Esimese Presidentkonna sõnum, detsember 2015
Leidkem Päästja jaoks aega
Jälle on kätte jõudmas jõulud ja koos sellega lähenemas uus aasta. Tundub, nagu oleksime alles eile tähistanud Päästja sündi ja seadnud eesmärke.
Kas otsustasime selleks aastaks eesmärke seades ka seda, et leiame oma elus rohkem aega ja südames kohta Päästja jaoks? Olenemata sellest, kui hästi on meil õnnestunud siiamaani seda eesmärki täita, olen ma kindel, et tahame kõik olla veelgi tublimad. Jõulude aeg on ideaalne oma püüdluste ülevaatamiseks ja uute sihtide seadmiseks.
Meie kiires elus, kus nii paljud asjad püüavad pälvida meie tähelepanu, on tähtis teha teadlikke, pühendunud jõupingutusi selleks, et tuua Kristus oma ellu ja oma koju. Ja on oluline, et järgiksime hommikumaa tarkade sarnaselt kindlalt Tema tähte ja „tul[eksime] teda kummardama”.1
Aegade algusest saadik on sõnum Jeesuselt püsinud muutumatuna. Ta ütles Peetrusele ja Andreasele Galilea mere rannal: „Tulge minu järele!”2 Ta kutsus Filippust: „Järgi mind!”3 Ta andis tolli juures istuvale leviidile juhise: „Järgi mind!”4 Ja kui me vaid kuulame, siis kutsub Ta teid ja mind samade sõnadega: „Järgige mind!”5
Kui me käime tänapäeval Tema jalajälgedes ja matkime Tema eeskuju, on meil võimalusi õnnistada teiste elu. Jeesus kutsub meid andma oma panuse: „Vaata, Issand nõuab südant ja teenistusvalmis meelt.”6
Kas on keegi, keda te võiksite nende jõulude ajal teenida? Kas on keegi, kes ootab teie külaskäiku?
Aastaid tagasi külastasin ma jõulude ajal ühe eaka lesknaise kodu. Kui ma seal olin, helises uksekell. Uksel seisis väga hõivatud ja kuulus arst. Ta ei tulnud väljakutse peale, vaid oli tundnud õhutust külastada üksildast patsienti.
Jõulude ajal kisendavad ja igatsevad nende südamed, kes on koju aheldatud, selle järgi, et keegi neid külastaks. Kord jõulude ajal hooldekodu külastades istusin ja rääkisin ma viie eaka daamiga, kellest vanim oli 101-aastane. Ta oli pime, kuid tundis mu hääle ära.
Ta ütles: „Piiskop, sa tulid sel aastal veidi hiljem. Ma arvasin, et sa ei tulegi enam.”
Veetsime koos toredasti aega. Kuid üks patsientidest vaatas igatsedes aknast välja ning kordas üha uuesti ja uuesti: „Ma tean, et mu poiss tuleb mind täna vaatama.” Mõtlesin, kas ta ikka tuleb, sest oli olnud jõule, kus ta polnud isegi helistanud.
Sel aastal on veel aega ulatada oma abikäed, armastav süda ja teenistusvalmis vaim – ehk teisisõnu, järgida Päästja seatud eeskuju ja teenida nii, nagu Tema tahaks, et me teeniksime. Teda teenides ei jää me muistse võõrastemajapidaja7 sarnaselt ilma võimalusest leida Tema jaoks oma elus aega ja südames kohta.
Kas me suudame mõista imepärast lubadust, mis peitus sõnumis, mille ingel tõi väljal olnud karjastele: „Ma kuulutan teile suurt rõõmu, ‥ sest teile on täna ‥ sündinud Õnnistegija, kes on Issand Kristus”?8
Pidagem jõulude ajal üksteisele kingitusi tehes meeles ja olgem tänulikud suurima kingi eest ning saagem sellest osa – meie Päästja ja Lunastaja kingist, et me võime saada igavese elu.
„Sest mis kasu on inimesel sellest, kui talle kingitakse and ja ta ei võta seda kingitust vastu? Vaata, ta ei tunne rõõmu sellest, mis talle antud on, ega rõõmusta tema üle ka kingi andja.”9
Järgigem, teenigem ja austagem Teda ning võtkem oma ellu vastu Tema kingitused meile, et me võiksime isa Lehhi sõnade kohaselt tunda, et „tema armastuse käsivarred on igavesti ümber [meie]”.10
© 2015. Kõik õigused kuuluvad Intellectual Reserve Inc᾽ile. Trükitud Eestis. Ingliskeelse originaali heakskiit: 6/14. Tõlke heakskiit: 6/14. Originaali pealkiri: First Presidency Message, December 2015. Estonian. 12592 124
Sõnumi õpetamine
President Monson kutsub meid „te[gema] teadlikke, pühendunud jõupingutusi selleks, et tuua Kristus oma ellu ja oma koju”. Soovi korral arutage nendega, keda õpetate, kuidas nad saavad teha teadlikke jõupingutusi nii üksi kui ka koos perega. Võiksite paluda neil mõelda konkreetse inimese või pere peale, keda nad saaksid nende jõulude ajal külastada või teenida. „Sel aastal on veel aega ulatada oma abikäed, armastav süda ja teenistusvalmis vaim.”