Olulised evangeeliumitoitained
Juuni 2024, KHSi usuõpetajate konverents
Mu kallid vennad ja õed! Ma olen tänulik, et mul on võimalik kõneleda usuõpetajatele selle üleilmse ülekande vahendusel. Aitäh, et leidsite aega, ja aitäh kõige eest, mida te teete, et aidata Issanda tööd edasi viia. Palun teadke, et teie edukuse „peamine mõõdupuu on see, kuivõrd pühendunult te aitate Jumala lastel ustavateks Jeesuse Kristuse jüngriteks saada”. Teie edu ei määra see, kui paljudest teie õpilastest saavad ustavad Päästja jüngrid. See ei sõltu sellest, kuidas nad otsustavad vastata teie õpetustele, ettepanekutele või siirastele heategudele. Teie kohus on õpetada selgelt ja vägevalt, et nad oskaksid langetada oma õnnistuseks teadlikku valikut. Igal inimesel on valikuvabadus. Seega ma ütlen teile sama, mida prohvet Joseph Smith ütles sel ajajärgul Kiriku esimestele misjonäridele: „Kui te täidate oma kohustust, saab teiega olema sama hästi, otsekui oleksid kõik inimesed evangeeliumi vastu võtnud.”
Vanem David O. McKay ütles 1916. aastal: „Ühelgi inimesel ei saa lasuda suuremat kohustust kui Jumala laste õpetajaks olemine.” Sama kehtib nüüdisajal. Õpetaja, kellel on usk ja kes õpetab usku, on Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikus ning eriti sirguva põlvkonna jaoks kriitilise tähtsusega.
Vaid hetke pärast loen ma tsitaati president Jeffrey R. Hollandilt ja te näete seda seost. Kuid ma olen kutsunud paar vabatahtlikku appi. Ja me palume Reese’idel ja Ashton’itel ette tulla ning nad saavad igaüks endale Twinkie. Ja nagu teate, on Twinkie kreemitäidisega vaniljekook. Ja ma tahaksin, et nad avaksid oma Twinkie ja hakkaksid seda sööma. Igaüks neist saab salvrätiku. Ja ma püüan seda seost näidata.
Juhataja Jeffrey R. Holland rõhutas 1998. aastal, kui tähtis on keskenduda olulistele evangeeliumi elementidele. Ta õpetas oma kõnes: „Me peame Kiriku kõrgema õpetuse kodus, kõnepuldis ‥ ja muidugi tunnis taaselustama ja uuesti troonile tõstma. ‥
Kui meie elus peaks saabuma kriis, ‥ siis mõne pühakirjakoha ja luuletusega põimitud inimeste mõttetarkus lihtsalt ei toimi. Kas me ikka kosutame oma [õpilasi] nii, et see neile eluraskuste ilmnedes tuge annaks? Või anname neile mingi teoloogilise kreemikoogi ehk vaimses mõttes tühje kaloreid?”
Nüüd, kui olete seda osaliselt tarbinud, president Reese, kui palju grammi kiudaineid teie arvates teie Twinkie’s oli? Tegelikult oli kiudainesisaldus null.
Õde Reese, mitu milligrammi kaltsiumi teie arvates selles Twinkie’s on? Tegelikult oli kaltsiumisisaldus null.
Ja õde Ashton, mitu mikrogrammi A-vitamiini seal teie arvates on? Tegelikult oli A-vitamiini sisaldus null.
Ja vend Ashton, mitu milligrammi C-vitamiini on seal? Jah, muster on sama. Ka C-vitamiini sisaldus oli null.
Väiksena armastasin ma Twinkie’sid. Kui mu vanemad oleksid lubanud, oleksin ma toitunud hommikul, lõunal ja õhtul vaid nendest kreemikookidest. Kui mu vanemad oleksid lubanud mul vaid kreemikooke süüa, kas te teate, keda te siis enda ees näeksite? Ma oleksin kõhukinnisuse all kannatav, osteoporoosiga pime mees, kellel on C-vitamiini vaegus. See pole ilus vaatepilt.
