Iisraeli Lootus
President Russell M. Nelson: Sõnadest ei piisa, et väljendada meie tänu sellele seminarikoorile. Heldust, kui hästi te laulate. Suur tänu teile! Suur tänu teile. Kui ma vaatan kõiki neid kauneid viimse aja pühasid selles konverentsikeskuses, siis tunnen, et olen viimaks saanud selle suure pere, mida ma saada lootsin. Täna on teid siin 22 000 ja veel mitmed tuhanded on meiega selle ülekande vahendusel.
Me oleme õde Nelsoniga ülimalt rõõmsad, et saame täna siin teiega koos olla. Meile väga meeldib olla koos teie, Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku noortega ja teie õpetajate ja vanematega.
Soovime, et võiksime kuulata teist igaühe kogemusi, kuidas te selleks ülemaailmseks kogunemiseks valmistudes iga päev Mormoni Raamatut uurisite ja palvetasite, et kuulda, mida Issand soovib teile õpetada.
Veel kord soovin tänada seda seminarikoori selle südamest lauldud alguslaulu eest. Kirikulaul „Tänu, Looja, Sul᾽ prohvetite eest” – need sõnad panevad meid alati mõtlema prohvet Joseph Smithi peale. Kui palju me talle võlgneme! Tema tõepoolest on selle viimse evangeeliumi ajajärgu prohvet. Kujutlege vaid! Ta oli sama vana kui teie, kui teda inspireerisid apostel Jakoobuse sõnad: „Kui kellelgi teist on puudu tarkusest, see palugu Jumalalt.”1
Need sõnad innustasid noort Josephit minema lähedalasuvasse metsasallu, kus ta oma südame Jumalale välja valas.
Taevad avati! Joseph nägi Isa ja Poega ning sai ise teada, kust oma küsimustele vastuseid leida.
Nüüd aga palun teist igaühel teha seda, mida tegi teismeline Joseph. Pöörduge oma küsimusega palves otse Taevase Isa poole. Paluge Temal teid Jeesuse Kristuse nimel juhatada. Te võite ise teada saada – nii noorelt nagu te praegu olete –, kuidas saada isiklikku ilmutust. Miski muu ei ole teie elus tähtsam kui see!
Ma luban teile – mitte teie kõrval istuvale inimesele, vaid teile –, et kus maailma otsas te ka pole, olete te siis lepingurajal või mitte – isegi kui te pole praegusel hetkel keset seda rada – ma luban teile, et kui te teete siiralt ja järjepidevalt vaimus tööd selle nimel, et arendada endas välja hädavajalik vaimne oskus õppida, kuidas kuulata Püha Vaimu sosistusi, siis on teie päralt kogu juhatus, mida teil elus vaja läheb. Te saate vastuseid oma küsimustele Issanda viisil ja Tema enda ajal. Ja ärge unustage oma vanemate ja Kiriku juhtide nõuandeid. Ka nemad püüavad teie heaks ilmutusi saada.
Kui te teate, et teie elu juhatab Jumal, siis tunnete võimalikest katsumustest ja pettumustest hoolimata rõõmu ja rahu.
Nüüd aga sooviksime rääkida teile suurimast väljakutsest, suurimast eesmärgist ja suurimast tööst maa peal. Ja me soovime, et teie sellest osa saaksite!
Olen palunud õde Wendy Nelsonil selle olulise sõnumi tagamaid avada. Palun, õde Nelson.
Õde Wendy W. Nelson: Mu kallid vennad ja õed, keda me armastame ja kellesse me usume! Soovin alustuseks jutustada, mida me abikaasaga ühel päeval nägime, kui maasturiga Utah᾽ mägede vahel sõitsime.
Oli kaunis sügispäev. Nautisime kuldkollaste lehtedega võrratuid puid, mis otse taevasse kõrgusid.
Seejärel märkasime ümber nurga sõites üht puud, mis meenutas mulle seda, kuidas mina end paljudes olukordades tunnen.
Kas see tunne tuleb tuttav ette? Te näete enda ümber kõiki teisi, kes on pikad ja sihvakad ning nii-öelda kõrguvad taeva poole.
Nad teavad juba kõike. Nad kannavad täiuslikke riideid, näivad alati ütlevat õigeid asju, neil pole probleeme, nad on täiuslikult kuulekad ja tundub, et nad pole oma elu jooksul teinud ühtegi viga.
Ja sealsamas kõrval oleme teie ja mina!
