Õrn tuluke pimedas
Jumal kuuleb igat meie palvet ja vastab neile kõigile vastavalt sellele teekonnale, mille Ta on meile täiuslikkuse saavutamiseks visandanud.
Vennad ja õed! Pärast seda, kui ma 2022. aasta oktoobris viimast korda siin kõnepuldis olin, sain ma valusa õppetunni. See õppetund on järgmine: kui su kõne pole rahuldav, võidakse sul keelata järgnevatel konverentsidel osaleda. Te näete, et sel konverentsil on mind määratud kohe esimese istungi algusesse. Kuid te ei näe, et ma seisan äärmiselt tundliku riiviga püünise kaanel. Kui see kõne ei lähe hästi, ei näe ma teid jälle paar konverentsi.
Selle kauni koori poolt esitatud ilusa laulu vaimus, olen ma saanud hiljuti mõned õppetunnid, mida soovin Issanda abil täna teiega jagada. Seega on see kõne väga isiklik.
Kõigist neist hiljutistest kogemustest kõige isiklikum ja valusam oli mu armsa abikaasa, Pati surm. Ta oli kõige suurepärasem naine, keda ma olen iial tundnud: täiuslik abikaasa ja ema, rääkimata tema enda puhtusest, eneseväljenduse andest ja vaimsusest. Kord pidas ta kõne pealkirjaga „Oma loomisjärgse mõõdu saavutamine”. Mulle näib, et tal õnnestus saavutada oma loomisjärgset mõõtu edukamalt, kui keegi osanuks unistada. Ta oli täielik Jumala tütar, eeskujulik kristlik naine. Mina olin kõige õnnelikum mees, et sain veeta 60 aastat oma elust koos temaga. Kui ma osutun vääriliseks, tähendab meie pitseerimine seda, et ma saan veeta temaga ka igaviku.
Teine kogemus sai alguse 48 tundi pärast mu naise matuseid. Siis viidi mind tõsise terviseprobleemiga haiglasse. Veetsin esimesed neli kuuest haiglanädalast intensiivravi ja tavaosakonna vahel, teadvusel ja teadvusetuna.
Kõik selle esimese haiglaperioodiga seonduv on mu mälust niisama hästi kui kadunud. Kuid mu mälust pole kadunud haiglaväline rännak, mis näis viivat otse igaviku lävele. Ma ei saa sellest kogemusest siin täielikult rääkida, kuid võin öelda, et muude asjade seas manitseti mind naasma oma teenimistööle hoogsamalt, pühendunumalt, Päästja-kesksemalt ja üha suurema usuga Ta sõnasse.
Tundsin paratamatult, et ma sain omaenda isikliku versiooni kaheteistkümnele apostlile ligi 200 aasta eest antud ilmutusest:
„Sul tuleb anda tunnistust minu nimest ‥ ja ‥ saata minu sõna välja maa äärteni. ‥
Hommikust hommikuni; ja päevast päeva too kuuldavale oma hoiatav hääl; ja kui saabub öö, ära lase maa elanikel uinuda sinu kõne pärast. ‥
Tõuse[,] ‥ võta enda peale oma rist, [ja] järgi mind.”
Armsad õed ja vennad! Ma olen püüdnud sellest kogemusest peale oma risti tõsimeelsemalt enda peale võtta ja kindlameelsemalt leida, kus ma saan tuua kuuldavale ühtmoodi sooja ja ka hoiatavat apostlihäält hommikul, päevasel ajal ja ööni.
Sellega jõuan ma kolmanda tõeni, mis mulle neil kaotuse-, haiguse- ja murekuudel selgus. Selleks on uuenenud tunnistus ja lõputu tänu selle Kiriku kindlameelsete palvete eest – teie palvete eest minu toetuseks. Olen igavesti tänulik tuhandete inimeste palvete eest, kes sarnaselt pealetükkiva lesknaisega otsisid korduvalt taeva sekkumist minu nimel. Sain preesterluse õnnistusi ja nägin, et mu keskkooliklass paastus minu eest, nagu ka mitmed erinevad kogudused kogu Kirikus. Ja minu nimi oli vist peaaegu kõigi Kiriku templite palvenimekirjadel.
Ma olen selle kõige eest sügavalt tänulik ja ühinen kirjanik Gilbert Keith Chestertoniga, kes on öelnud, „et tänu on ülim mõttelaad; ja ‥ tänulikkus on ime läbi kahekordistunud õnnetunne”. Oma „ime läbi kahekordistunud õnnetundega” tänan teid kõiki ning tänan oma Taevaisa, kes teie palveid kuulda võttis ja mu elu õnnistas.
Vennad ja õed! Ma tunnistan, et Jumal kuuleb igat meie palvet ja vastab neile kõigile vastavalt sellele teekonnale, mille Ta on meile täiuslikkuse saavutamiseks visandanud. Ma mõistan, et umbes samal ajal, kui nii paljud teist minu tervise paranemise eest palvetasid, palvetas võrdväärne arv inimesi, kaasa arvatud ma ise, et mu naise tervis paraneks. Ma tunnistan, et jumalikult kaastundlik Taevane Isa kuulis mõlemaid palveid ja ka vastas mõlemale, isegi kui Pati eest tehtud palvetele ei vastatud nii, nagu ma palusin. Vaid Jumal teab, miks palvetele ei vastata nii, nagu me loodame, kuid ma luban, et neid kuuldakse ja neile vastatakse nii, nagu Ta oma raugematu armastusega oma ajakavas ette näeb.