Aitäh vabatahtlikele! Ma ei tulnud tegelikult siia, et arutada toitainete puuduse mõju meie füüsilisele tervisele. Kreemikoogid võivad olla väga maitsvad, kuid neil puudub toiteväärtus. Ma tulin siia rääkima vaimsest toidust, mida te oma õpilastele pakute.
Kui meie ees on innukad õpilased, peame kosutama neid Jumala hea sõna, mitte toiteväärtuseta vaimsete kreemikookidega. Neist, keda toidetakse vaimsete kreemikookidega, et saa tõenäoliselt eluaegseid Jeesuse Kristuse jüngreid ehk Issandas üles kasvanud inimesi, kes on saanud „Püha Vaimu täiuse”. Vaimsete kreemikookide najal kasvavad neist hoopis palju tõenäolisemalt vaimselt kangekaelsed, uskmatud ja nõutud.
Vaimse alatoitumusega võitlemiseks vajavad meie õpilased vähemalt nelja toitainerikast metafoorset põhirooga. Esimene neist on tunnistus Taevasest Isast ja Tema plaanist, Jeesusest Kristusest ja Ta lepitusest ning Jeesuse Kristuse evangeeliumi täiuse taastamisest sel viimsel ajal. Selleks peame õpetama taastatud tõde ja nendest tõdedest tunnistama.
Lubage, ma toon selle kohta näite. Mõned aastad tagasi külastas üks Hiina arst, kelle nimi oli Grace, pooleteise aasta jooksul Salt Lake City meditsiiniasutusi. Ta tuli õppima südame siirdamisega seotud meditsiinilisi aspekte. Mu pere sõbrunes temaga ja me kaasasime teda paljudesse tegemistesse. Ühel pühapäevale langenud jõulupäeval kutsusime teda Kirikusse sakramendikoosolekule. Me lootsime, et sõnumid õpetavad Jeesusest Kristusest ja rõhutavad, miks jõule peetakse. Ma teenisin vaia juhatajana ja istusin koosoleku ajal poodiumil. Mu naine ja tütar istusid koos Grace’iga koguduse seas.
Pärast sakramenti jutustas esimene kõneleja kõigile teada, kuid väljamõeldud loo neljandast hommikumaa targast. Ta jutustas seda kaunilt ja see tegi härdaks. Järgmise kõneleja märkused põhinesid jutustusel kolmest inimesestatud puust. Üks soovis saada ilusaks laekaks, kuid temast valmis loomade söödaalus, sõim, kuhu asetati Petlemmas lapsuke. Teine tahtis saada imetletud purjepaadiks. Selle asemel valmis sellest märkamatu paat, millega lihtsad kalamehed Galilea järvel käisid. Ühe raevuka tormi käes ütles mees, keda teised nimetasid Õpetajaks: „Ole vait”, ja torm vaibus. Kolmas puu soovis, et temast vormitakse midagi sellist, mida saaks juba kaugelt imetleda. Selle asemel raiuti sellest palgid, mille külge Kolgatas mees risti löödi. Taas üks väljamõeldud, kuid härras jõululugu.
Ma olin koosoleku sisus pettunud ja tundsin, et ei saa lasta sel Grace’i pärast nii lõppeda. Kuigi aeg oli otsas, nõjatusin piiskopi poole ja küsisin: „Kas sa teed selle koosoleku korda või soovid, et mina seda teeksin?” Ta lubas ise selle eest hoolitseda. Ta läks kõnepulti, võttis viis minutit ning selgitas, kes oli Petlemma lapsuke ja mida Ta korda saadab. Piiskop tunnistas vägevalt Jeesusest Kristusest, kogu inimkonna Päästjast. Ta tegi teatavaks lõpulaulu ja palve ning võttis siis istet.
Lõpulaulu ajal nõjatus Grace minu naise poole ja ütles: „Ruth, midagi muutus koosolekul, kui see piiskop sõna võttis!” Muutus tõesti. Kõnelejad soovisid head, kuid olid pakkunud teoloogilisi kreemikooke, vaimselt tühje kaloreid, aneemilist usuväljendust ning tunnistust, millest puudus Jumala sõna vägi ja järelikult ka Vaim.