Mu kallid noored vennad ja õed! Aeg on lõpetada enda võrdlemine teistega. Aeg on jätta need pettekujutlused endast ja teistest sinnapaika. Õigupoolest ei ole meie nii lootusetult saamatud, kui me arvame ja teised pole nii täiuslikud, kui nad näivad – kõik peale meie Päästja Jeesuse Kristuse, muidugi.
Ainus, mis tõeliselt loeb, on see, et teie ja mina teeme täpselt seda, mida oleme surelikkusele eelnevas elus Taevasele Isale lubanud – koguni lepinguga tõotanud – siin maailmas teha.
Lubage mul küsida: mis eesmärgiga te siis sündisite?
Soovin, et võiksime vaadata YouTube᾽ist teie surelikkusele eelneva elu kohta mõnd kümneminutilist videot.
Prohvet Joseph Smith õpetas, et vaadates pingsalt viis minutit taevasse, võite mingi teema kohta rohkem õppida, kui seda teemat kogu elu uurides.2 Kujutage ette, kui saaksite kümne minuti jooksul oma surelikkusele eelnevat elu näha!
Muidugi taipame, et Issand on oma tarkuses nendele mälestustele eesriide ette tõmmanud. Ent kujutage hetkeks ette, millist mõju avaldaks teie elule praegu see, kui teil lubataks kümneks minutiks oma surelikkusele eelnevat elu kiigata.
Ma usun, et kui näeksite end elamas koos Taevaste Vanemate ja Jeesuse Kristusega; kui näeksite, mida te surelikkusele eelnevas elus tegite ja kuidas teistele, teiste seas oma mentoritele ja õpetajatele, lubadusi andsite – nendega koguni lepinguid sõlmisite; kui näeksite end julgelt tõe eest välja astumas ja vapralt Jeesuse Kristuse eest seismas, siis usun, et igaühel teist oleks rohkem väge, rohkem pühendumust ja igavikulist visiooni, mis aitaks teil saada üle ükskõik millisest segadusest, kahtlusest, raskusest või probleemist. Neist kõigist!
Ma usun, et kui te suudaksite meenutada, keda lubasite siin maa peal aidata või milliseid heidutavaid kogemusi olite nõus läbi tegema, siis ükskõik, kui raskes olukorras te ka praegu või kunagi tulevikus olete, ütleksite te: „Nüüd ma mäletan. Nüüd ma mõistan. Ma saan sellest raskest olukorrast nüüd aru. Issanda abiga saan ma sellega hakkama!”
Kutsun teid üles veel ühe asja peale mõtlema. Mulle meeldib ette kujutada, et igaüks meist tuli maa peale nimekirjaga, mille pealkiri on „Asjad, mida Maa peal teha”.
Räägime sellest, mis seal nimekirjas seista võis. Räägime viiest asjast, mis vastavalt Jeesuse Kristuse evangeeliumile kindlasti seal nimekirjas seisid.
Esiteks tulite te siia, et saada surelik keha. Ja see, mu sõbrad, on tõeliselt tähtis asi.
Teiseks tulite, et teid proovile pandaks.
Muide, kas olete tähele pannud, et teie proovilepanemine tähendab tihtipeale talitseda oma keha soove ja kirgi, mis võivad mõnikord hoopis kontrolli alt väljuda. Kui heitlete hetkel mõne sõltuvuse või suure lahendamata patu kõrvalnähtudega, innustan ma teid vestlema oma piiskopiga juba täna, et sellest koormast vabanema. Tema hoiab preesterluse võtmeid, mis võivad teid aidata.
Ja kolmas asi, mida maa peal teha: otsustada järgida Jeesust Kristust ja seista Tema eest, nii nagu tegite seda surelikkusele eelnevas elus.
Neljandaks, parandage iga päev meelt ja võtke iga nädal sakramenti. Seda tehes saate Jeesuse Kristuse lepituse kaudu vaimset kosutust, jõudu ja väge ning lõpuks teid pühitsetakse ja ülendatakse.
Nüüd aga viies nimekirjapunkt: leidke oma surelik missioon ja täitke see. Mu kallid noored sõbrad, surelikkusele eelnevas elus anti igaühele meist imeline missioon, mida siin maa peal täita.
Meil on võimalus oma missioon ellu viia, aga me ei pea seda tingimata tegema. Keegi ei sunni meid. Meil on vabadus valida, kuidas me oma aega ja energiat, andeid ja vahendeid kasutame. Õigupoolest on see, mida me teha otsustame, samuti üks proovilepaneku osa.
