„Rosi palve”, Sõbrake, mai 2023, lk 14–15.
Rosi palve
Rosi oli väsinud tundmast, et ta ei kuulu teiste sekka.
Lugu leidis aset Ameerika Ühendriikides.
Rosi viskas seljakoti põrandale. Teine päev uues klassis oli just läbi saanud. Ja see ei olnud hea päev.
„Mis viga?” küsis ema.
Rosi langes diivanile. „Osa lapsi mu klassis ütles mulle halvasti,” lausus ta. „Mu pruuni nahavärvi kohta.”
Koolis polnud eriti palju inimesi, kellel oli sama värvi nahk nagu Rosil, ja ta tundis seetõttu, et ta ei kuulu teiste sekka. Kuid narrimine pani teda tundma end sada korda hullemini.
Ema oli murelik. „Kui kahju,” ütles ta. Ta kallistas Rosit. „Ma räägin sellest su õpetajaga.”
Ometi narriti Rosit järgmine päev uuesti. Üks tema klassi poiss õelutses temaga terve päev.
Rosi oli kurb. Kuid ta oli ka vihane. Kui poiss temaga ebaviisakalt käitus, hakkas Rosi vahel talle vastu vaidlema. See aga ei pannud teda ennast paremini tundma.
Kui Rosi ühel päeval koolist koju tuli, jooksis ta otse oma tuppa. Ta oli kiusamisest väsinud. Ta oli väsinud tundmast, et ta ei kuulu teiste sekka. Ta surus näo patja ja nuttis.
Mida ma teen? mõtles ta. Ta ei tahtnud kogu ülejäänud kooliaasta nii tunda.
Rosi hõõrus oma silmi. Seejärel tõstis ta pilgu Jeesuse kujukesele, mis ta raamaturiiulil seisis. Ema andis selle Rosile, et see aitaks tal Jeesust meeles pidada.
Võib-olla peaksin ma palvetama, mõtles ta. Ta laskus põlvili ja ristas käed.
„Kallis Taevane Isa! Mul on nii valus olla. Mu klassikaaslased on mu pruuni nahavärvi pärast minu vastu õelad ja ma tunnen end seetõttu kohutavalt. Palun aita mind.”
Rosil oli hea tunne Taevasele Isale oma tunnetest rääkida. Ta teadis, et Taevaisa kuulab. Ta tundis soojust ja armastust, nagu keegi oleks ta sooja teki sisse mässinud. Ta tundis, et ta nahavärv on ilus. Ta on Jumala laps ja Jumal armastab teda.
Palvetamist lõpetades tekkis Rosil idee. Võib-olla saaks ta koolis veel millegagi abiks olla.
Järgmisel nädalal rääkisid Rosi ja ta ema klassis toimuvast kooli juhtkonnaga. Rosi otsis üles teised lapsed, keda koolis kiusati ja sai nendega sõpradeks. Ta püüdis poisist, kes teda narris, mitte välja teha. Ja ta jagas kirikus pühapäeval tunnistust, et Taevane Isa armastab kõiki.
Asjalood koolis ei paranenud otsekohe. Kuid kui Rosil oli raske, meenutas ta, kuidas ta end palvetades tundnud oli. Ta on Jumala laps ja teda armastatakse. Ja kuna ta teab seda, võib ta teha ükskõik mida.
Illustreerinud Shawna J. C. Tenney