Heade uudiste sõnumikuulutajad
SI iga-aastane ülekanne 2023
Reede, 27. jaanuar 2023. a.
Vend Chad H Webb: Vanasti peeti ülimaks auks, kui kedagi valiti heade uudiste sõnumikuulutajaks, eriti kui neile sai osaks kuulutada sõnumit võidust lahinguväljal. 490. aastal eKr valiti noor mees nimega Pheidippides viima Kreeka murelikele kodanikele teade, et nende armee oli võitnud ära Pärsia sissetungijad ja päästnud nende rahva. Legend räägib, et Pheidippides jooksis kogu tee Maratoni orust Ateenasse, et kuulutada seda rõõmusõnumit. Rohkem kui 2500 aastat hiljem jätkavad minust palju paremas vormis inimesed selle jooksu mälestamist maratone joostes.
Jesaja viitas sellele, et ta on heade sõnumite tooja, kui ütles:
„Ja nemad on need, kes on kuulutanud rahu; kes on toonud häid sõnumeid heast; kes on kuulutanud päästet ja ütelnud Siionile: Sinu Jumal valitseb!
‥ Oo, kui armsad olid mägede peal nende sammud!
Ja ‥ kui armsad on mägede peal nende sammud, kes kuulutavad ikka veel rahu!”1
Need pühakirjasalmid muutsid minu jaoks kõike, kui olin noor koduigatsuse ja masenduse käes kannatav misjonär. Nende salmide vaim avas mu südame ja meele sellele, et minule oli usaldatud ülesanne olla suurima rõõmusõnumi jagaja, mida maailm kunagi kuulda saab. Meeleheide ja enesehaletsus asendusid lootuse ja tänutundega ning ma ei ole kunagi unustanud seda hommikut, mil ma Püha Vaimu kaudu esimest korda mõistsin, et pean esindama Päästjat, edastades rõõmusõnumit Tema võrratust armastusest, Tema lepitusohvrist ja Tema võidust patu ja surma üle.
Iga päev, mil te astute klassiruumi, olete Jeesuse Kristuse evangeeliumi rõõmusõnumite kuulutaja. Tänan teid, et kuulutate rahu maailmas, kus valitseb lõhestatus ja ebakõla, ning et toote valgust ja tõde maailma, mis võib tunduda pime ja segadust täis. See on Jeesuse Kristuse õige Kirik. Teid on ettevalmistatud ja valitud selleks, et olla rahusõnumi toojad Issanda Kiriku noortele ja noortele täiskasvanutele. Milline au on esindada Jeesust Kristust, õpetada Tema evangeeliumi ja püüda õpetada seda Tema viisil.
Eelmisel aastal oli meil võimalus õppida vanem Dieter F. Uchtdorfilt, kui ta tutvustas uut käsiraamatut „Päästja viisil õpetamine”. Mulle meeldib, et see uus käsiraamat keskendub Jeesuse Kristuse kui Meisterõpetaja eeskujule. Nagu vanem Uchtdorf ütles: „Parim viis paremaks õpetajaks saada on saada paremaks Jeesuse Kristuse järgijaks.”2
Seoses uue käsiraamatuga „Päästja viisil õpetamine” lõpetame me „Evangeeliumi õpetamise ja õppimise” käsiraamatu kasutamise. Käsiraamat „Päästja viisil õpetamine” ei ole mõeldud koolitusvahendiks; selle eesmärk on pakkuda määratlusi ja selgitusi tõhusaks õppimiseks ja õpetamiseks. Jätkuvalt koostatakse koolitusvahendeid, et aidata teil rakendada põhimõtteid, mida õpetatakse käsiraamatus „Päästja viisil õpetamine”. Need vahendid sisaldavad mõningaid elemente „Evangeeliumi õpetamise ja õppimise” käsiraamatust, mis on aastaid õpilasi õnnistanud.
Ma tean, et paljud teist on juba kulutanud märkimisväärse hulga aega käsiraamatu „Päästja viisil õpetamine” uurimisele ja isiklike hindamisküsimuste üle mõtisklemisele. Tänan teid kõige eest, mida teete, et olla Kristuse-sarnased õpetajad taastatud evangeeliumis.