Piiskopi siiras tunnistus põhines pühakirjades õpetatud tõdedel ja Issanda prohveti õpetustel. Just see kutsus Vaimu koosolekule. Ma järeldasin, et Vaimul on raske tunnistada väljamõeldud loo õigsusest. Ükskõik, mida me oma õpetuses veel teinud oleme, peame alati tooma oma õpetuse tagasi Jeesuse Kristuse ja Tema lepituse, Taevase Isa ja Tema plaani ning Tema evangeeliumi taastamise juurde. Muidugi on hea kasutada lugusid, isegi fiktiivseid, et õpilaste tähelepanu köita. Mina kasutasin teie tähelepanu köitmiseks Twinkiesid. Kuid kui oleme oma õpilaste tähelepanu saanud, peame kosutama neid toiduga, mis muudab elusid. Ma arvan, et oleksin pidanud pärast Twinkiesid serveerima porgandit, brokkolit, hummust, aga ma ei teinud seda.
Apostel Paulus kuulutas: „Sest igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, päästetakse.” Seejärel esitas Paulus ridamisi küsimusi, mis aitab meil mõista, kui tähtis see on, kui volitatud õpetaja sellest põhiroast õpetab. Ta küsis: „Kuidas nad nüüd saavad appi hüüda teda, kellesse nad ei ole uskunud? Ja kuidas nad võivad uskuda temasse, kellest nad ei ole kuulnud? Ja kuidas nad saavad kuulda ilma kuulutajata? Ja kuidas nad võivad kuulutada, kui neid ei läkitata?” Seejärel tõi Paulus järgmise järelduse: „Nii tuleb siis usk kuuldust, aga kuuldu Kristuse sõna kaudu.” Selleks et teie õpilastel tekiks usk Jeesusesse Kristusesse ja Tema kesksesse rolli Isa plaanis, on esmatähtis õpetada neile Taevasest Isast ja Jeesusest Kristusest. Selle konverentsi teema ütleb kõik: „Otsi[ge] seda Jeesust, kellest prohvetid ja apostlid on kirjutanud.”
Kuulus Šoti usureformaator ja jutlustaja Thomas Chalmers on kirjutanud oma kogemustest, kuidas ta selle põhimõtte selgeks sai. Chalmers elas aastatel 1780 kuni 1847. Oma elu lõpus mõistis Chalmers, et oli korraldanud jutlustamise käigus planeerimata katse. Ta oli jutlustanud aastaid igasugu kõlvatuse ja loomuvigade vastu. Ta keskendus oma koguduse liikmete välispidisele käitumisele, õpetades neile sisuliselt kümmet käsku. Tulemus valmistas aga pettumust. Ta avastas, et ta sõnadel oli koguduse liikmete „moraaliharjumustele sama palju kaalu kui sulel”. Ta mõistis, et isegi kui ta veenis kedagi, et too ei varastaks, ei muutnud ta selle inimese hinge. See inimene oli oma sisemuses samasugune, isegi kui ta halvasti ei käitunud. Teisisõnu, te võite muuta õpilase käitumist südant muutmata.
Seejärel hakkas Chalmers jutlustama Jumalaga lepitamist ja pattude andekssaamist Kristuse vere kaudu. Alles siis, kui ta oma koguduse liikmeid nõnda õpetas, parandasid nad oma elu. Ta sai tähtsa õppetunni, et „Kristuse jutlustamine on ainuke tõhus viis kõlbelisuse jutlustamiseks”. Ta mõistis oma varasemat viga: ta oli teinud tööd, et muuta käitumist, mitte südant. Ta töötas südamete muutmise nimel ning käitumine muutus loomulikult ja samaaegselt.
Teadmine, et Jeesus on Kristus, et Ta on mu Päästja ja Lunastaja, on muutnud mu elu ja minu südant. See teadmine on muutnud mu käitumist nii, nagu ei miski muu. Ma tean, et ma olen Tema lõputust lepitusohvrist kasu saanud. See teadmine on tõepoolest elumuutev.