Valik on teie ja minu. Kas otsustame teha ükskõik, mis vaja, et täita oma imelist missiooni, millepärast meid maa peale saadeti?
See küsimus meeles mõlkumas, vahetame korra teemat ja arutame, miks saadeti teid maa peale just sel konkreetsel ajal, sel ainulaadsel ajajärgul maailma ajaloos.
Miks olete te maa peal just praegu?
Miks ei sündinud te 1880. aastatel või 30 aasta pärast?
Lubage mul jutustada lugu, mille kaudu kogesin ise, kui ajaloolisel ajal me praegu elame.
Tihtipeale räägime viimsel ajal elamisest. Lõppude lõpuks oleme ju viimse aja pühad. Kuid võib-olla on see aeg „viimasem”, kui oleme varem ette kujutanud.
See tõde sai mulle ilmsiks 24 tunni jooksul 15. juunil 2013. Viibisime abikaasaga Moskva linnas Venemaal.
Kui president Nelson kohtus preesterluse hoidjatega, oli mul võimalus kohtuda ligi 100 õega. Ma armastan meie Vene õdesid. Nad on imetlusväärsed!
Kui ma kõnepulti astusin, küsisin midagi endalegi ootamatut. Ütlesin naistele: „Sooviksin teada, millisesse suguharusse te kuulute. Palun tõuske, kui nimetan seda Iisraeli suguharu, millesse teie patriarhaalse õnnistuse järgi kuulute.”
„Benjamin?” Paar naist tõusid.
„Daan?” Veel paar.
„Ruuben?” Veel mõned.
„Naftali?” Veel tõusjaid.
Kaheteistkümne suguharu nimesid nimetades – Aaserist Sebulonini – ja naiste püsti tõustes olime kõik nähtust, õpitust ja meid vallanud tunnetest hämmastunud.
Mis te arvate, mitu Iisraeli suguharu seal laupäevasel koosolekul Moskvas ning vähem kui 100 naise seas esindatud oli?
Üksteist! Üksteist kaheteistkümnest Iisraeli suguharust olid ühes ruumis koos. Suguharudest puudus ainult Leevi oma. Olin hämmastunud. See oli minu jaoks vaimselt liigutav hetk.
Pärast neid koosolekuid läksime abikaasaga otse Armeeniasse Jerevani. Esimesed inimesed, keda lennukist maha minnes kohtasime, olid misjonijuhataja ja tema naine. Kuidagiviisi oli see õde Moskvas toimunust kuulda saanud ja teatas rõõmust särades: „Me leidsime ka Leevi!”
Kujutlege, kui rõõmsad me olime, kui kohtasime abikaasaga järgmisel päeval sealseid misjonäre, teiste seas Arizona osariigist Gilbertist pärit vanemat, kes pärines juhtumisi Leevi suguharust.
Kui mina veel väike tüdruk olin ja Kanadas Alberta provintsis Raymondi linnas Algühingus käisin, õppisin seal, et viimsetel aegadel – enne Päästja teist tulemist – toimub Iisraeli kaheteistkümne suguharu kokkukogumine. See tõdemus tekitas minus elevust, et oli samas ka hoomamatu. Seega kujutage ette, mis tunne mul oli olla 24 tunni jooksul koos liikmetega, kes kuulusid kaheteistkümnesse suguharusse!
Olen sestsaadik õppinud, et ma ei oleks ilmselt pidanud õdedelt paluma nende patriarhaalses õnnistuses nimetatud suguharu avaldada, sest patriarhaalne õnnistus on püha ja suguharu teadasaamine isiklik. Ometi olen ma nii tänulik võimaluse eest näha oma silmaga Iisraeli suguharude kokkukogumise vilju. See kogemus on mu südames ja meeles endiselt ere.
Mu kallid vennad ja õed! Käes on tõepoolest viimsed ajad! Maailma ajaloos pole kunagi olnud sellist perioodi. Kunagi! Me lubasime surelikkusele eelnevas elus teha siin maa peal olles tähtsat tööd. Ja Issanda abiga me suudame seda! Jeesuse Kristuse nimel, aamen.
President Nelson: Aitäh, Wendy! Ma armastan sind! Kas ta pole imeline?
Mu kallid noored vennad ja õed! Käes on kahtlemata viimsed ajad ning Issand kiirendab oma tööd Iisraeli kokkukogumisel. See kogumine on kõige tähtsam praegu maa peal toimuv sündmus. Miski ei ole ulatuselt, tähtsuselt ja majesteetlikkuselt sellega võrreldav. Ja kui te otsustate, kui te soovite, võite selles olulist rolli mängida. Te võite mängida tähtsat rolli milleski suures, milleski võimsas ja majesteetlikus!
