Jeesusesse Kristusesse, nii et see on kestnud kogu su elu?
Juhataja Diaz: Jah, aitas küll. Kuna ta aitas mul meie Taevaisa ja Päästjaga suhet luua. Õppisin temalt Päästja kohta. Ja kõik see, mille ta meile pühakirjades mõistetavaks muutis, ja need õpetused, mida Päästja õpetas. Tal oli tunnistus ja ma ei mäleta, et ta oleks iial lõpetanud tundi Päästja evangeeliumist ja tol päeval õpetatust tunnistamata. See oli väga tähtis. Ja ta oli nii dünaamiline isiksus. Ta mässis meid oma evangeeliumiarmastusse. Ja kui ma teda jälgisin, püüdsin teda jäljendada.
Vanem Andersen: Juhataja Diaz, kui sa peaksid nüüd tagasi vaadates ütlema midagi seminari ja instituudi õpetajatele või mõnele omasarnasele, kes on Kirikus uus või just liitumas, siis mida sa neid tegema julgustaksid?
Juhataja Diaz: Armastage oma õpilasi. Andke neile teada, et te armastate Taevast Isa ja et Taevane Isa armastab neid. Et Päästja armastab neid. Ja kui te armastate Jumalat ja Ta prohveteid, võite jõuda tagasi Taevase Isa juurde ja taas koos Temaga elada.
Vanem Andersen: Ma olen kindel, et sinu vanemad on sinu üle väga uhked. Ja ma tean, et ka õde Williams, kes lõpetas selle maailma kooli 25 aastat tagasi, oleks samuti sinu üle uhke.
Juhataja Diaz: See teadmine muudab mu päeva paremaks.
Vanem Andersen: Tänan sind nii väga. Ja aitäh, et sa jagasid seda meiega!
Juhataja Diaz: Pole tänu väärt.
[video lõpp]
Vanem Andersen: Vend ja õde Diaz on täna siin koos meiega. Vend ja õde Diaz, kas te tõuseksite püsti, et me saaksime teid tunnustada? Suur tänu!
President Diaz sümboliseerib seda mõju, mis teil on praegu ja ka edaspidi sirguvale põlvkonnale, kuna teil on usku Lunastajasse, ja samuti seeläbi, kuidas te näitate Teda kui valgust kõigi oma sõnade ja tegudega.
Kuna te teenite juba niigi nii eeskujulikult, palvetan ma täna, et ma võiksin jagada ühte-kahte kaemust, mis teid vaimselt ülendaks ja aitaks teil vähimal viisil veel tugevamalt õigemeelselt teenida.
Siin on teile esimene asi, mida kaaluda: õpetagem ja tunnistagem sagedamini ja vägevamalt Jeesusest Kristusest.
Mõelge, kui õigeaegsed on need president Russell M. Nelsoni aprillikuisel üldkonverentsil lausutud sõnad teie õpilastele: „Ükskõik, millised küsimused või probleemid teil on, leiate vastuse alati Jeesuse Kristuse elust ja õpetustest. Õppige rohkem Tema lepituse, Tema armastuse, Tema halastuse, Tema õpetuse ja Tema taastatud tervenemise ja edenemise evangeeliumi kohta. Pöörduge Tema poole! Järgnege Talle!”2
Kui mind 30 aastat tagasi 1990. aastate alguses üldjuhiks kutsuti, identifitseeris üheksa kümnest täiskasvanust Ameerika Ühendriikides end kristlasena. Pew Research Centeri uurimiskeskuse sõnul on Ameerika Ühendriikides nüüdseks kristlased 64 protsenti rahvastikust, mis langeb mõne aastakümne jooksul tõenäoliselt 50 protsendist allapoole. Ka teised rahvad on seisnud või seisavad silmitsi sarnaste usu proovilepanekutega.
