Surelikkuse seiklus
Õhtu president Dieter F. Uchtdorfiga
Ülemaailmne pühalik koosolek noortele täiskasvanutele • 14. jaanuar 2018 • Konverentsikeskus
Mu kallid noored sõbrad! Mu kallid vennad ja õed! Ma toon teile Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi armastuse ja õnnistused.
Ma igatsen President Thomas S. Monsonit. Ta oli minu kallis ja hinnatud sõber, õpetaja ja mentor. Kuid ma võin teile kinnitada, et Issand on isiklikult selle Kiriku, oma Kiriku, Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku eesotsas. Issand on andnud jumaliku plaani, et Tema Kirikut juhatavad alati prohvetid, nägijad ja ilmutajad.
Te olete pidevalt meie mõtetes. Me palvetame teie eest ja me armastame ja imetleme teid.
Ülemaailmne kogunemise ja jagamise üritus, mis sellele koosolekule eelnes ja pärast seda koosolekut jätkub, on üks näide teie headusest. Kümned tuhanded teist on osalenud imelistel viisidel, aidates abivajavaid inimesi, tõstes teiste enesetunnet lauluga. Ja teie saatuseks on jagada Jeesuse Kristuse evangeeliumi häid uudiseid sotsiaalmeedia ja teiste vahendite ning oma isikliku eeskuju kaudu. Suur tänu, et näitate üles oma soovi teenida Jumalat ja ligimest!
Tore on olla täna koos teiega ja tunda teie vaimu, teie jõudu ja teie energiat. Olen rõõmus, et mul oli võimalus kuulda oma abikaasat kõnelemas. Harriet on tõepoolest minu elu päikesepaiste. Igaüks, kes teda tunneb, armastab teda. Ta on selline inimene, kes paneb teisi enda ümber paremini ja õnnelikumalt tundma. Tal on olnud selline mõju minule.
Me tähistasime äsja oma 55ndat pulmaaastapäeva. Kui me vaatame oma kahte last, nende abikaasasid ja meie kuute lapselast nende peredega ning meie kolme lapselapselast, siis oleme hämmastunud, milline seiklus meie elu on olnud.
Kiirete vastuste aeg
Kui ma selleks koosolekuks valmistusin, tabas mind huvitav mõte. Jah, on tõsi, et aastad, mil mina olin 18–30-aastane, on vaevu nähtavad minu tagasivaatepeeglis, kuid vaatamata minu praegusele vanusele tunnen ma end seespidiselt ikka noorena. Tegelikult peab enamik meist, vanematest inimestest, ennast noorteks, kes on lihtsalt väga kaua aega elanud.
Vanematel põlvkondadel on teiega palju rohkem ühist, kui te arvata oskate. Ma usun, et erinevused Taevase Isa laste vahel, ükskõik mis on nende vanus, on väikesed võrreldes sellega, kui palju neil ühist on. Näiteks on paljudel teist küsimusi Jumala ja iseenda kohta – sügavaid, alust panevaid küsimusi, mis sarnanevad küsimustega, mida küsivad teist palju vanemad inimesed:
„Kas Jumal on tõesti olemas? Kas ta hoolib?
Kas ma olen õigel rajal?
Miks tunnen ma end mõnikord tühjana, heidutatuna, eiratuna või üksikuna?
Miks pole Jumal minu ellu sekkunud?
Miks ei vastanud Ta minu palvele?
Miks lasi ta mul kogeda kurbust, haigust või tragöödiat?”
Neile küsimustele võib olla väga raske vastata.
Sellel kiirete vastuste ajal, mil näib, et absoluutsed ja ületamatud teadmised on vaid guugeldamise kaugusel, mõnikord me pettume, kui vastused meie kõige isiklikumatele, tähtsamatele ja pakilisematele küsimustele viibivad. Me tõstame oma südame taeva poole ja kõik, mida me saame, tundub olevat ootekursori pöörlev ratas.
Meile ei meeldi oodata.
Kui me peame ootama kauem kui mõni sekund, et otsingumootor reageeriks, siis oletame, et ühendus on maas või katki. Ja pettunult võime otsingu lõpetada. Kuid mis puutub igavikulistesse küsimustesse, hingeasjadesse, siis me peame olema kannatlikumad.