Kõneldes kokkukogumisest edastame lihtsalt põhitõde: iga Taevase Isa laps nii siin- kui sealpool eesriiet peab saama kuulda Jeesuse Kristuse evangeeliumi taastamissõnumit. Nemad ise otsustavad, kas soovivad seda kuulda võtta.
Need, kes pärinevad mõnest Iisraeli kaheteistkümnest suguharust, on need, kelle süda pöördub kõige tõenäolisemalt Issanda poole. Ta ütles: „Minu lambad kuulevad minu häält ja mina tunnen neid ja nemad järgivad mind.”3 Need, kes on Iisraeli kojast, tunnevad Issandas Jeesuses Kristuses kõige kergemini ära Päästja ning soovivad koguneda Tema lambatarasse. Nad tahavad saada Tema Kiriku liikmeks, sõlmida Tema ja Taevase Isaga lepinguid ja saada osa nende tähtsatest talitustest.
Issand ütles prohvet Joseph Smithile, et nüüd, ehk siis meie päevil, on käes üheteistkümnes tund ja viimane aeg, mil Ta kutsub kokku töötegijaid oma viinamäel, et kiirendada väljavalitute kokkukogumist maailma neljast ilmakaarest.4
Minu tänaõhtune küsimus teile, kes olete 12–18aastased, on järgmine: Kas teie soovite olla tähtis osa sellest suurimast väljakutsest, sellest suurimast eesmärgist, sellest suurimast tööst, mis praegu maa peal käimas on?
Kas teie soovite aidata neil hinnalistel viimsetel aegadel Iisraeli kokku koguda? Kas teie, kes olete väljavalitud, soovite aidata leida neid väljavalituid, kes ei ole taastatud evangeeliumi sõnumit kuulnud? Kas teie soovite olla need kiired käskjalad, kellest prohvet Jesaja kõneles?5
Küll aga nõuab Iisraeli kokkukogumine teilt mõnevõrra ohverdamist. See võib tähendada oma elus mõne muudatuse tegemist. Kahtlemata nõuab see teie aja, energia ja Jumalalt saadud annete pühendamist. Kas olete endiselt huvitatud?
Mõelge vaid, kui põnev ja kiireloomuline see kõik on: iga prohvet alates Aadamast on näinud meie aega. Ja iga prohvet on rääkinud meie päevist, mil Iisrael kogutakse ja maailm on valmis Päästja teiseks tulemiseks. Mõelge sellele! Kõigist inimestest, kes on kunagi planeedil Maa elanud, oleme meie need, kes saavad selles viimases suures kogumises osaleda. Kas pole mitte põnev!
Meie Taevane Isa on hoidnud paljusid oma kõige õilsamaid hingesid, võiks lausa öelda, et oma parima võistkonna, selle viimase faasi jaoks. Need õilsad hinged – need parimad mängijad, need kangelased – olete teie!
Ma tunnistan, et kokkukogumine on päriselt praegu käimas. Aastal, mil mina sündisin, oli Kirikus liikmeid vähem kui 600 000 ja Lõuna-Ameerikas polnud neid üldse. Täna on meil kõikjal maailmas rohkem kui 16 miljonit liiget, kellest ligi 3 miljonit elavad Lõuna-Ameerikas.
Lubage mul rääkida kogemusest, mis sai mulle osaks 1979. aastal. Teenisin tol ajal Pühapäevakooli üldjuhatajana. Mind kutsuti osalema Kiriku juhtide koosolekule, kus kõneles Kiriku president Spencer W. Kimball. Ta andis meist igaühele kohustuse palvetada, et rahvaste uksed avataks, et Jeesuse Kristuse evangeelium võiks jõuda kõikide inimesteni maa peal. Ta mainis eraldi Hiinat ja palus, et me palvetaksime hiinlaste eest. Ta sõnas ka: „Me peaksime Hiina rahvast teenima. Peaksime õppima nende keelt. Peaksime nende eest palvetama ja neid aitama.”
Pöördusin koju oma naise Dantzeli juurde (kes suri rohkem kui 13 aastat tagasi) ja teatasin: „President Kimball palus meilt koosolekul, et õpiksime hiina keelt! Ja ma ei kuulnud teda ütlemas: „Kõik peale vend Nelsoni!” Nii et kas oleksid nõus minuga koos hiina keele mandariini murret õppima?” Muidugi oli ta nõus ja meile õpetati mandariini keelt.