Teine õpilaste jaoks toitainerikas vaimne põhiroog on isiklik suhe teiega. Seda seetõttu, kuna isiklik suhe teiega võib aidata õpilastel tunda tõmmet Päästja poole. Tema jääb alati tõeliseks vaimse kosutuse allikaks. Kuid õpetaja ja õppija vaheline suhe aitab õppijal olla Päästja sõnadele avatud. Teie suhe saab avaldada nende elus positiivset mõju ka aastaid pärast seda, kui te oma õpilasi enam ametlikult ei õpeta. See mõju jääb kestma, kuna te olete sügavast hoolest ja armastusest nende heaolu vastu neid mitte iseenda, vaid Issanda ja Tema õpetuse poole suunanud.
Ma olen seda ise kogenud. Üks mu Algühingu õpetaja, Becky, avaldas mulle just sellist mõju. Selle asemel et mu ilmselgete vigade üle tänitada, tabas Becky mind lapsena midagi head tegemast, näpistas mul põsest, patsutas pea peale ja ütles: „Dale, sa oled nii tubli poiss.” Minu jaoks polnud see alandav. Pigem ootasin ma neid kordi, kui ta seda tegi. Kui ma hiljem nooruki eas olin ega olnud enam Algühingus, naasis mu pere pärast aastatepikkust Soomes ja Rootsis elamist samasse kogudusse. Becky tuli pärast sakramendi jagamist minu juurde, näpistas mul põsest, patsutas pea peale ja ütles: „Dale, sa oled nii tubli poiss.” Kui ma misjonilt naasin ja sakramendikoosolekul oma misjonikogemusi jagasin, tuli Becky pärast seda minu juurde, näpistas mul põsest, patsutas pea peale ja ütles: „Dale, sa oled nii tubli poiss.” Järgnenud aastate jooksul langetasin ma paremaid valikuid, kui ma oleksin muidu teha võinud, osalt seetõttu, kuna Becky oli suunanud mind Päästja poole ja ma ei tahtnud talle pettumust valmistada.
Ühel pühapäeval pärast seda, kui mind Kaheteistkümne Kvoorumisse kutsuti, naasin ma sellesse kogudusse, kus ma üles kasvasin. Becky elab ikka veel seal koguduses. Istusin poodiumi ääres, kõnelesin lühidalt sakramendikoosolekul ja võtsin uuesti istet. Pärast lõpupalvet hiilis Becky, kes oli siis oma 80ndates eluaastates, vargsi minu juurde. Ta tuli ümber mu taga olnud kooripinkide, näpistas mul põsest, patsutas pea peale ja ütles: „Dale, sa oled nii tubli poiss.”
Iga õpilane vajab oma ellu vähemalt ühte Beckyt: õpetajat, kelle suhe temaga on eluaegne, kedagi, kes on suunanud neid Päästja poole, kedagi, kes mõjutab nende mõtlemist ja käitumist, kedagi, kellele nad ei taha pettumust valmistada. Kui õpilased saavad kahtlemata ette tulevates kriisides haavata, võite te olla nende jaoks turvapaik, kust leida armastust ja julgustust. Eeldatavasti tuleb ette ka neid, kes teie püüdlustele neid tundma õppida vastu puiklevad, kuid see ei takista teil neid armastada. Teil võib olla vastupuiklevatele õpilastele suurem mõju, kui arvate.
Kolmas igale õpilasele vajalik toitainerikas metafoorne põhiroog on suutlikkus käsitleda küsimusi ja muresid, mis neil seoses Kirikuga olla võivad. Vanem M. Russell Ballard andis kaheksa aastat tagasi usuõpetajatele nõu:
„Möödas on ajad, mil õpilased küsisid siiraid küsimusi ja õpetaja vastas: „Ära selle pärast muretse!” Möödas on ajad, mil siis, kui õpilasel oli siiras mure, jagas õpetaja vastuseks oma tunnistust, et antud teemat vältida. Möödas on ajad, mil õpilased olid kaitstud Kirikut ründavate inimeste eest. ‥
Enne kui te oma õpilased maailma saadate, vaktsineerige neid ustava, mõtterikka ja täpse tõlgendusega ‥ evangeeliumi õpetusest, pühakirjadest, meie ajaloost ja teemadest, mida tihti valesti mõistetakse.”