Et meie koolitusmaterjale veelgi parandada, tahaksin teatada ka Seminaride ja Instituutide ametliku eesmärgipüstituse kohandamisest. Enne kui ma jagan teiega meie uue eesmärgiavalduse sõnastust, lubage mul jagada selle konteksti. Viimase kahe aasta jooksul oleme keskendunud sellele, et pakkuda õppijatele kogemusi, mis viivad pöördumise, asjakohasuse ja kuuluvustunde saavutamiseni, ning teha need kogemused kättesaadavaks rohkematele noortele ja noortele täiskasvanutele. On oluline mõista, et need põhimõtted ei ole võrdse väärtusega. Peamine eesmärk on pakkuda kogemusi, mis kutsuvad meie õpilasi õppima evangeeliumi ja süvendama nende pöördumist Jeesusesse Kristusesse.
Asjakohasus ja kuuluvustunne on olulised, kuid need on kaudsed tulemused. Need on abinõud, mille tõhusal kasutamisel võime jõuda meie otsese eesmärgini, milleks on pöördumine. Asjakohasus, mis viib pöördumiseni, on midagi enamat kui lihtsalt meie õpilastele huvipakkuvatest asjadest rääkimine. Miski ei ole meie igavese arengu ja õnne jaoks asjakohasem kui Jeesus Kristus ja Tema taastatud evangeelium. Päästmisplaan on Taevase Isa plaan Tema laste jaoks. Sellel on vahetu asjakohasus ja igavikuline tähendus iga Jumala lapse jaoks.
Asjakohasus, mis viib pöördumiseni, leiab aset, kui Püha Vaim aitab õpilastel mõista Jumala plaani, Jeesuse keskset rolli selles plaanis ja evangeeliumi tähtsust meie igapäevaelus. Asjakohasus, mis viib pöördumiseni, aitab õpilastel näha, kuidas pühakirjad ja tänapäeva prohvetite õpetused on seotud nende olukorra ja vajadustega. See aitab neil ära tunda, kuidas evangeelium vastab nende hingeküsimustele. See juhtub siis, kui nad tunnevad inspiratsiooni tegutseda usus Jeesusesse Kristusesse ja kogevad Taevase Isa tõotatud õnnistuste täitumist. See on asjakohasus, mis viib pöördumiseni.
Samuti on tõsi, et kuuluvustunne ei ole iseenesest lõppeesmärk. Kuna sõna kuulumine kasutatakse nii mitmeti, võidakse mõnikord valesti mõista, mida me evangeeliumi kontekstis kuulumise all silmas peame. Paljud meist on tundnud kuuluvustunnet erinevates keskkondades. Kasvueas tundsin mina seda spordimeeskondades. Mu meeskonnakaaslased olid mu lähimad sõbrad ja meeskonna edu oli minu jaoks väga oluline. Selline kuuluvustunne on tervislik ja isegi oluline. Kuid kuuluvustunne kaasab veel palju enamat, mis viib pöördumiseni.
Vanem D. Todd Christofferson õpetas viimasel üldkonverentsil, et kuulumise õpetusel on kolm osa: Issanda lepingurahva kokkukogumine, teenimine ja ohverdamine ning Jeesuse Kristuse keskne koht kuulumises.3 Need mõisted on selle keskmes, mida me mõtleme, kui ütleme, et kuuluvustunne viib pöördumiseni. Kindlasti hõlmab kuuluvustunne üksteise armastamist ja austamist. See hõlmab ka põhimõtteid, mis toovad meid Päästja juurde ja kaasavad meid Tema aatesse, kui me lepingurajal üksteist tagasi Tema juurde aitame.
Tõelise evangeeliumikeskse kuuluvustunde õnnistused hõlmavad ka lepingulisi sidemeid. Kuuluvustunne, nagu seda määratletakse taastatud evangeeliumi vaatenurgast, aitab meil tunda meie tõelist identiteeti ja meie igavest suhet meie Taevase Isaga. Meie lepingud on tehtud kättesaadavaks tänu Tema armastusele meie vastu ja ühendavad meid Tema, meie perede ja usklike kogukonnaga, kes on lubanud kanda üksteise koormat. Selline kuuluvustunne viib pöördumiseni Jeesusesse Kristusesse ja Tema taastatud evangeeliumisse.
