Esimese Presidentkonna sõnum, juuni 2010
Halliseguste tiibadega kanaarilinnud
Ligi 60 aastat tagasi, mil olin noor koguduse juhataja, suri minu koguduses üks lesknaine. Ta nimi oli Kathleen McKee. Tal oli kolm kanaarilindu. Kaks, kes olid ilusad ja üleni kollased, anti tema sõpradele. Kolmandal linnul, Billiel, olid tiivad kollase ja halli segused. Õde McKee oli jätnud mulle kirjakese: „Kas sina ja su pere võtaksite selle linnu oma perre? Ta ei ole küll kõige ilusam, aga tema laul on kõige kaunim.”
Õde McKee oli paljuski nagu see halliseguste tiibadega kanaarilind. Teda ei oldud õnnistatud iluga, ta polnud eriti tasakaalukas ega olnud tal ka au saada järeltulijaid. Siiski aitas tema laul kanda teistel oma koormaid ja saada oma ülesannetega hakkama.
Maailm on täis halliseguste tiibadega kollaseid kanaarilinde. Kahjuks on vaid väga vähesed neist õppinud laulma. Mõned neist on noored inimesed, kes ei tea, kes nad on, kelleks nad võivad saada või isegi seda mitte, kelleks nad tahavad saada. Nad tahavad vaid olla keegi. Teised on vanusest küüru vajunud, muredega kimpus või tulvil kahtlusi – ning elavad kaugelt alla oma võimete.
Selleks, et täisväärtuslikku elu elada, peame arendama endas võimet julgelt raskustele vastu astuda, pettumustest rõõmsameelselt üle saada ja rõõmustada tagasihoidlikult oma võitude üle. Te küsite: „Kuidas neid eesmärke saavutada?” Ma vastan: „Saades tõepoolest aru, kes te tegelikult olete!” Me oleme elava Jumala pojad ja tütred ning oleme loodud Tema näo järgi. Mõelge selle üle: loodud Jumala näo järgi. Me ei saa olla selles siiralt veendunud, ilma et kogeksime uut jõudu ja väge.
Meie maailmas tunduvad kõlbelised omadused tihti olevat ilu ja sarmi kõrval teisejärgulised. Kuid juba väga ammu kõlas Issanda nõuanne prohvet Saamuelile: „Sest see pole nii, nagu inimene näeb: inimene näeb, mis silma ees, aga Jehoova näeb, mis südames!” (1Sm 16:7)
Kui Päästja otsis meest, kel on usk, ei valinud Ta teda nende hulgast, kes pidasid ennast õigemeelseteks ja käisid pidevalt sünagoogis. Ta valis selle mehe hoopis Kapernauma kalameeste hulgast. Kahtlevast, harimata ja tormakast Siimonist sai Peetrus – usu apostel. Halliseguste tiibadega kollane kanaarilind pälvis Õpetaja täieliku usalduse ja jääva armastuse.
Kui Päästja otsis innukat ja vägevat misjonäri, leidis Ta sellise mehe mitte oma toetajate, vaid oma vastaste hulgast. Tagakiusaja Saulusest sai misjonär Paulus.
Lunastaja valis täiuslikuks saamisest õpetama ebatäiuslikud inimesed. Ta tegi nii tol ajal. Ta teeb nii ka tänapäeval – valib nimelt halliseguste tiibadega kollased kanaarilinnud. Ta kutsub teid ja mind Teda teenima. Meie pühendumine peab olema täielik. Ja palugem oma raskustes, millega me maadleme: „Juhata meid, oo, juhata meid, inimkonna suur Looja, aita meid pimedusest välja, et võiksime veel kord püüda.”1
Minu palve on, et me järgiksime Galilea mehe eeskuju, kes käis läbi vaeste, rõhutute, ahistatute ja tagakiusatutega. Kõlagu seda tehes meie südames siiras laul.
© 2010. Kõik õigused kuuluvad Intellectual Reserve Inc-le. Trükitud Eestis. Ingliskeelse originaali heakskiit: 6/09. Tõlke heakskiit: 6/09. Originaali pealkiri: First Presidency Message, June 2010. Estonian. 09366 124