Õpetajad, te olete oma õpilastele abiks, kui õpetate neile, mida tähendab õppides uurimist usuga ühendada. Te õpetate neid, kui näitlikustate seda oskust ja lähenemist tunni ajal.
Jeesuse Kristuse evangeelium on taastatud meie ajal ilmutuse kaudu. Seega me teame, kuidas naasta taevasesse koju, kuid meil võib olla ikkagi küsimusi ja muresid, millele me siiralt vastuseid soovime. Teie õpilased jälgivad, kuidas te vastate rasketele küsimustele. Siiraste küsimuste eest kõrvale põikamine või nende eiramine tekitab veel enam küsimusi. Te peate olema valmis teisi vastuste otsimisel juhatama ning aitama neil tugevdada usku Issandasse ja Tema jumalikesse tõeallikatesse. Vanem Dieter F. Uchtdorf on õpetanud: „Küsimuste esitamine pole nõrkuse märk. See on märk arengust.” Seetõttu on Kirik koostanud imelise usaldusväärse materjali neile, kes oma küsimustele vastuseid otsivad, ja ka teistele, kes püüavad neid aidata. Meie eesmärk on aidata tugevdada usku Jeesusesse Kristusesse ka siis, kui me anname soovitusi, kuidas keerulistele ja vahel rasketele teemadele läheneda.
Selle materjali leiab nii ChurchofJesusChrist.org veebilehelt kui ka Evangeeliumi Raamatukogu rakendusest. Juhul kui te ei peaks neid materjale tundma, siis lubage ma näitan teile, kus need Evangeeliumi Raamatukogu rakenduses asuvad. Avage Evangeeliumi Raamatukogu rakendus. Navigeerige esilehelt raamatukokku. Puudutage pealkirja „Teemad ja küsimused”. Siit leiate osa pealkirjaga „Oma küsimustele vastuste otsimine”, teise osa pealkirjaga „Teiste abistamine nende küsimustega” ja inglise keeles ka paljude tõenäoliselt huvipakkuvate teemade tähestikulise loendi.
„Oma küsimustele vastuste otsimise” osas õpetatakse põhimõtteid, millest uurimisel juhinduda, kui otsida siiralt vastuseid usku, õpetust või Kiriku ajalugu puudutavate küsimuste kohta. Selle osa sissejuhatuses selgitatakse, et küsimustel on tähtis osa vaimses arengus ja et vastuste leidmine võib olla eluaegne otsing. Selle osa põhimõtted innustavad meid keskenduma oma elus Jeesusele Kristusele, sest just Temale peame me ehitama oma usu aluse. Meile meenutatakse, et Jumala päästmisplaan pakub meie küsimustele eraldi vaatenurka. See vaatenurk aitab meil eristada evangeeliumi põhitõdesid asjadest, mis pole nii olulised. Selleks et usk saaks tugevneda, peame otsustama uskuda. Seejärel tuleb tegutseda usu ajel ja hoida tugevalt kinni oma teadmistest. Seda tehes meie arusaamine Jeesusest Kristusest ja meie usk Temasse süvenevad.
Muud põhimõtted, mida selles osas käsitletakse, innustavad meid olema kannatlikud iseenda, teiste ja Issanda ajastusega. Meil tuleb meeles pidada, et ilmutus on protsess, mis saab sageli alguse küsimustest, tuleb tihti rida rea peale ja võib olla vahel vaevaline. Me peaksime juhinduma vastuseid otsides Püha Vaimu juhatusest ning panema mineviku mõistmiseks asjad konteksti.