Nüüd lubage mul minna tagasi meie eesmärgiavalduse muutmise juurde, mille on heaks kiitnud Kiriku haridusnõukogu. Püüdes asetada uskupöördumist meie õpetamise ja õpikogemuste otseseks eesmärgiks, on meie eesmärgipüstitus nüüdsest järgmine: „Meie eesmärk on aidata noortel ja noortel täiskasvanutel süvendada pöördumist Jeesusesse Kristusesse ja Tema taastatud evangeeliumisse, saada templiõnnistuste vääriliseks ning valmistada ennast, oma peret ja teisi ette igaveseks eluks koos Taevase Isaga.” See muudatus aitab meil korraldada oma koolitusi ja jõupingutusi, et luua õpikogemusi lootuses, et saame aidata õpilastel saada Jeesuse Kristuse elukestvateks jüngriteks. Käsiraamatus „Päästja viisil õpetamine” määratletud õpetaja rollid jäävad samaks, et aidata meil paremini mõista õpetaja rolli õpilaste uskupöördumise süvendamisel. Oleme ajakohastanud ka meie juhisega seotud lõigud „Ela”, „Õpeta” ja „Halda”, mille leiate SI veebilehelt.
Mistahes ka ei muutuks või mida ka ei rõhutataks meie püüdlustes tõhusalt evangeeliumi õpetada, üks asi ei muutu kunagi, nimelt see, et me oleme Kristuse-keskne, õppijakeskne ja pühakirjapõhine. Ja me püüame alati tuua oma õpetamis- ja õppimiskogemustesse Püha Vaimu inspiratsiooni ja tunnistust. Kõik, mida me teeme, peaks süvendama meie pöördumist Jeesusesse Kristusesse ja Tema taastatud evangeeliumisse, sest Tema on vastus nende väljakutsetele ja küsimustele. Tema on Jumal, kes nad päästab ja lunastab.
Nüüd tahaksin jagada veel ühte teadaannet, mis puudutab Kiriku haridusnõukogu antud heakskiitu. Jällegi sooviksin sellele teadaandele lisada veidi konteksti, kasutades seekord põhimõtet, mida õpetas Päästja. Märkasin hiljuti, et külvaja tähendamissõnas ütles Jeesus, et mõni viljapea andis sada, mõni kuuskümmend, mõni kolmkümmend seemet. Minu jaoks oli selles kirjakohas märkimisväärne see, et igaüks neist kasvas välja sellest, mida Päästja nimetas heaks maaks. See ei olnud teeäär, kaljune maa ega ohakaterohke maa; see oli hea maa.
See pani mind mõtlema, kas meie praegune lähenemine kursuste ainepunktide saamiseks esitatud nõuetele on analoogne sellega, et tunnustame ainult neid, kes annavad sada seemet, kuid ei tunnusta neid ega ole tänulikud nende jõupingutuste ja panuse eest, kes annavad kuuskümmend ja kolmkümmend. Igal õpilasel on erinev perekonna toetuse, evangeeliumi mõistmise ja isikliku pühendumuse tase. Kindlasti peaksid meil olema kõrged ootused, kuid me peaksime olema ka ettevaatlikud, et mitte heidutada neid, kes annavad endast oma olukorras parima.
Need salmid panid meid mõtlema, kas on võimalik säilitada kõrged nõudmised ja leida viise, kuidas oma lähenemist isikupärastada. Kas me suudaksime leida viise, kuidas julgustada ja tunnustada kasvu ja edusamme igal lepinguraja tasemel ning aidata kõigil meie õpilastel edu saavutada? Kas me võiksime toetada neid nende püüdlustes uurida pühakirju ja õppida evangeeliumi rohkem sisemiselt motiveeritud eesmärkidega, et õpilased arendaksid harjumusi ja mustreid, mis jäävad nendega kauaks pärast meie klassides veedetud aega?
Seda silmas pidades tahaksin seminariga seoses teatada järgmist: arvestused lähevad individuaalselt hindamiselt üle rühmaülevaatusele, mis tagab, et õpilased on omandanud õpitava sisu. Need, kes on sisu omandanud, võivad aidata teisi, et kõigile antaks võimalus oma arusaamist süvendada. Hindamise osad, mis on seotud usuliste tõekspidamiste ja rakendamisega, tehakse endiselt individuaalselt, selle eesmärk on luua võimalus enesekaemuseks. Muutub ka lugemisnõue, mis ei nõua enam, et loetakse 75 protsenti iga semestri päevadest.