Kuus nädalat pärast president Kimballi üleskutset osalesin Ameerika Ühendriikide Rindkerekirurgia Assotsiatsiooni aastakoosolekul. See toimus Bostonis Massachusettsi osariigis. Sel hommikul olin ma oma hotellitoas palvetanud Hiina rahva eest, nii nagu president Kimball oli palunud. Läksin päeva esimesele koosolekule ja istusin sinna, kuhu ma alati sellistel ametialastel koosolekutel istun – koosolekuruumi eesossa. Kuid koosoleku jätkudes tundsin ma end oma toolil üha ebamugavamalt. Kui tuled kustutati ja algas slaidiesitlus, lipsasin ma oma kohalt minema ja kõndisin vaikselt ruumi tagaossa – kohta, kus ma tavaliselt kunagi ei istu. Kui tuled jälle põlema pandi, leidsin end istuvat ühe Hiina päritolu arsti kõrval. Ta tutvustas end kui professor Wu Ying-Kaid Hiinast Pekingist!
Olles temaga meeldivalt vestelnud, kutsusin ma ta Salt Lake Citysse külla, et ta võiks anda loengu Utah᾽ ülikooli arstiteaduste instituudis. Ta võttis kutse rõõmuga vastu ja täitis oma ülesande erakordselt hästi. Seejärel naasis ta Hiinasse.
Peagi kutsus ta mind kirurgia külalisprofessoriks Shandongi Meditsiiniülikooli Jinani Hiinasse. See tõi endaga kaasa järgnevad kutsed esineda külalisprofessorina kahes teises Hiina ülikoolis.
Need võrratud ametialased kogemused, mis eelnesid minu kutsele Kaheteistkümnes, päädisid Hiina kirurgide palvega viia läbi avatud südameoperatsioon, et päästa ühe väga kuulsa ooperitähe elu. Ma tegin seda ja õnneks oli operatsioon edukas. Juhtumisi oli see ka mu ametialase elu viimane.
Olen nüüdseks juba 40 aastat Hiina rahva eest palvetanud. Tunnen rõõmu suhete üle oma arstidest kolleegide ja teiste kallite hiinlastest sõpradega. Mul on õnn olla ametlikult nimetatud „vanaks heaks Hiina sõbraks”.
Ma tunnistan, et kui järgime seda, mida iganes Jumala prohvet meil teha käsib, siis avatakse meile tee ja elud hakkavad muutuma.
Loodan nüüd, et küsite endalt: „Mida saan mina kui teismeline Iisraeli kokkukogumiseks ära teha?” Õde Nelson ja mina esitasime selle ja veel mõned teised küsimused ühele grupile noortele vanuses 12–18 aastat. Paljud neist on täna siin.
Esiteks küsisime: „Mida kujutab endast Iisraeli kokkukogumine? Ja mida see tähendab teie jaoks?” Nende vastused varieerusid, kuid enamik neist andis märku, et nad päris täpselt ei tea, mida see endast kujutab. Täna õhtul soovime, et teie teaksite, et Iisraeli kokkukogumine tähendab lõppkokkuvõttes Jeesuse Kristuse evangeeliumi pakkumist mõlemal pool eesriiet elavatele Jumala lastele, kes ei ole kas sõlminud Jumalaga tähtsaid lepinguid või saanud oma vajalikke talitusi.
Iga Taevase Isa laps on väärt võimalust valida, kas järgida Jeesust Kristust ja võtta vastu Tema evangeelium kõigi selle õnnistustega – jah, kõikide õnnistustega, mida Jumal on Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi soole, mida kutsutakse teadupärast Iisraeliks, lubanud.
Mu kallid erakordsed noored, teid saadeti maa peale just sel ajal, kõige olulisemal ajal maailma ajaloos, et saaksite aidata Iisraeli kokku koguda. Mitte miski muu, mis maa peal praegu aset leiab, pole nii tähtis kui see. Mitte millelgi muul pole kaalukamaid tagajärgi. Absoluutselt mitte millelgi.
Iisraeli kogumine peaks tähendama teie jaoks kõike. See ongi see missioon, mille jaoks teid maa peale saadeti.
Seega minu küsimus teile on järgmine: „Kas olete nõus astuma Issanda noorte väesalka, et aidata Iisraeli kokku koguda?” Palun mõelge selle üle. Ärge vastake kohe.
Pöördugem teiste küsimuste juurde, mille me õde Nelsoniga meie noortele sõpradele esitasime. Me küsisime: „Kui prohvet kutsuks iga 12–18aastast Kiriku liiget appi Iisraeli kokku koguma, siis mida oleksid sina nõus tegema?”