Loomulikult pole kõik tänased siin olijad riigist, kus kristlus on domineeriv usk, ja paljud teist on piirkonnast, kus usk Jeesusesse Kristusesse on jäädavalt tugev. Kuid elagu me kus tahes, me mõistame, et tee igavesse ellu saab alguse sügavast ja otsusekindlast pöördumisest meie Päästjasse ning aupaklikkusest Tema jumaliku elu ja missiooni vastu.
„Toomas ütleb temale: „Issand, ‥ kuidas võime teada teed?” Jeesus ütleb temale: „Mina olen tee ja tõde ja elu, ükski ei saa Isa juurde muidu kui minu kaudu!””3
Trükise „Sulle, noor” avasõnumis kirjutab Esimene Presidentkond: „Te kuulute tõepoolest Taevase Isa väljavalitud vaimude hulka, kes on praegusel ajal maa peale saadetud, et teha tähtsaid asju. ‥ Pöörduge Päästja poole. Ta on noorte tugisammas.”4
Ma käisin hiljuti oma lastelaste seminarihoones. Mulle avaldas muljet, et seintele oli riputatud palju Päästja pilte ning Tema enda sõnu ja muid Temast tunnistavaid pühakirjasalme.
Vend Chad Webb on õpetanud seda põhimõtet: „Kõige tähtsam viis, kuidas saame pealekasvava põlvkonna usku suurendada, on asetada Jeesus Kristus täielikumalt meie õpetamise ja õppimise keskmesse.”5
Kas meile ei avaldanud sügavat mõju, kui president Dallin H. Oaks tsiteeris aprillikuisel üldkonverentsil Nefi sõnu „Toituge rõõmuga Kristuse sõnadest; sest vaata, Kristuse sõnad ütlevad teile kõik, mida te peate tegema”6 ning jagas siis kogu oma ülejäänud vägeva sõnumi jooksul „valiku[t] meie Päästja sõnadest – sellest, mida Ta ütles” nii Uues Testamendis kui ka Mormoni Raamatus. President Oaks lõpetas selle lihtsa prohvetliku avaldusega: „Ma kinnitan, et need õpetused on õiged. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.”7
Jeesuse Kristuse sõnadel on üleloomulik vägi.
„Paluge, siis antakse teile; otsige, siis te leiate.”8
„Mina olen ülestõusmine ja elu; kes minusse usub, see elab, ehk ta küll sureb!”9
„Vaata, mina olen Jeesus Kristus, Jumala Poeg. ‥ Mina olen maailma valgus ja elu.”10
Kui te peaksite iial mõtisklema, mida öelda, siis rääkige Päästja sõnu. Rääkige Tema kogemustest, rääkige Ta tähendamissõnadest, rääkige pühakirjade ja prohvetite sõnadest, mis Temast tunnistavad.
Kui m õpetame ja tunnistame Jeesusest Kristusest, kinnitab Püha Vaim noorte jüngrite südames Tema elu ja Ta õpetuste õigsust sellise väega, mis kestab palju kauem kui meie enda õpetuste vägi.
Kaalugem alandlikult, kas me teeme kõik, mida peaksime, kui õpetame ja tunnistame, nii nagu president Nelson palus, Tema lepituse, Tema armastuse, Tema halastuse, Tema õpetuse ja Tema taastatud tervenemise ja edenemise evangeeliumi kohta.
Kuna meie mineviku õpetamismudelist ei pruugi piisata praeguseks ja tulevikuks, siis avardagem omaenda mõistmist ning „õppige[m] rohkem” ise, nagu president Nelson andis nõu, ning innustagem ka Kiriku noori ja noori täiskasvanuid rohkem „Jeesuse Kristuse elust ja õpetustest”11 õppima.
Ja nüüd teine asjaolu, mida võiks kaaluda: hoidkem õpetust puhta ja lihtsana.
Kõik, mida me tõesti teame meie Taevase Isa, meie Pääsja Jeesuse Kristuse, meie surelikkusele eelnenud elu, Isa meile tehtud õnneplaani ning usu, meeleparanduse ja päästvate talitustega seotud põhimõtete ning käskude, lepingute, kuulekuse ja vastupidavuse vajalikkuse ning sellest surelikust maailmast kaugemale ulatuvate lubatud õnnistuste kohta, on nii kaunilt selge, et me ei peaks iial tundma vajadust „märgist mööda [vaadata]”,12 nagu õpetatakse pühakirjades.