Osas pealkirjaga „Teiste abistamine nende küsimustega” soovitatakse põhimõtteid, millest juhinduda, kui me lävime nendega, kellel on küsimusi. Me peaksime rääkima olukorrale vaatamata aupaklikult, kuulama mõistvalt ja väljendama Kristuse-sarnast armastust. Niisiis kuulake ja vastake armastusega. Püüdke mõista, tunnustage teiste kogemusi ja ärge olge tõrjuv ega kohut mõistev. Seda tehes võime tunnistada oma puudusi. Palun pidage meeles, et kuigi meil on evangeeliumi täius, pole meil vastuseid kõigile küsimustele. Osa vastuseid peavad ootama rohkemat ilmutust. Mõne küsimuse ja küsija puhul pole meie teadmised Issanda tahtest ja Kiriku õpetuse täiusest lihtsalt piisavad, et õpilased täiesti rahule jääksid. Sellises olukorras ei pruugi olla abi sellest, kui küsijaid kõigele lisaks loogika või mõistusega veenda püüda.
Paljud õpetajad võivad langeda tahtmatult selle lõksu, et pakuvad põhjuseid või selgitusi, mida Issand pole andnud. Sellisel juhul võib antud põhjus või vastus lõpuks laiali laguneda ja õpilase usku kahandada. Parem on öelda, et me ei tea, kui põhjus või selgitus välja mõelda. Usk on lõppude lõpuks valik ning vahel on ainus vastus loota usule Issandasse Jeesusesse Kristusesse ja usule Tema evangeeliumi taastamisse ning oodata kannatlikult, millal Issand otsustab vastuseid ilmutada. Me usaldame Issandat ja püüame olla turvaline ja usaldusväärne abiallikas, kelle poole teised saavad pöörduda.
Me saame innustada õpilasi saama omaenda vaimset tunnistust Taevase Isa armastusest ja et Jeesus Kristus on teinud nende eest lepituse. Pidage meeles, et isegi kui õpilased ei võta vastu kogu evangeeliumi, võivad nad ikkagi uskuda Jeesusesse Kristusesse ja olla ustavad Tema sõnadele. Kui neile mõni Kiriku seisukoht raskusi tekitab, võib neil olla ikkagi kindel tunnistus, et Taevane Isa neid armastab ja neile parimat soovib ning et Jeesus Kristus on nende Päästja.
Te märkate, et paljusid soovitusi, kuidas teisi nende küsimuste puhul aidata, on tõhusaim järgida siis, kui nendega omaette kokku saada. Minu arvates on nii kõige parem. Õpetajal ei pruugi olla mõistlik kogu klassi ühe inimese jaoks olulisele küsimusele vastama pühendada. Õpilaste küsimused ei peaks juhtima eemale plaanitud õppekavast, mille eesmärk on usku tugevdada. Pidage alati meeles, et teie eesmärk on tugevdada kogu klassi usku, laskmata end mõnel häälekamal kõrvale juhtida. Nii nagu kogu õpetuse puhul, tuleb ka küsimusi käsitleda Vaimu juhatusel.
Selle osa sisu tuletab meile meelde, et me peaksime teisi aidates ka oma usku kosutama. Õde Tamara W. Runia on andnud meile nõu, et „lähedasi, kes end eksinuna tunnevad, ei saa taga ajada”. „Seiske” selle asemel, nagu Lehhi elupuu nägemuses, „seal, kus te olete, ja kutsuge neid. Minge puu juurde, jääge puu juurde, sööge muudkui vilja ja aina viibake neid, keda te armastate, naeratus näol, ning näidake oma eeskujuga, et puuvilja on tore süüa!”.
„Teemade ja küsimuste” osas sisalduvad põhimõtted, eriti need, mida õpetatakse osades „Oma küsimustele vastuste otsimine” ja „Teiste abistamine nende küsimustega”, on aidanud mul leida omaenda küsimustele vastuseid nii, et see on tugevdanud mu usku Issandasse ning aidanud mul Temast ja Ta tööst põhjalikumalt aru saada. Lisaks olen ma saanud nende põhimõtete abil aidata ka teistel nende muredes ja küsimustes navigeerida. Tulevikus seda abimaterjali täiendatakse, et sellest oleks abi konkreetsemate küsimuste ja teemade puhul, mistõttu naaske palun sageli selle juurde ja ärge iial mõelge, et „ma olen seda lugenud”. Ma olen kindel, et ka teie peate neid osasid ja teemasid abistavaks. Ma palvetan, et nende materjalide kasutamine aitab teil ja teistel Päästjasse usku süvendada.