Noored vastasid inspireeritud kommentaaridega, näiteks: „Kui prohvet kutsub meid appi Iisraeli kokku koguma, siis võtaksin tingimata sellest osa. Teine ütles: „Ma jätaksin kõik muu, mida teen, sinnapaika ja tuleksin appi!” ja keegi teine: „Ma läheksin ja teeksin ükskõik mida ta mul teha palub, sest prohvet on Jumala eestkõneleja.”
Nende vastuste seas oli ka järgmisi: „Ma oleksin valmis tegema rohkem pereajalootööd. Ma oleksin avatum ja pingutaksin rohkem, et teistega evangeeliumist rääkida. Ma oleksin hea eeskuju kristlike eluviiside poolest. Mina teeksin rohkem ristimisi surnute eest, muudaksin oma elu ja valikuid, reisiksin sinna, kus ta mind vajab, õpiksin uut keelt, kohtuksin uute inimestega, laenaksin oma Mormoni Raamatut nendele, kes pole seda kunagi lugenud. Ja oleksin nii heasüdamlik, kui ma vähegi olla suudan.”
Me küsisime ka, mida on need noored nõus ohverdama, et Iisraeli kokkukogumisele kaasa aidata. Jällegi olime noorte vastustest meeldivalt üllatunud. Nad vastasid: „Pühendaksin vähem aega sportimisele, et saaksin aidata abivajajal tõde leida. Ma ohverdaksin sõpradega ajaveetmise ja kutsuksin neid selle asemel templisse. Kindlasti veedaksin vähem aega oma telefoni seltsis. Ohverdaksin osa ekraani taga kulutatavast ajast. Oleksin [koguni] nõus ohverdama pühapäeva pärastlõunased uinakud!”
Me küsisime: „Kui soovite aidata Iisraeli kokku koguda, siis mida hakkaksite tegema või mille tegemise lõpetaksite?” Nad vastasid näiteks: „Uuriksin rohkem pühakirju, teeksin seda süvenenumalt, et võiksin vastata küsimustele, mida teised võivad mulle esitada. Veedaksin vähem aega sotsiaalmeedias; teeksin rohkem lihtsaid heategusid liikmemisjonärina, näiteks teeniksin iga päev. Veedaksin vähem aega telefonis ja kui ma ka telefoni kasutan, võiksin postitada sotsiaalmeediasse pühakirjasalme või muid vaimseid sõnumeid. Uuriksin üldkonverentsikõnesid, sest need on ülimalt tähtsad. Ma toituksin tervislikumalt, et püsida vormis. Ma lakkaksin arvamast, et kõik keerleb ümber minu.” Suur tänu, vennad ja õed, et vastasite meie küsimustele.
Mõelge sellele, mu kallid noored vennad ja õed! Ma valmistun praegu päevaks, mil mul tuleb anda aru prohvet Joseph Smithile, president Brigham Youngile ja teistele – ning lõpuks Issandale – oma vastutusala kohta Jumala prohvetina, kes on täna maa peal. Ma ei taha, et minult küsitaks: „Vend Nelson, miks ei väljendanud sa noortele selgemini, mis on nende roll Iisraeli kogumisel? Miks ei olnud sa neid appi osalema kutsudes julgem?”
Nii et nüüd kutsun ma iga Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku noort naist ja iga noort meest vanuses 12–18 astuma Issanda väesalka, et aidata koguda kokku Iisrael.
Mis teid selles aitab? Kui loete jätkuvalt iga päev Mormoni Raamatut, siis õpite õpetust kogumisest,6 tõdesid Jeesusest Kristusest, Tema lepitusest ja Tema evangeeliumi täiusest, mida Piiblist ei leia. Mormoni Raamat on Iisraeli kokkukogumisel kesksel kohal.7 Õigupoolest, kui poleks Mormoni Raamatut, siis ei saaks lubatud Iisraeli kogumine üldse toimuda.
Kutsun teid nüüd üles valmistama end ette tehes veel viit asja – viit asja, mis teid muudavad ja aitavad teil omakorda muuta maailma.
Esiteks, loobuge pidevast sotsiaalmeediast sõltumisest, et kahandada selle maailmalikku mõju teie üle.
