„Lilled minu naabrile”, Sõbrake, september 2024, lk 38.
Sinu kirjutatud
Lilled minu naabrile
Paar aastat tagasi suri minu naabri abikaasa. Ta oli väga kurb.
Ma teadsin, mis tunne oli kaotada lähedast. Kui ma olin kolmeaastane, suri mu ema. Pärast tema surma kirjutasid naabruses elavad lapsed mu vennale ja mulle väikseid kirjakesi ning kaunistasid meie aia mänguasjadega. Ma tahtsin teha midagi sama head oma naabrile.
Ma palvetasin, et teada, mida võiksin aitamiseks teha. Mulle turgatas pähe mõte anda talle sõbrapäevaks lilled. Kuid mul oli vaja teenida lillede ostmiseks raha. Ma seadsin oma „Laste juhendis” eesmärgi teenida raha.
Teenisin raha, tehes teiste jaoks erinevaid töid. Mu vanaema maksis mulle, et koristaksin tema aeda ja riisuksin lehed tema aias. Teenisin raha kodus kuuri taga olevat võsa puhastades. Piisaval hulgal raha teenimiseks kulus mitu kuud.
Lõpuks oli mul piisavalt raha, et minna poodi ja osta lilled. Tuli sõbrapäev ja ma andsin lilled oma naabrile koos väikese kirjaga. Ta oli väga õnnelik. Mul tekkis sees soe ja õnnelik tunne. Ma tänasin Taevast Isa, et Ta aitas mul teha, mida Ta tahtis, et teeksin.