Neljas ja viimane toitainerikas metafoorne vaimne põhiroog, mida ma kõigile õpilastele pakkuda soovin, on see oluline koostisaine, mis teeb südame pehmeks ja hoiab seda pehmena. Pehme südame all mõtlen ma Vaimule tundlikku südant. Pehme südame vastand, kõva süda, on vaimselt hukatuslik. Pühakirjades kirjeldatakse sageli ohte, mis kõvasüdamelisi ees ootavad. Nefi sai teada, et elupuu nägemuses nähtud „pimeduse udu on kuradi kiusatused, mis teevad inimlaste silmad pimedaks ja südamed kõvaks ning juhivad neid ära laiale teele, nii et nad hukkuvad ja on eksinud”.
Kui füüsiline süda on jäik või kõva, on sel raske verega täituda. Nii et kui süda täitub ja valmistub kokku tõmbuma, on jäigal südamel raske verd sisse lasta. See võib põhjustada teatud tüüpi südamepuudulikkuse, mis on sama tõsine kui rütmihäiretest põhjustatud südamepuudulikkus. Nii nagu kõval südamel on raske verega täituda, nõnda on vaimselt kõval südamel raske Vaimuga täituda.
2. Nefi 33. peatükis täpsustab Nefi, et inimesed, kes oma südame kõvaks teevad, ei lase Pühal Vaimul Jumala sõna oma südamesse viia. Ta ütles: „Sest kui inimene kõneleb Püha Vaimu väel, siis kannab Püha Vaimu vägi selle inimlaste südameni.” Nefi jätkas: „Aga vaata, on paljud, kes teevad oma südame Püha Vaimu vastu kõvaks, nii et sel ei ole neis kohta; mispärast, nad heidavad kõrvale paljud asjad, mis on kirjutatud, ja peavad neid eimillekski.”
Vanem David A. Bednar on märkinud: „Pange tähele, et Vaimu vägi kannab sõnumi südameni, kuid mitte tingimata südamesse. ‥ Sõnumi sisu ja Püha Vaimu tunnistus tungivad südamesse vaid siis, kui vastuvõtja seda võimaldab.”
Kui meie õpilaste süda pole pehme, võivad neist saada nagu need, kes ütlevad: „Me oleme saanud ja ei vaja rohkemat! ‥ Meil on küllalt!” Neile ütleb Issand Jumal: „Ma annan inimlastele rea rea peale, õpetuse õpetuse peale, natuke siin ja natuke seal, ja õnnistatud on need, kes võtavad kuulda minu õpetusi ja avavad oma kõrva minu nõuannetele, sest nemad õpivad tarkust; sest sellele, kes võtab vastu, ma annan rohkem, ja nendelt, kes ütlevad: Meil on küllalt, neilt võetakse ära seegi, mis neil on.”
Kui meie õpilaste süda on kõva, võivad nad sulgeda tee, mille kaudu nad võiksid saada rohkem Jumala sõna või palvetele vastuseid. Nad peavad olema nagu meiegi Vaimule avatud, et neile saaks õpetada kõike, mida nad peaksid tegema. Alma õpetas: „Ja need, kes teevad oma südame kõvaks, neile antakse väiksem osa sõnast, kuni nad ei tea [Jumala] saladustest midagi, ja siis võtab kurat nad vangi ning juhib oma tahtmist mööda alla hävitusse.” Pehme süda aitab kaasa Päästja lubatud lõpptulemusele. „See, kes peab kinni [Jumala] käskudest, saab tõde ja valgust, kuni ta saab tões hiilgavaks ja ta tunneb kõiki asju.” Kuid kõva süda laseb „paheli[sel] tul[la] ja võt[ta] ‥ ära valguse ja tõe”.