Kõik vastused ei ole üheväärsed. Vastuseid, mis tulevad maailma tarkusest või üldlevinud arvamusest, on kergem leida, kuid need kaotavad oma väärtuse kiiresti, kui ilmnevad uued teooriad või trendid. Taevased vastused – igavesed vastused – on hindamatud. Vastuste saamine nõuab sageli ohverdust, tööd ja kannatlikkust.
Vastused on ootamist väärt.
Minu eesmärk täna on pakkuda oma kindel tunnistus, et teie Taevane Isa tunneb teid, Ta kuuleb teid ja Ta ei hülga teid kunagi. Kui te pöörate oma südame Tema poole ja püüate järgida Tema teed, siis sekkub Ta teie ellu ja juhatab teie rada teekonnal läbi selle suure seikluse surelikkuses.
Punktide ühendamine
Üks meie aja suuri innovaatoreid, Apple’i Steve Jobs ütles järgmist: „Sa ei saa punkte ühendada, vaadates tulevikku, saad seda teha vaid vaadates tagasi. Sa pead uskuma, et mingil viisil need punktid sinu tulevikus ühenduvad.”1
Mida ta sellega mõtles? Ehk aitab järgmine illustratsioon. 19. sajandi lõpus hakkasid kunstnikud Georges Seurat ja Paul Signac maalima uues stiilis, mis sai tuntuks neoimpressionismina. Nende maalitehnika koosnes väikeste värvipunktikeste lõuendile kandmisest. Lähedalt vaadatuna tundus, et punktidel puudub omavaheline seos, et need on juhuslikud. Kuid kui vaadata tervet maali, siis võib näha, kuidas punktid sulanduvad värvideks ja värvid omakorda vormideks, mis moodustavad kauni mustri. Mis kord tundus meelevaldne ja isegi segadust tekitav, hakkab paistma mõistetav. Mõnikord on meie elu nagu neoimpressionistlik kunst. Värvipunktid, millest meie igapäevahetked ja -sündmused koosnevad, tunduvad esiti seosetud ja ajuti kaootilised. Me ei leia nendes mingit korrapärasust. Me ei suuda kujutada, et neil üldse mingit eesmärki on.
Kuid kui me astume sammu tagasi ja vaatame igavikulisest vaatenurgast, kui me vaatame oma elule Jeesuse Kristuse evangeeliumi raamistikus, siis hakkame nägema, kuidas erinevad punktid meie elus omavahel seostuvad. Me ei pruugi praegu näha veel kogu pilti, kuid me näeme küllalt, et olla kindlad kauni suure plaani olemasolus. Ja kui me püüame usaldada Jumalat ja järgida Tema Poega Jeesust Kristust, siis ühel päeval näeme valmis tulemust ja me teame, et Jumala käsi juhatas ja suunas meie samme.
Me teame, et Meisterkunstnikul oli nende juhuslike punktidega kogu aeg oma plaan. Me näeme, et Ta on võimendanud meie andeid, valmistanud võimalusi ja näidanud meile lahendusi, mis on hiilgavamad, kui me oleksime ise suutnud ette kujutada või korda saata.
Ma olen näinud seda enda elus.
Minu seiklus surelikkuses
Paljud teist teavad, et kui ma olin väike, oli minu pere sunnitud kaks korda kodust põgenema ja kõik maha jätma. Mõlemal juhul sai päris selgeks, et inimesed meie uutes asukohtades pidasid meid endast halvemaks. Minu aktsent tegi mind minuvanuste laste seas võõraks ja see oli nende jaoks rikkalikuks pilkamise ja naeruvääristamise allikaks.
Minu vanematel oli raskusi meie pere eest hoolitsemisel. Minu ema alustas pesupesemise äri ja mina oma jalgratta ja käruga olin pärast koolipäeva selle ettevõtte kojutoimetamisspetsialist.
Meie elukohavahetuste trauma ja stressi pärast jäin ma oma õpingutes maha ja kaotasin terve kooliaasta.
Ida-Saksamaal olin ma õppinud võõrkeelena vene keelt. See oli raske, kuid ma sain hakkama. Nüüd Lääne-Saksamaal pidin ma õppima inglise keelt.