Meie mõtete keskpunktis on meie Taevane Isa, Jeesus Kristus ja nende ilmutatud õpetus, et aidata meie noortel neisse oma usku tugevdada, neisse pöörduda ja nende lubatud õnnistusi saada.
Kristuse õpetuse leiab pühakirjadest ja prohvetite õpetustest, kelle kohustus on edastada Issanda tahet.
Pühakirjade ja prohvetite õpetus hõlmab mitme tunnistaja põhimõtet, mida te olete sageli kuulnud üldkonverentsil ja mida ma jagasin rohkem kui 10 aastat tagasi: „Mõned seavad oma usu küsimuse alla, kui leiavad aastatetaguseid Kiriku juhtide seisukohavõtte, mis ei ole kooskõlas meie õpetustega. On üks tähtis põhimõte, mis valitseb Kiriku õpetust. Kiriku õpetus tuleb kõigilt viieteistkümnelt Esimese Presidentkonna ja Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikmelt. See ei ole peidetud ühe kõne segasesse lõiku. Tõelist õpetust õpetavad paljud, tehes seda tihti. Meie õpetust ei ole raske üles leida.”13
Kas te mõistate, kui tähtis on tuua alatasa prohvetite ja apostlile õpetusi oma klassiaruteludesse? Issanda juhised seoses nüüdisaja maailma küsimuste ja muredega tulevad neilt, keda on pühitsetud apostelliku volitusega. Kui kindlus prohvetitesse ja apostlitesse on kahanemas, võivad segajad, eksitavad suunad ja tühjad väited maailmas inimese ta vaimsest kinnituskohast lahti päästa. Oodake innukalt üldkonverentsi ja arutage järgnevaid olulisi õpetusi. Pöörake selgelt tähelepanu Issanda võitute pühale rollile. Kui maailm liigub Jumala käskudest üha kaugemale, muutub apostlite roll üha tähtsamaks.
Jälgige hoolikalt, et te püsite Issanda õpetust puhta ja mõistetavana hoides Jumala kehtestatud piirides ning väldite vigasid, mis kaasnevad spekuleerimise ja omaenda mõtetega, mis õpetusel ei põhine. Sellised mõtted on osa inimeste jaoks väga kütkestavad, kuid neil puudub usku tugevdav tõevägi.
Mulle meeldib president Dallin H. Oaksi õppetund oma pojale, kes esitas küsimuse, mida Kristuse õpetus selgelt ei selgitanud. Ta vastas: „Poeg, ma ei tea selle küsimuse vastust, kuid luba ma vastan küsimusele, mille vastust ma tean.” Seejärel tunnistas ta prohvet Joseph Smithist ja esimesest nägemusest. Olgem nõus ütlema: „Ma ei tea seda, kuid ma tean seda.”
Mõtisklege järgmiste küsimuste üle ja vastuste üle:
„Vend Jones, kuidas on suur pauk ning Aadam ja Eeva omavahel seotud? „Ma ei tea selle küsimuse vastust, kuid luba ma räägin sulle, mida ma tean Aadama ja Eeva kohta.”
„Õde Gonzalez, miks me ei tea midagi enamat Taevaema kohta?” „Ma ei tea selle küsimuse vastust, kuid ma tean, et sa oled „taevaste vanemate armastatud tütar, kellel on jumalik loomus ja igavikuline saatus”14.”
Mõelge, kuidas te saaksite muuta head, kuid spekuleerimisele ahvatlevad küsimused vastusteks, mis tugevdavad usku meie Päästjasse Jeesusesse Kristusesse. Ja siin on teile üleskutse. Aidake kinnistada oma õpilastes arusaama, et kõik küsimused pole võrdväärsed. Vaimne mõistmine ja küpsus aitavad eristada tähtsaid küsimusi huvitavatest küsimustest.