Kuningas Benjamin võttis kokku selle toitainetega rikastatud metafoorse vaimse põhitoote koostisosad, mis loovad ja säilitavad pehme südame. Ta kuulutas: „Ma tahan, et te mäletaksite ja peaksite alati meeles Jumala suurust ja oma tühisust ning tema headust ja pikameelsust teie ‥ vastu, ja alandage ennast koguni alandlikkuse sügavustesse, hüüdes Issanda nime iga päev ja seistes kindlana usus sellesse, mis peab tulema.” Need koostisosad on järgmised: et me peame alati meeles, et lunastus tuleb ainult tänu Jeesusele Kristusele, et ilma Temata on meie olukord lootusetu. See sunnib meid ennast alandama alandlikkuse sügavustesse ja motiveerib meid iga päev palvetama ning siis jääme kindlaks oma usus Jeesusesse Kristusesse ja Tema lepitusse. Selle loomulik tagajärg on see, et me „rõõmusta[me] ‥ alati ja täitu[me] Jumala armastusega ning saa[me] alati oma patud andeks; ja ‥ kasva[me] teadmises tema hiilgusest, kes [meid] lõi.”
Te aitate õpilastel mäletada ja alati Jumala suurust meeles pidada, kui näete usinasti vaeva, et veenda neid uskuma Kristusesse „ning saama lepitatud Jumalaga; [et] tea[da], et pärast kõike, mida [nad] saa[vad] teha, saa[vad nad] päästetud armu läbi”. Seega meie teiega „räägime Kristusest, me rõõmustame Kristuses, me jutlustame Kristusest, ‥ et meie [õpilased] võiksid teada, millisest allikast nad võiksid otsida andestust oma pattudele”. See teadmine aitab neil jääda alandlikuks, õhutades neid iga päev Issanda nime hüüdma ja kindlana usus seisma. See aitab neil säilitada pehme südame, mis on vastuvõtlik Pühale Vaimule.
Kõik need neli toitainerikast põhirooga, millest ma kõnelesin, kattuvad ja toetavad üksteist. Täna on hea päev oma õpetuses inventuuri teha. Palun küsige endalt:
-
Kas mu õpetus keskendub Jeesusele Kristusele?
-
Kas ma õpetan tunnistuse ja armastusega?
-
Kas ma püüan kujundada oma õpilastega eluaegset suhet?
-
Kas ma aitan õpilastel ise oma küsimustele vastata ega jäta neid maha veel rohkemate küsimustega?
-
Kas ma olen eeskujuks pehme südame poolest ning väljendan Jumalale tänu ja mu usk on vankumatu?
-
Mida õpilased õpivad nii mu õpetusest kui ka eeskujust?
Vennad ja õed, tänan teid selle eest, mida teete, et aidata Taevase Isa lastel saada Jeesuse Kristuse ustavateks jüngriteks, aidata neil säilitada pehmet südant, aidata neil lasta Vaimu oma südamesse ja suunata neid selgelt Jeesuse Kristuse, maailma Lunastaja poole. Nagu laulus kuulsime, oleme kõik altid ekslema, kaldume lahkuma Jumalast, keda armastame. Meile tuleb meelde tuletada Tema headust, et see headus nagu köidik seoks meie südame Jumalaga. Ja sellepärast ütles Robert Robinson seda kirjutades: „Las su headus nagu köidik kinni seob mu südame.” Ta tahtis, et see tuletaks talle meelde, miks ta peaks tahtma laulda laulu lunastavast armastusest, kui ta mõnikord ei tundnud, et ta seda laulda tahab. Ja sama ülesanne on meil, õpilasi sellel teel aidates.
Jumal õnnistagu teid selle eest, mida te teete. Jumal õnnistagu teid teie headuse eest, õnnistagu teid teie usu, ustavuse ja tunnistuse eest. Tänan teid Õpetaja teenimise eest. Aitäh, et olete Tema sõbrad, sest Ta on meie lahke, tark, taevane sõber. Ma tean kindlalt, et see on tõsi. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.