See tundus mulle võimatuna. Ma uskusin, et minu suu polnud lihtsalt inglise keele jaoks loodud.
Teismeeas olin ma armunud ühte kõige imelisemasse, ilusate suurte pruunide silmadega tüdrukusse. Kahjuks ei paistnud Harriet minust üldse huvitatud olevat. Mida ma ka teha ei püüdnud, tundus, et kõik on asjata. Te kuulsite tema versiooni sellest loost.
Seal ma siis olin, üsna tähtsusetu ja hädas noor mees, kes elas sõjajärgsel Saksamaal ja kel ei paistnud olevat suurt võimalust elus edu saavutada.
Kuid minu elus oli paar head asja.
Ma teadsin, et minu pere mind armastab. Koolis ja kirikus olid õpetajad, kes innustasid mind alati kõrgeid eesmärke seadma. Mäletan siiani, kui üks noor Ameerika misjonär õpetas pühakirjadest järgmist põhimõtet: „Kui Jumal on [sinu] poolt, kes võib olla [sinu] vastu?”2
Selles oli midagi, mis mulle vägeva mulje jättis. Kui see on nii, mõtlesin ma, siis miks peaksin ma kartma?
Seega ma uskusin. Ja ma usaldasin Jumalat.
Olin mõnda aega töökoolituse programmis. Üks minu õpetajatest innustas mind kõrgemale sihtima ja minema õhtukooli masinaehitust õppima. See võttis kõvasti lisatööd, kuid aitas mul leida minu suure kire lennunduse vastu! Mulle tuli üllatusena, kui sain teada, et lenduriks saamiseks oli mul vaja inglise keelt osata. Kuid ma tahtsin piloodiks saada ja kuidagi imekombel paistis minu suu muutuvat ja inglise keel ei olnud enam nii võimatu keel.
Uue motivatsiooniga, värske pühendumisega kõvasti töötada ja Taevast Isa usaldades astusin väikeseid samme, mis aitasid mul suurendada enesekindlust, et ma suudan seda.
Muidugi ei tähenda see, et asjad läksid alati libedalt.
Kui ma olin 19, reisisin San Antoniosse Texasesse Ameerika Ühendriikides, et alustada lennuväepiloodi koolitust. Lennukis istusin ma mehe kõrval, kes rääkis väga tugeva Texase aktsendiga. Oma õuduseks avastasin ma, et see inglise keel, mida mina nii meeleheitlikult olin õppinud, ei olnud sama inglise keel, mida Texases räägiti.
Pilootide koolis olid asjad samuti rasked. See oli väga tugeva konkurentsiga programm, kus kõik võistlesid kõrgeima koha nimel lõpetamisel. Ma teadsin kohe, et olin ebasoodsas olukorras, kuna enamiku minu klassikaaslaste emakeeleks oli inglise keel.
Minu lennuõpetaja hoiatas mind ühe teise potentsiaalse nõrkuse eest – ma veetsin palju aega kirikus. Kohalikud liikmed võtsid mind oma kogudusse ja kodudesse ja me isegi ehitasime koos Big Springi kogudusehoonet. Minu juhendaja muretses, et sellised tegevused nõrgendavad minu võimalusi kõrget kohta saada. Mina seda ei arvanud. Seega ma usaldasin Jumalat ja andsin endast parima.
Lõpuks sain ma inglise keele selgeks (kuigi ma töötan selle kallal ka praegu). Ma lõpetasin oma piloodikoolituse (ja lõpetasin oma klassi priimusena). Minust sai hävituslendur ja hiljem lennukikapten. Ja mis sai minu unistuste kaunist pruunisilmsest tüdrukust? Ta on siinsamas koos minuga.
Tehke väikeseid asju täiuslikult
Kas selles loos peitub õppetund? Ma arvan, et selles on mitu õppetundi!
Üks võib olla järgmine: Ärge heituge paljudest suurtest ja rasketest ülesannetest elus. Kui te pühendute kergete asjade tegemisele – väikesed asjad, mida Jumal teil teha palub – ja te teete neid nii täiuslikult kui suudate, siis järgnevad neile suured asjad.