Edaspidi peavad seminariõpilased igal semestril lugema valitud kirjakohti pühakirjaraamatust, et saada kursuse lõpetamiseks vajalikud ainepunktid. Näiteks Õpetuse ja Lepingute ning Kiriku ajaloo esimese semestri jooksul loevad õpilased Joseph Smithi – ajalugu. Seejärel palutakse neil seada veel üks sisemiselt motiveeritud isiklik lugemiseesmärk, millel oleks kõrged kasvuootused. Need isiklikud eesmärgid peaksid kajastama õpilase võimeid ning tunnustama individuaalseid pingutusi ja edusamme.
Õpetajad julgustavad õpilasi jälgima oma individuaalsete eesmärkide saavutamist ja innustavad neid nende saavutamise nimel töötama. Nad innustavad õpilasi lugema individuaalselt või koos oma perega vastava seminarinädala „Tule, järgne mulle” õppekavas toodud pühakirjakohti. Samuti innustavad nad õpilasi uurima järjepidevalt Mormoni Raamatut kas individuaalselt või koos oma perega. Lähitulevikus saadetakse teile mõlema muudatuse kohta rohkem teavet, sealhulgas rakendamise üksikasjad ja ajakava ning see, mida see võib tähendada eelmiste semestritega seoses, kui nõudeid ei täidetud.
Nüüd tahaksin jagada teiega midagi, mida ütles president Henry B. Eyring, kui seda muudatust arutati. Ta ütles: „Selleks, et seda hästi teha, on vaja õpetajatelt rohkem isiklikku, individuaalset tähelepanu. See lisab koormust, kuid see on koormus, mida õpetajad peaksid hea meelega kandma, sest nende isiklik teenimine on sama oluline kui nende õpetus klassiruumis. Kui keegi seda suudab, siis just teie õpetajad. Nad on imelised.”
Ma nõustun president Eyringiga; te olete imelised. Samuti mõistan, et jäikade nõuete asendamine individuaalsete eesmärkidega nõuab teilt rohkem aega ja tähelepanu. Kuid mida saaksime teha, mis võiks meie õpilasi rohkem õnnistada kui see, kui aitame neil luua isikliku igapäevase pühakirjauurimise harjumuse, mis on motiveeritud õigetest põhjustest?
Osalemisnõue jääb samaks. Palun aidake õpilastel näha, et tunnis saadud kogemused suurendavad nende arusaamist evangeeliumist ja süvendavad nende usku. Sellepärast tahavad nad osaleda, mitte ainult ainepunkte saada. Õpilane, kes seda mõistab, tahab alati kohal olla.
Instituudis jätkame samade nõuetega ainepunktide saamiseks, kuid rõhutame sisemiselt motiveeritud põhjuseid, miks osaleda õppetöös ja õppeprotsessis. Sellised põhjused nagu usu süvendamine, Päästjale lähemale jõudmine ja Tema õpetuse uurimine aitavad õpilastel mõista, miks, aitavad neil seada eesmärke, mis viivad neid Temale lähemale, ja julgustavad neid võtma vastutust Tema ees.
Paljud meie õpilased on alles oma teekonna alguses ja neid kutsutakse, võib-olla esimest korda, andma oma elus ruumi ususeemnele. Selle asemel, et muretseda selle pärast, et nad ei ole veel kogenud kõike seda, mida küpsemad õppijad on kogenud, peaksime olema tänulikud nende soovi eest uskuda. Kui nad näevad, et see vili on hea, peaksime koos nendega rõõmustama ja tähistama seda meie Taevase Isa kingitust. Siis saame koos kannatlikult oodata päeva, mil seemnest võrsub puu, mis ulatub igavikulisse ellu.
Ma kutsun teid üles jätkama hoolikalt käsiraamatu „Päästja viisil õpetamine” uurimist ja kaaluma, mida võib Issand teile veel õpetada pöördumise, asjakohasuse ja kuuluvustunde kohta. Palun kaaluge samuti hoolikalt põhimõtteid, mis on alus muudatustele meie eesmärgiavalduses ja kursuse nõuetes. Võtke need muudatused läbimõeldult kasutusele viisil, mis inspireerib ja õnnistab kõiki teie õpilasi.
Lõpetuseks kutsun teid üles jätkuvalt keskenduma kõigis oma jõupingutustes Jeesusele Kristusele. Mõelge palvemeelselt, kuidas võiksite Temalt õppida, õppida järgima Tema kui Meisterõpetaja eeskuju ja õppida rohkem sõltuma Tema armust ja armastusest, oma püüdlustes õnnistada neid, keda te armastate. Ma tunnistan, et Tema on õige tee. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.