Täpsuse, selguse ja lihtsusega kutsume Püha Vaimu andma kinnitavat tunnistust. „Kui Trööstija tuleb, ‥ tõe Vaim, ‥ see tunnistab minust.”15
Brigham Young kirjeldas Joseph Smithi õpetust järgnevalt: „Ta võttis piltlikult öeldes taeva ja tõi selle alla maa peale, ja ta võttis maa, tõi selle üles ning avas selgelt ja lihtsalt Jumala asjad.”16
Jälgige hoolikalt, et teile räägitud jutustused ja lood pole ilustatud. Püüdke veenduda, et teie tsiteeritud pühakirjasalmid või mõtteavaldused on selles kontekstis, kus nad peavad olema.
Kerge on huvituda millestki uuest või intrigeerivast, mida me ise ei mõista. Jääge turvaliselt puhta ja lihtsa õpetuse juurde.
Valige hoolikalt, millist meediat, isiklikke lugusid ja näitlikke õppetunde kasutada. Tõhusal kasutamisel muudavad need õppetunni huvitavamaks ja sügavamaks. Kui neid liigselt rõhutada, juhivad need tähelepanu teie õpetuselt eemale. Meetod võib varjutada sõnumit.
Prohvet Alma tunnistas, et evangeeliumi rõõmusõnumid „teht[i] meile teatavaks selgete sõnadega, et me võiksime mõista, et me ei võiks eksida”.17
„Kui pasun annab segast häält, kes siis hakkab valmistama sõjaks?”18
Mõelge, kuidas need pühakirjasalmid on kaunilt selged:
„Tulge minu juurde.”19
„Kui keegi tahab minu järele tulla, siis ta salaku end ning võtku oma rist [iga päev] enese peale ja järgigu mind.”20
„Kui te annate andeks inimestele nende eksimused, siis annab teie taevane Isa ka teile andeks.”21
„Paneme nad nõnda proovile, et näha, kas nad teevad kõike, mida iganes Issand, nende Jumal, neil teha käsib.”22
„See on minu käsusõna, et te armastaksite üksteist nõnda nagu mina teid olen armastanud!”23
President Nelson ütles oma vägevas jutluses pealkirjaga „Kuula Teda!”: „[Taevane Isa] suhtleb lihtsalt, vaikselt ja sellise jahmatava selgusega, et meie ei või Teda vääriti mõista.”24
Jumalik õpetamisviis on selge, täpne ja lihtne.
Olge oma õpetust tasakaalustades arukad. Pöörake õpetuse punktile muude seotud tõdede kontekstis õiget tähelepanu. Pidage meeles Päästja nõuannet seoses käskude õpetamisega: „Seda tuleks teha, aga teist mitte jätta tegemata.”25
Vanem Neal A. Maxwell on selgitanud: „Evangeeliumi põhimõtetest on kootud kangas, mis hoiab neid kontrolli all ja üksteisega tasakaalus.”26
Mõelge sellele: Jumala armastus ja Jumala seadused, andestus ja meeleparandus, armastus Jumala ja teiste vastu, valikuvabadus ja vastutus.
Nagu on korduvalt öeldud, ärge õpetage ainuüksi selleks, et teid mõistetaks, vaid õpetage nii, et teid ei mõisteta valesti.
Lõpuks, nagu me kõik hästi teame, tuleb neid tõdesid jagada õhkkonnas, kus Vaimu oodatakse ja julgustatakse. Me ei saa Vaimu sundida. Me palvetame, et saada Vaimu, ja kutsume Vaimu kohale, kuid ei püüa kunstlikult vaimset kogemust sepitseda.
President Dallin H. Oaks rääkis mulle rohkem kui 30 aastat tagasi ühest oma tütre Jennyga seotud kogemusest, kes oli siis teismeeas. Ta sõnad on järgmised: „Jenny osales teismelisena ühes noorte naiste tunnis või üritusel. Kui ta koju tuli, küsisime me naisega, kuidas see kogunemine möödus, nii nagu vanemad ikka teevad. Jenny ütles: „No õpetaja ütles, et me saame täna õhtul kõik vaimse kogemuse osaliseks. Kui kõik ringis üksteisel käest hoiavad, saame me vaimse kogemuse.””