Mõned nendest väikestest ja kergetest asjadest, mida te võite täiuslikult teha, on igapäevane palve, pühakirjade uurimine, Tarkuse Sõna järgi elamine, kirikus käimine, tõsise kavatsusega palvetamine ja kümnise ja annetuste maksmine.
Tehke neid asju, isegi kui te ei taha neid teha. Need ohverdused võivad paista väikestena, kuid need on tähtsad, sest „ohverdus toob meile õnnistust taevast”.3
Mõnes mõttes on teie väikesed ja lihtsad ohverdused igapäevase elu punktid, mis moodustavad teie elu meistriteose. Te ei pruugi praegu näha, kuidas need punktid seotud on, ja te ei peagi seda veel nägema. Lihtsalt uskuge küllalt selleks hetkeks, milles te parasjagu elate. Usaldage Jumalat ja „väikestest asjadest kasvab välja see, mis on suur”.4
Usaldage Jumalat
Nüüd võite te mõelda: „Jah, vanem Uchtdorf, see kõik on väga kena. Aga teie olete apostel. Mina ei ole selline. Mina ei ole Jumala jaoks tähtis. Minu palvetele ei vastata. Minu elu ei juhatata. Kui minu jaoks ka on mingi plaan, siis on see taaskasutuspoe versioon. Kellegi teise kasutatud plaan. Üks patsutus-pea-peale-ole-rahul-sellega-mis-sul-on plaan.”
Mu kallid sõbrad, pidage meeles, mida Steve Jobs ütles: „Sa ei saa punkte ühendada, vaadates tulevikku, saad seda teha vaid vaadates tagasi.”
Kui mina olin teievanune, ei olnud mul aimugi, kuhu me elu mind viib. Ma kohe kindlasti ei näinud, et mingid punktid minu ees terviku moodustaksid.
Kuid ma usaldasin Jumalat. Ma kuulasin oma armastava pere ja tarkade sõprade nõu ning astusin väikeseid ususamme, uskudes, et kui ma annan endast hetkel parima, siis hoolitseb Jumal tervikpildi eest.
Seda Ta ka tegi.
Ta teadis lõppu algusest peale, kui mina seda ei teadnud.
Mina ei näinud tulevikku, kuid Tema nägi.
Isegi neil rasketel aegadel, kui ma mõtlesin, et mind on hüljatud, oli Ta koos minuga – nüüd näen ma seda.
Õpetussõnades võime leida järgmise lubaduse: „Looda Jehoova peale kõigest südamest ja ära toetu omaenese mõistusele! Õpi teda tundma kõigil oma teedel, siis ta teeb su teerajad tasaseks!”5
Ma ei usu, et selle salmi lõpus on küsimärk.
Ei! Ma arvan, et seal on hoopis hüüumärk!
Seega peate te endalt küsima: „Kas ma suudan leida küllalt usku, et Jumalasse uskuda? Kas ma olen valmis usaldama, et Ta mind armastab ja soovib minu rada juhatada?
Tõsiasi on, et te saaksite ka ise paljude asjadega hästi hakkama. Kuid ma innustan teid uskuma, et elu on lõpmatult parem, kui te toetute oma sammude seadmisel Jumalale. Tema teab asju, mida teie ei või kuidagi teada, ja Temal on teie jaoks planeeritud tulevik, mida te ei suuda kuidagi ette kujutada. Vägev apostel Paulus tunnistas: „Mida silm ei ole näinud ja kõrv ei ole kuulnud ja mis inimese südamesse ei ole tõusnud, mis Jumal on valmistanud neile, kes teda armastavad!”6
Kas te soovite, et teie Taevane Isa teid juhataks, teid õnnistaks ja teid toetaks?
Siis uskuge.
Armastage Teda!
Otsige Teda kogu südamest.
Käige Tema radu, mis tähendab, et pidage käske, austage oma lepinguid, järgige prohvetite õpetusi ja kuuletuge Vaimu õhutustele.
