„Jõu leidmine, et andestada”, Sulle, Noor!, juuni 2021, lk 10–11.
Tule, järgne mulle
Jõu leidmine, et andestada
Issand on käskinud meil teistele andestada. Ta aitab meil pidada kinni Tema käskudest, sealhulgas ka sellest käsust.
James Madseni illustratsioon
Kas mõnest käsust on raskem kinni pidada kui teistest?
Siin on käsk, mis hirmutab paljusid inimesi: „Mina, Issand, andestan sellele, kellele ma andestan, aga teilt nõutakse, et te andestaksite kõikidele inimestele” (ÕL 64:10).
Oodake. Kas me peame andestama kõigile, kes on meile ülekohut teinud? Kas see on üldse võimalik?!
Üks asi on andestada kellelegi, kui ta ütleb sulle midagi ebaviisakat või võtab õhtusöögilauas viimase kukli. Aga kuidas on lood sügavate haavadega? Nende tõsiste solvangutega, mis võivad sügavalt häirida või isegi viia meie elu rööpast välja?
Mõnikord võib tunduda, et me ei küündi selleni, et andestada kellelegi, kes on meile kohutavalt haiget teinud.
Hea uudis on, et tänu Jeesuse Kristuse abile ei piirdu me vaid sellega, mida me ise teha suudame.
Abi, mida ta vajas
Pühendunud Hollandi kristlane Corrie ten Boom sai vahetu kogemuse, milline vägi on paluda Jumalat, et Ta aitaks tal kellelegi andestada.
Tema ja tema õde Betsy olid Teise maailmasõja ajal vangistatud koonduslaagrites. Natsidest vangivalvurid väärkohtlesid Corriet ja teisi kohutavalt. Tema õde Betsy lausa suri väärkohtlemise tagajärjel. Corrie jäi ellu.
Pärast sõda avastas Corrie teistele andestamise tervendava väe. Ta jagas oma sõnumit sageli avalikult. Kuid ühel päeval pandi tema sõnad tõsiselt proovile.
Pärast Corrie avalikku kõnet pöördus tema poole üks laagrite julmemaid vangivalvureid.
Ta ütles Corriele, et on pärast sõda saanud kristlaseks ja on kahetsenud neid kohutavaid asju, mida ta vangivalvurina tegi.
Ta sirutas käe välja ja küsis: „Kas te annate mulle andeks?”
Hoolimata kõigest, mida ta oli õppinud ja mida ta jagas teistele andestamise kohta, ei suutnud Corrie selle konkreetse mehe kätt vastu võtta ja talle andestada – vähemalt mitte omal jõul.
Hiljem kirjutas ta: „Kuigi minus pulbitses viha ja kättemaksuhimu, mõistsin ma, et see on patt. ‥ Ma palvetasin: „Issand Jeesus, anna mulle andeks ja aita mul talle andestada.”
Püüdsin naeratada ja talle kätt ulatada. Ma ei suutnud seda teha. Ma ei tundnud midagi, mitte kübekestki osavõtlikkust või ligimesearmastust. Ja nii ütlesin ma jälle vaikse palve. Jeesus, ma ei saa talle andeks anda. Lase mul osa saada Sinu andestusest!
Kui ma siis lõpuks tema käe pihku võtsin, juhtus midagi erakordset. Tundsin, nagu oleks miski mu õlast mööda käsivart temasse voolanud. Samal ajal täitus mu süda selle võõra vastu armastusega, mis oleks mu peaaegu lämmatanud.
Nii ma avastasin, et see pole meie andestus ega meie headus, millest sõltub maailma tervenemine, vaid Tema oma. Kui Ta käsib meil armastada oma vaenlasi, annab Ta ühes selle käsuga ka armastuse.”1
Jumal on olemas, et aidata teil pidada Tema käske, sealhulgas käsku andestada, isegi kui see on raske. Ta võib teid aidata, nii nagu Ta aitas Corrie ten Boomi.
Tervenemine, mida te väärite
Elu on keeruline. See on segane. Ja see on tõepoolest täis inimesi, kellele Jumal on andnud valikuvabaduse.
Neil hetkedel, kui keegi teeb valiku, mis põhjustab teile tõsist valu – või isegi teeb seda kogemata –, võite te saada tervendavat väge, kui palvetate abi eest ja püüate andestada.
Teistele andestamine toob teie hingele tervenemise. Kui te andestate Jumala abiga kellelegi, kes on teile ülekohut teinud, lasete oma õlgadelt langeda kohutaval koormal, mis võib teid kammitsas hoida. Isegi kui tee tõelise tervenemise poole tundub raske, siis koos Jumalaga ei pea te seda teed kunagi üksi käima.
© 2021 Intellectual Reserve, Inc. Kõik õigused kaitstud. Trükitud Ameerika Ühendriikides. Ingliskeelse originaali heakskiit: 6/19. Tõlke heakskiit: 6/19. Originaali pealkiri Monthly For the Strength of Youth Message, June 2021. Estonian. 17470 124