Ma jätkan president Oaksi tsiteerimist: „Küsisin Jennylt: „Kuidas sa end tundsid?” Ja Jenny ütles: „Tundsin end lihtsalt totakalt!”” (Võib-olla nüüd, 30 aastat hiljem, ütleksime me, et „ma tundsin end nõmedalt”. Ma pole kindel, mis on need õiged sõnad.) President Oaks jätkas: „Ütlesin, et „mul on hea meel, sest kui ma midagi sellist kuulen, tunnen ka mina end totakalt”.” Seejärel ütles president Oaks: „Ma õpetasin talle, kuidas vaimsed kogemused ei tule kokkulepitud ajal, vaid neid saadakse, kui me otsime Issanda Vaimu mõju.”
Mäletate õde Williamsi, oma seminariõpetaja armastust, mida juhataja Diaz tundis? Me kutsume kohale Vaimu, kui õpetame armastuse, rahu, leebuse, vagaduse ja usuga.
Kõik te teate seda pühakirjakohta: „See, kes saab sõna tõe Vaimu kaudu, saab selle nii, nagu seda jutlustatakse tõe Vaimu kaudu. ‥ Mispärast, see, kes jutlustab, ja see, kes saab, mõistavad teineteist, ja mõlemate arusaamine saab avardatud ja nad rõõmustavad üheskoos.”27
Seega ei sõltu see ainuüksi teist, vaid ka teie klassis olijaist. Meie õpilased õpivad teilt, et üksnes kuulekuse kaudu ja Teda alati meeles pidades võib Ta Vaim olla jätkuvalt koos nendega.
President Eyringi sõnad on järgmised:
„Õpetus saab oma väe siis, kui Püha Vaim kinnitab, et see on õige. Me valmistame neid, keda me õpetame, nii hästi kui suudame, vastu võtma vaikse, tasase hääle vagusaid innustusi. See nõuab mõningastki usku Jeesusesse Kristusesse. See nõuab mõningastki alandlikkust, mõningastki soovi alluda Päästja tahtele seoses meiega. Inimesel, keda soovite aidata, võib olla veidi nii üht kui teist, ometi saate teie neid innustada, et neil tekiks soov uskuda. Enamgi veel, te saate toetuda veel ühele õpetuse väele. Tõde valmistab ise endale teed. Pelk õpetussõnade kuulmine võib istutada südamesse ususeemne. Isegi pisitilluke usk Jeesusesse Kristusesse kutsub kohale Vaimu.”28
Kaunid sõnad. Te olete olnud väga aupaklikud. Suur tänu, et lubasite mul selle aja teiega veeta! Me armastame teid ja täname teid kõige eest, mida te teete meie noorte ja noorte vallaliste täiskasvanute tugevdamiseks ning et tugevdada nende usku Jeesusesse Kristusesse.
Ma õnnistan teid Issanda teenijana oma apostelliku volitusega, et teie meel ja süda täituksid meie Issanda Jeesuse Kristuse armastuse, halastuse, õpetuste ning sügava aupaklikkusega Tema võrratu lepitusohvri vastu. Ma õnnistan teid, kui see peaks olema teie soov, et teie võime õpetada Kristuse õpetust puhtuse ja väega kasvab ning et te näete ja tunnete Püha Vaimu kinnitavat tunnistust oma tublide õpilaste peal.
Ma jätan teile oma kindla ja vaieldamatu tunnistuse, et Jeesus on Kristus. Ja ma tunnistan teile Tema lubadusest, kui Ta ütles: „Igaüks nüüd, kes mind tunnistab inimeste ees, teda tunnistan minagi oma Isa ees, kes on taevas.”29 Jeesuse Kristuse nimel, aamen.