Tehke seda ja Jumal teeb „teid veel tuhat korda rohkemaks kui teid on, ja õnnistagu teid nõnda, nagu ta teile on rääkinud”.7
Me vastutame Jumala ees
Ma mõistan, et mõne jaoks on seda kerge öelda, aga raske teha. Ma nõustun, et te ei pea tänapäeva kultuuris kaugelt otsima, et kuulda vastuolulisi hääli, mis üleüldiselt eitavad või isegi naeruvääristavad usku Jumalasse ja eriti just meie religiooni.
Sellised hääled on meie päevil võimendunud tänu enneolematutele edusammudele suhtlemises.
See on teie väljakutse. Kuid see on ka teie eelisõigus.
Olen kindel, et leiate võimaluse sellega Issanda viisil toime tulla!
See on osa teie seiklusest surelikkuses. Kuidas te seda teete, mõjutab suuresti teie tulevikku ja millist osa te mängite Jumala töös maa peal.
Kuid see, mida te elus kogete, ei ole sugugi enneolematu. Teie põlvkond pole ainuke, kelle usku Jumalasse on kahtluse alla seatud ja naeruvääristatud. Tegelikult paistab see olevat osake kõigi Jumala laste proovilepanekust surelikkuses.
„Kui te oleksite maailmast,” ütles Jeesus oma jüngritele, „siis maailm armastaks oma. Aga et te ei ole maailmast, vaid mina olen teid ära valinud maailmast, sellepärast vihkab teid maailm!”8
Sama hästi võite leppida tõenäosusega, et kui te kord pühendute Päästja järgimisele, siis ei kiida suure ja ruumika hoone elanikud seda heaks ja seda ajuti päris häälekalt.9 Nad võivad püüda teid isegi kiusata ja häbistada.
Kuid pidage meeles, et te ei vastuta nende ees. Te vastutate Jumala ees. Te seisate ühel päeval Tema ees, et anda aru oma elust.
Ta küsib teilt, mida te tegite, et maailma kiusatustest üle saada ja järgida õigemeelsuse rada. Ta küsib, kas te järgisite Päästjat, kas te armastasite oma ligimest, kas te püüdsite siiralt püsida jüngrirajal.
Minu kallid noored sõbrad! Minu kallid vennad ja õed, te ei saa teha mõlemat. Te ei või saada mõistetamatuid jüngriraja õnnistusi ja samal ajal säilitada oma liikmekaarti Babüloni esimeses koguduses. Minu kallid vennad ja õed, nüüd on aeg pühenduda Kristusele ja järgida Tema rada.
Ühel päeval saavad Jumala lapsed teada, mis on õige – kaasa arvatud need, kes tõde pilkavad. Nad nõtkutavad põlve ja tunnistavad, et Jeesus on Kristus, Lunastaja, maailma Päästja.10 Nad saavad teada, et Ta suri nende eest.
Sel päeval saab selgeks, et Tema hääl on ainus, mis on tegelikult tähtis.
Te saate kindla teadmise, kui õnnistatud te olete, kuna säilitasite usu, pidasite Jumala käske, teenisite oma ligimesi ja ehitasite Jumala kuningriiki maa peal. Minu armsad sõbrad, uskuge – ja Jumal on koos teiega. Kallutage oma süda Tema poole ja Ta juhatab teid teekonnal läbi suure ja põneva sureliku elu seikluse.
Pole vahet
Nüüd, kui me räägime sellest, et laseme Jumalal oma elu juhtida, siis sooviksin ühte asja selgitada. Teile ei pruugi meeldida, mida ma teile ütlen. Kui te küsite Jumalalt, mida teha mõne oma elu otsuse suhtes – sealhulgas tähtsate otsuste puhul –, ei pruugi Ta anda teile selget vastust. Tõde on, et mõnikord ei ole Issanda jaoks tähtsust, mida te otsustate, senikaua kui te püsite evangeeliumi põhiliste lepingute ja põhimõtete raames.
Paljudel juhtudel ei ole see otsus, mille te langetate, nii tähtis kui see, mida te teete pärast otsuse tegemist.