Kui me „ei palu vääriti”, siis puuduvad igasugused piirangud, millal, kus, või mille eest palvetada. Ilmutuste järgi tuleb meil „palu[da] igal ajal”. Amuleki sõnul peame me palvetama „nende ‥ eest, kes teid ümbritsevad”, usuga, et „õige inimese vägev palve suudab palju”. Me peaksime palvetama häälega, kui see on privaatselt võimalik. Kui see pole praktiline, peaksime lausuma vaikseid palveid oma südames. Laulame, et palved on „õrn tuluke pimedas”, mida tuleb Päästja enda sõnul alati lausuda Jumalale, Igavesele Isale, Tema ainusündinud Poja nimel.
Mu armsad sõbrad, meie palved on meie parim tund, meie kõige siiram soov, meie kõige lihtsam ja puhtam Jumala kummardamise vorm. Me peaksime palvetama omaette, oma perega ja kuitahes suurtes kogudustes. Me peame kasutama palvet kaitsekilbina kiusatuste vastu, ja kui meil peaks tekkima mingil hetkel tunne, et me ei taha palvetada, võime olla kindlad, et see kõhklus ei tule Jumalalt, kes ihkab suhelda oma lastega igal ajal ja alati. Tõsi ta on, et ka vastane püüab meid palvetamast takistada. Kui me ei tea, kuidas või mille eest täpselt palvetada, peaksime alustama ja palvetama, kuni Püha Vaim aitab meil öelda just sellist palvet, nagu me tegema peaksime. Võib-olla peame valima just sellise lähenemisviisi, kui palvetame oma vaenlaste ja nende eest, kes meid pahatahtlikult ära kasutavad.
Lõpuks saame järgida Päästja eeskuju, kes palvetas nii üliväga sageli. Kuid minu jaoks on olnud alati huvitav, et Jeesus üldse palvetamist vajalikuks pidas. Ta oli ju täiuslik? Mille eest oli Tal vaja palvetada? Olen aru saanud, et ka Tema tahtis koos meiega jõuda Isani, „kes toob meid tõe ja eluni”. Aeg-ajalt eemaldus Ta ühiskonnast, et olla üksi, enne kui ta oma palvetega taeva läbistas. Mõnikord palvetas Ta koos mõne kaaslasega. Seejärel anus Ta taevast nõlvatäie jüngrite nimel. Mõnikord hiilgasid palvetades Ta riided. Mõnikord hiilgas Ta pale. Mõnikord palvetas Ta seistes, mõnikord põlvitades ja vähemalt ühel korral heitis Ta silmili maha, et palvetada.
Luukas ütleb Jeesuse mahavarisemise kirjelduseks, et lepituse tegemine pani Teda palvetama „veel pinevamalt”. Kuidas keegi, kes on täiuslik, veel pinevamalt palvetab? Me eeldame, et kõik Tema palved olid siirad, kuid tuues oma lepitusohvrit ja kannatades selle kõikehõlmavusega kaasnenud valu, tundis Ta, et peab palvetades veel rohkem anuma, kuni Ta ohvrianni raskuse all lõpuks igast poorist veritses.
Kuna Kristus on surmast võitu saanud ja mulle surelikkuses veel mõned nädalad või kuud kinkinud, tunnistan ma selle taustal pühalikult, et igavene elu on tõeline ja et meil on vaja selleks planeerimist tõsiselt võtta.
Ma tunnistan, et kui Kristus tuleb, peab Ta meid ära tundma – mitte kui liikmeid, kelle nimed on tuhmunud ristimiskaardil, vaid kui põhjalikult pühendunud, usus kindlaid ja lepingut pidavaid jüngreid. See on meie kõigi jaoks kiireloomuline küsimus, et me ei kuuleks kunagi laastava kahetsusega sõnu: „Ma ei ole elades teid tundnud” või, nagu Joseph Smith selle fraasi tõlkis: „[Te] ei ole elades mind tundnud.”
Õnneks on meil selles ülesandes abi – palju abi. Peame uskuma inglitesse ja imedesse ning püha preesterluse tõotustesse. Peame uskuma Püha Vaimu andi, heade perede ja sõprade mõjusse ning Kristuse puhta armastuse väesse. Me peame uskuma ilmutusse ja prohvetitesse, nägijatesse ja ilmutajatesse ning president Russell M. Nelsonisse. Meil on vaja uskuda, et meie palvete ja anumiste ning meie enda õigemeelsuse kaudu võime tõusta „Siioni mäe ja elava Jumala linna ligi, taevasesse paika, kõigist pühamasse”.
Vennad ja õed, kui me oma pattudest meelt parandame ja tuleme julgelt selle „armuaujärje ette”, jättes seal Tema ette oma almused ja oma südamest tulevad palved, leiame halastust, kaastunnet ja andestust meie Igavese Isa heatahtlike käte ning Tema sõnakuulelikult, täiuslikult puhta Poja kaudu. Siis näeme koos Iiobi ja kõigi puhtaks tehtud ustavatega maailma, mis on liiga imeline, et seda mõista. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.