Lubage mul jutustada teile ühest noormehest, ühe mu kalli sõbra lapselapsest. Ta on sõprade seas populaarne ja oma keskkoolis liider. Hiljuti leidsid ta vanemad tema telefonist asju, mis ei ole Jeesuse Kristuse järgijale sobivad. Nad käisid talle peale, et ta mõneks ajaks sotsiaalmeedia kasutamise lõpetaks. Nad vahetasid tema nutitelefoni klapiga telefoni vastu ning ta sattus sellest suurde ärevusse. Kuidas ta küll oma sõpradega ühendust peab?
Esialgu oli ta oma vanemate peale tulivihane, kuid kõigest paari päeva pärast tänas ta neid, et nood ta nutitelefoni ära võtsid. Ta ütles: „Ma tunnen end üle pika aja vabana.” Nüüd kasutab ta sõpradega ühenduse hoidmiseks – neile helistamiseks – oma nuputelefoni. Nüüd ta päriselt räägib oma sõpradega, selle asemel et neile sõnumeid saata!
Mis veel selle noormehe elus muutus? Oma sõnul naudib ta vabadust võltskujutlustest, mida sotsiaalmeedia esile manab. Ta elab aktiivset elu, selle asemel et ninapidi telefonis istuda. Ta käib õues meelt lahutamas, selle asemel et videomänge mängida. Ta on ka kodus positiivsem ja abivalmim. Ta otsib võimalusi teenida. Ta on kirikus tähelepanelikum kuulaja, ta nägu lausa särab, ta on õnnelikum ja valmistub aktiivselt oma misjoniks. Seda kõike tänu pausile, mille ta võttis sotsiaalmeedia negatiivsest mõjust.
Seega mu esimene kutse teile täna on loobuda pidevast sotsiaalmeediast sõltumisest, vältides sotsiaalmeedia kasutamist seitsme päeva jooksul. Ma tõden, et sotsiaalmeedial on ka häid külgi. Aga kui pöörate rohkem tähelepanu sotsiaalmeedia uudistevoole kui Püha Vaimu sosistustele, siis seate end ohtu vaimselt – ja võtate ka riski kogeda suurt üksildust ja depressiooni. Nii teie kui ka mina teame noori, keda on sotsiaalmeedia mõjutanud tegema ja ütlema asju, mida nad päriselus kunagi ei teeks ega ütleks. Üks näide on kiusamine.
Sotsiaalmeedia üks varjukülgi on ka võltsreaalsuse loomine. Igaüks postitab sinna kõige naljakamaid, seiklusrikkamaid ja põnevamaid pilte, mis loovad pettekujutluse, et kõik peale sinu elavad toredat, seikluslikku ja põnevat elu. Suur osa sellest, mis eri sotsiaalmeedia seintel ripub, on moonutatud, kui mitte võltsitud. Võtke endale seitsmepäevane puhkus võltsmaailmast!
Valige selleks seitse järjestikust päeva ja proovige järele! Vaadake, kas märkate nende seitsme päeva jooksul erinevust selles, mida te tunnete ja mõtlete, ning isegi selles, kuidas te mõtlete. Pange tähele, kas seitsme päeva pärast on midagi sellist, mille tegemise soovite lõpetada, ja midagi, mille tegemist soovite alustada.
See sotsiaalmeediast „paastumine” võib toimuda ainult teie ja Issanda vahel. See on teie märk Temale, et olete nõus astuma sammu tagasi maailmast, et astuda Tema noorte väesalka.
Minu teine üleskutse on ohverdada kolme nädala jooksul iga nädal aega Issandale, et näidata Talle, et soovite olla osa Tema väesalgast – ning et soovite seda rohkem kui midagi muud. Loobuge kolme nädala jooksul millestki, mida teile teha meeldib, ja kasutage seda aega, et aidata koguda kokku Iisraeli.
Kui te ükskõik millal teete midagi, mis aitab kedagi – olgu siis siin- või sealpool eesriiet – astuda sammu lähemale Jumalaga lepingute sõlmimisele ja hädavajalike ristimis- ja templitalituste saamisele, siis aitate te koguda kokku Iisraeli. Nii lihtne see ongi.
Kui palvetate selle aja ohverdamise üle, siis juhatatakse teid teadma nii seda, millest sel nädalal loobuda, kui ka seda, mida võiksite selle asemel Iisraeli kokku kogumiseks ära teha. Näiteks võiks noor golfihuviline loobuda ühest golfimängust ja veeta see aeg templis ristimisi tehes.