Näiteks võib üks paar abielluda, isegi kui mõned pereliikmed ei arva, et nad on teineteise jaoks loodud. Kuid mul on suured lootused sellise paari suhtes, kui nad jäävad pärast otsuse tegemist täielikult pühendunuks teineteisele ja Issandale kogu südamest ja meelest. Koheldes teineteist armastuse ja lahkusega ja keskendudes teineteise emotsionaalsetele, vaimsetele ja ajalikele vajadustele – tehes neid väikeseid asju järjepidevalt –, saavad neist teineteise jaoks loodud paar.
Vastandina võib tuua näite paarist, kes arvavad, et valisid täiusliku inimese ja seejärel oletavad, et sellega kogu töö piirdubki. Kui nad lõpetavad teineteisega kurameerimise, lakkavad üks-ühele suhtlemast ja pöörduvad tagasi iseka ja enesekeskse elu juurde, siis viib sellise paari rada kurvastuse ja kahetsuseni.
Sama põhimõte käib ka ametivaliku kohta. Mul on suur lootus nende suhtes, kes valivad vähem maineka ameti, kuid annavad endast parima ja leiavad viise, kuidas muuta oma töö huvitavaks ja väljakutsuvaks.
Mul on vähem lootust nende suhtes, kes valivad muljetavaldava ameti, kuid kaotavad selle käigus sisemise leegi, mis on vajalik, et nad oma töös edukad oleksid. Tegelikult on töökohal edukalt muutustega kohanemine üks peamisi omadusi, mida teie põlvkond peab arendama, et tulevikuga toime tulla.
Kuidas soovib Issand, et te võtmeotsustele läheneksite?
Tema juhised Oliver Cowderyle ja Josephile on olnud mulle suureks abiks. Issand ütles neile: „Sa pead selle läbi mõtlema oma meeles; seejärel pead sa küsima minu käest, et kas see on õige.”11
Taevane Isa on andnud teile aju ja südame. Kui te Teda usaldate, aitab Ta teil neid mõlemat korrapäraselt otsuste tegemisel kasutada.
Paljude otsuste puhul on teil enam kui üks hea valikuvõimalus. Kui selline olukord oli Josephil ja tema kaaslastel, kasutas Issand huvitavat fraasi, kui nad Tema juhatust otsisid. See fraas on „pole vahet”.12
Kuid kohe lisas Issand sõnad „olge vaid ustavad”.13
Teie ülesanne on teha parim otsus, mida suudate vastavalt teile kättesaadavale infole, mis põhineks evangeeliumi väärtustel ja põhimõtetel. Seejärel püüdke kogu jõust saavutada edu selles, mida te ette võtate – ja olge ustavad.
Tehke seda ja punktid ühenduvad.
Ehk valmistab pettumust kuulda, et Jumal ei anna teile tingimata üksikasjalikku reisiplaani teie elu teekonnaks. Kuid kas te tõesti soovite juhatust igas oma elu üksikasjas?
Kas te tõesti soovite, et keegi annaks teile eluspikri, enne kui teil on olnud võimalus ise asjades selgusele jõuda? Missugune seiklus see siis oleks?
Mu kallid noored sõbrad, te läbite surelikkuse seikluse vaid korra. Kas isiklikult teie jaoks kohandatud eluülevaade koos spoiler’ite ja vastustega elu suurtele küsimustele ei vähendaks teie suurt saavutuse tunnet ja teie suuremat kindlustunnet14 Issandasse ja iseendasse?
Kuna Jumal on andnud teile valikuvabaduse, on mitu suunda, mida te võite otsustada järgida ja ikka elada rahuldustpakkuvat elu. Surelikkus on lahtise lõpuga lugu, milles valid ise loo käigu. Teil on käsud, teil on lepingud, teil on inspireeritud prohvetlikud nõuanded ja teil on Püha Vaimu and. Seda on enam kui küllalt, et tuua teile rõõmu surelikus elus ja igavest õnne. Mis muusse puutub, siis ärge heitke meelt, kui teete mõne otsuse, mis pole täiuslik. Niimoodi te õpite. See on seikluse osa!
