Noortele
Kõik, mida ma saan anda
Ma muretsesin, kuidas tasuda kõige selle eest, mida tahtsin suvel teha: kursuste, töötubade, suvelaagri ja kõige muu eest. Arvasin, et hakkan nutma. Siis meenus mulle kõik see, mida mulle oli õpetatud Issanda usaldamisest ja usust Temasse. Otsustasin usaldada selle asja Issanda kätesse ja loota, et kui see on Tema tahtmine, siis valmistab Ta selleks ka viisi.
Peatselt pärast seda leidis ema mulle ühe varem tehtud töö eest antud tšeki, mis oli jäänud rahaks vahetamata. Järgmisel päeval sain posti teel väikese rahalise auhinna ühel võistlusel saavutatud teise koha eest. See oli mulle suureks tunnistuseks, et Jumal elab, et Ta armastab mind ja hoolib minust ning aitab mind.
Ma tundsin suurt tänu ja armastust Taevase Isa ja Päästja vastu. Mu süda tundus põlevat! Soovisin näidata, kui tänulik ma olen, kiita Jumalat parimal viisil ja jagada seda tunnet teistega. Inimesed on teinud seda, kirjutades laule, luuletades või maalides, kuid mina seda ei osanud. Mõistsin, et ainus asi, mille mina võiksin samaväärse asjana vastu anda, on elada oma elu, olles „usklikele eeskujuks“ (1Tm 4:12). See on kõik, mida Ta palub, ja see on kõik, mida ma saan anda.