Minu kolmas üleskutse on oma elu koos Issandaga põhjalikult hinnata, veendumaks, et teie jalad on kindlalt lepingurajal. Abiks võivad selles olla ka vanemad ja teie piiskop. Kui olete rajalt eksinud või kui peate millelgi minna laskma, et teie meel ja süda võiksid olla puhtamad, siis täna on täiuslik päev see muudatus ellu viia.
Kui te ei tea, kuidas meelt parandada, vestelge oma piiskopi või oma vanemate või mõlemaga. Nad aitavad teil mõista Jeesuse Kristuse lepitust. Nad aitavad teil kogeda rõõmu, mida tõeline meeleparandus alati endaga kaasa toob.
Palun ärge jääge lepingurajalt enam minutikski kõrvale. Palun tulge kohe tõelise meeleparanduse kaudu tagasi. Me vajame teid Issanda noorte väesalka. Ilma teieta pole see päris see.
Minu neljas üleskutse teile on palvetada iga päev, et kõik Jumala lapsed võiksid saada osa Jeesuse Kristuse evangeeliumi õnnistustest. Teie ja mina saame nüüd ja jätkuvalt näha, kuidas Iisrael suures väes kokku kogutakse. Ja teie saate sellele kogumisele hoogu juurde anda!
Minu viies üleskutse teile on paista silma ja olla maailmast erinev. Meie teiega teame, et te peate olema maailma valgus. Seega soovib Issand, et te näeksite välja, räägiksite, käituksite ja riietuksite nagu tõelised Jeesuse Kristuse järgijad. Jah, te elate maailmas, kuid teil on maailmaga võrreldes väga erinevad standardid, mis aitavad teil vältida maailmast määrdumist.
Tänu Püha Vaimu kaaslusele võite te läbi näha staarikultuse, mis meie ühiskonda on tabanud. Teie võite olla arukamad kui varasemad põlvkonnad. Ja kui teid mõnikord nimetatakse veidraks, siis kandke seda eristust kui aumärki ja olge õnnelikud, et teie valgus selles aina pimenevas maailmas eredalt särab.
Seadke kogu maailmale kõrgem standard! Olge uhkusega erinev! Teie käitumisnormiks peaks olema trükis „Sulle, noor”. See on standard, mida Issand soovib, et Tema noored kõrgel hoiaksid. Tema prohvetina anun teid, et te seda trükist uuesti uuriksite. Lugege seda palvemeelsemalt kui kunagi varem. Märgistage seda. Rääkige sellest, Arutage neid norme oma sõpradega. Otsustage, kuidas te nende normide – teie normide – järgi veel täpsemini elate.
Teil on endal see trükis olemas. Kuid täna õhtul, selle koosoleku lõpus, kui olete otsustanud selles töös kaasa lüüa, siis palun viige trükis „Sulle, noor” ka sõbrale, kes ei pruugi teie käitumisnormidest teadlik olla või kes nende järgi ei ela.
Palvetage, et teada, kellel seda vaja võiks minna. Teid juhatatakse. Ja see saab olema põnev.
Võtkem nüüd kokku need viis üleskutset, mis ma teile esitasin, et astuda Issanda väesalka ja aidata koguda kokku Iisrael:
-
Loobuge seitsmeks päevaks sotsiaalmeediast.
-
Ohverdage kolme nädala jooksul iga nädal aega Issandale.
-
Püsige lepingurajal. Kui olete sellelt kõrvale kaldunud, siis tulge tagasi.
-
Palvetage iga päev, et kõik Jumala lapsed võiksid saada osa Jeesuse Kristuse evangeeliumi õnnistustest.
-
Paistke silma. Olge erinev. Olge valguseks. Andke sõbrale trükis „Sulle, noor”.
Mu kallid nooremad vennad ja õed! Teie olete parimate seas, kelle Issand on eales siia maailma saatnud. Teil on võime olla nutikam ja arukam ning mõjutada maailma rohkem kui eelnevad põlvkonnad seda tegid.
Kokkuvõtteks kutsun teid üles seisma koos noortega kõikjal maailmas ja tundma rõõmu, et saate olla osa Issanda noorte väesalgast Siioni armees, lauldes lõpulauluks „Iisraeli lootus”. Sest see kirikulaul räägib teist!
Ma tunnistan kogu hingest, et see on Kõikvõimsa Jumala töö. Ta elab. Jeesus on Kristus. See on Tema Kirik, mis on taastatud, et saavutada selle jumalikku eesmärki, milleks on muuhulgas tõotatud Iisraeli kokkukogumine.
Teie oletegi Iisraeli lootus, „meie noored sõdurid”!8 Ma tunnistan sellest Jeesuse Kristuse nimel, aamen.