Ei, seiklused ei lähe kunagi ladusalt algusest lõpuni, kuid kui te olete ustavad, võite olla õnnelikus lõpus kindlad. Mõtelge Egiptuse Joosepi eeskujule. Tema elu oli paljuski katastroofiline. Tema vennad müüsid ta orjaks. Ta heideti vanglasse kuriteo eest, mida ta ei sooritanud. Vaatamata kõigile kohutavatele olukordadele, mis talle peale suruti, säilitas ta oma usu. Ta usaldas Jumalat. Ta pööras selle endale kasuks. Aasta aasta järel – isegi kui paistis, et ta on unustatud ja hüljatud – uskus ta. Joosep kallutas oma südame alati Jumala poole. Ja Jumal näitas, et Ta suudab muuta negatiivse positiivseks.15
Täna, 4000 aastat hiljem, leiame ikka veel Joosepi loost inspiratsiooni.
Teie seiklus ei pruugi olla sama dramaatiline, kuid ka sellel on oma tõusud ja mõõnad. Seega pidage meeles Joosepi eeskuju: Püsige ustavana. Uskuge. Olge aus. Ärge kibestuge. Ärge kiusake teisi. Armastage Jumalat. Armastage oma ligimesi. Usaldage Issandat, isegi kui olukord tundub täbar.
Te ei pruugi seda näha enne kui palju hiljem, kuid te vaatate tagasi ja teate, et Issand tõepoolest juhatas teie rada.
Punktid ühendusid.
Viis asja, mida meeles pidada
Nii, mida ma loodan, et te meie tänasest koosviibimisest meelde jätate?
Esiteks, teadke, et Jumala vastused teie kõige tähendusrikkamatele küsimustele võivad võtta natuke aega ja need võivad tulla viisil, mida te ei oodanud. Jumala vastused on igavikulise väärtusega. Need on ootamist väärt.
Teiseks, uskuge. Kallutage oma süda Jumala poole. Uskuge, et te olete Jumalale oluline, ja usaldage, et Ta teeb teist enamat, kui te ise endast teha suudaksite. Õppige Temast. Armastage Teda. Uskuge Teda. Rääkige Temaga sageli ja siiralt. Kuulake Tema häält.
Kolmandaks, andke endast parim jüngrirajal käies. Ärge heituge. Tehke lihtsalt väikeseid asju nii täiuslikult kui suudate ja suured asjad loksuvad paika.
Neljandaks, ärge laske heidutavatel häältel veenda ennast usuteekonnalt lahkuma. Pidage meeles, et te ei vastuta oma kriitikute ees. Te vastutate oma Taevase Isa ees. Tema väärtused on olulised.
Viiendaks, tehke parimad otsused, mis suudate järgides õhutusi, mis tulevad teie südamesse ja meelde. Andke endast parim ja viige asjad lõpuni. Uskuge ja Jumal pühitseb teie siirad püüdlused teie igaveseks heaoluks.16
Tehke seda ja siis on lõpuks kõik hästi.
Ma jätan teile täna oma õnnistuse, selle uue aasta alguses, et kui te püüate siiralt tunda oma Jumalat, siis teie usk suureneb. Kui te püüate järgida oma Päästjat, kasvab teie enesekindlus.17 Ja kui te käite ustavuses ja avate oma südame Kristuse valgusele, saab küpseks teie armastus Jumala vastu ning süveneb teie võime armastada ligimest.
Ja kõik see toob õnne ja rõõmu.
See toob teile rahu.
Ühel päeval toob see teile igavese hiilguse.
Sel tuleviku päeval vaatate tagasi surelikkuse armsale ja põnevale seiklusele ja te mõistate. Te näete, et punktid tõepoolest moodustasid kauni mustri, mis on ülevam kõigest, mida oleksite kunagi suutnud ette kujutada. Kirjeldamatu tänulikkusega näete, et Jumal ise oma rikkaliku armastuse, armu ja kaastundega oli alati kohal ja vaatas teie üle teid õnnistades ja teie samme juhtides, kui te Tema poole kõndisite.
Sellest ma tunnistan ja annan teile Issanda apostlina õnnistuse meie Õpetaja pühal nimel, meie Lunastaja ja Päästja Jeesuse Kristuse nimel, aamen.
© 2018. 2017. Intellectual Reserve, Inc. All rights reserved. Ingliskeelse originaali heakskiit: 9/17. Tõlke heakskiit: 9/17. Originaali pealkiri: „The Adventure of Mortality.” Estonian. PD60005038 124